Astana irgesindegi Táýke hannyń ordasy: Tarıhı eskertkishti saqtap qalý mańyzdy
Kóshpelilerdiń basynan baǵy qalaı taıdy?
Kúıgenjarǵa bara jatqan jolda Jambyl Artyqbaevpen Qazaq handyǵynyń Táýke han tusyndaǵy tarıhy jaıly áńgime órbittik. Osyǵan deıin ádebı kitaptardan «Ol tusta handyq álsiredi, oǵan Táýke hannyń bılikti batyrlardan góri, bılerge berip qoıǵany sebep boldy» degen syńaıdaǵy paıym-pikirdi oqyǵanymyz bar edi. Álbette, ádebıet pen tarıh eki bólek ǵylym. Qos ǵylym ókilderiniń oıy bir jerden shyqpaýy da múmkin. Osy sebepti, joǵaryda atalǵan joramalǵa qatysty tarıhshy Jambyl Artyqbaevtyń pikirin bilgimiz kelgen edi.
«Táýke handy bizde kinálaıtyn jazýshylar bar - bilimsizdikten dep aıtar edim. Táýke han 1715 jyly ólgenge deıin bizde bir ortalyqqa baǵynǵan handyq bılik - memlekettik júıe boldy. Saraı qyzmetin atalyqtar, memlekettik qyzmetti tóleńgitter atqardy. Aımaqtardaǵy ákimshilik qyzmetter bıler men batyrlarǵa júkteldi. ıAǵnı, ol tusta bıliktiń tepe-teńdigi saqtaldy. Ortalyq bılik te, aımaqtyq bılik te kúshti edi. Bul eki bılik júıesi birin-biri teńgerip turdy. Aımaqtyq bılikte bılerdi halyqtyń ózi saılady», - deıdi professor.
Tarıhshy Áz Táýke han ómirden ótkennen keıin memlekette bılik daǵdarysy bastalǵanyn atap ótti. Aıtýynsha, ol ózi bir jaǵynan burynnan, aqyryndap kele jatqan daǵdarys bolatyn. Bunyń sebebi - Táýke hanǵa da, qazaqqa da baılanysty emes. Jalpy jahandyq, eýrazııalyq deńgeıde kóshpelilerdiń dáýreni ótip bara jatqan edi.
«Basty sebep - qurlyqtaǵy, Batys pen Shyǵys arasyndaǵy saýda joldary muhıtqa kóship, sol ózgeris bizge qatty áser etti. Saýda teńizge kóshkennen keıin, qurlyqtaǵy saýda toqtady. Osydan soń bizdiń dala órkenıeti qulady dese de bolady. Máselen, qazaq handarynyń erterektegi ýaqytynda Rýzbıhan: «Bazar kúnderi Syǵanaqta tek káýapqa 500 túıe soıylady. Keshke qaraı bir japyraq et qalmaıdy» dep jazady. Osydan-aq ol qalanyń aýqymyn kózben elestetip kórińiz. Sondaı áleýetti qalalar qulady», - deıdi Jambyl Artyqbaev.
Іri qalalardyń basynan dáýren kóshkennen keıin bul jaǵdaı qazaqqa óte aýyr áser etti. Bir sózben ekonomıka qoldan sýsyp ketti. Ońtústiktegi ekonomıka qazaqtyń qolyndaǵy bar malyn ıgere almaıtyn jaǵdaıda qaldy. Professordyń aıtýyna qaraǵanda, qazaqtar Áz Táýkeniń zamanynda jylyna 2 mıllıondaı qoı, 200 myńdaı jylqy satyp otyrǵan. Álbette, ony ıgeretin úlken bazar kerek. Ortalyq Azııa ıgermegennen keıin jantalasyp jan-jaqtan seriktes izdeýdiń amaly bastalǵan-tyn. Qazaq handyǵynyń Reseıge jaqyndaýynyń da bir sebebi osy.
«Jońǵardan biz asa jeńildik dep aıta almaımyn. Bizge qaraǵanda bir ortalyqqa baǵyný deńgeıi olarda jaqsy boldy. Táýke han zamanynda biz berispeı, bir jaǵynan Tashkentke, bir jaǵynan Buharǵa súıenip otyrdyq. Buhar aımaǵynda qazaqtyń ishinen shyqqan rýlar boldy da, bizge jońǵar asa qater bola qoıǵan joq. Áz Táýke hannan keıin bir ortalyqqa baǵynǵan memleketti ydyratyp aldyq», - deıdi tarıhshy.
Jambyl Artyqbaevtyń paıymdap ótkenindeı, odan keıin qazaq bıligine kelgen Qaıyp han «keńsede» ósken, áskerı joryqtarda shyńdala qoımaǵan basshy bolǵan.
«Qazirgi qolymyzdaǵy kóp tarıhı qujattar - sol Qaıyptyń jazǵan hattary. Dalalyq saıasat boıynsha Qaıyp han batyrlarmen til tabysa almaı, aqyr sońynda Reseımen dıplomatııalyq qarym-qatynasty ornatýdy kózdedi. Reseıdegi Sibirdiń general gýbernatory Matveı degen adamǵa hat jazyp, qalmaqqa qarsy birge shyǵaıyq dedi. Matveı keliskenimen, Qaıyp Aıagóz túbinde ýáde bergen orys áskeri kelmegendikten, 1717 jyly jeńilip qaldy. Batyrlardyń aıtqanyna kónbep edi. Osylaısha, Qaıyp han úsh adammen ǵana Túrkistanǵa qaıtyp bardy. ...Keıin Qaıyp ólgennen keıin basymyz qosylmaı qoıdy ǵoı...», - deıdi Jambyl Artyqbaev.
Táýke hannyń jazǵy ordasy qalaı tabyldy?
Tarıh taǵylymy jaıly áńgime órbite otyryp, kóp keshikpeı Kúıgenjardyń da shetine ilindik. Qarqyndy qurylys bul kúnde Kúıgenjardy Astanaǵa taıatyp-aq tastapty. Aýyl men Esil ózeniniń ortasynda qazaqtar men orystardyń aralasyp ketken, qorshalǵan beıitteri bar eken. Mine, biz kórgeli kelgen - Táýke hannyń jazǵy ordasy dál osy jerde bolyp shyqty.
«Kúıgenjar - Esildiń jaǵasyndaǵy ǵajap, ásem mekenderdiń biri. Bul jerde Áz Táýke hannyń jazǵy ordasy bolypty degen áńgimeni tym erterekte estigen edim. Zamanynda Qaraǵandyda oblystyq Jazýshylar odaǵynyń bólimshesin basqarǵan Jaıyq Bekturov degen belgili jazýshy osy jer týraly aıtyp júretin. Klara Ámirqyzy degen ólketanýshy apaıymyz boldy. Ol kisi Aqmola mańaıyndaǵy eskertkishterdiń bárine shyr-pyr bolatyn edi. Sol kisiden de el ishinde han ordasy osy mekende ornalasqany týraly áńgimeni estidim», - deıdi Jambyl Artyqbaev.
Professor Astanaǵa 2009 jyly kóship kelgennen keıin Áz Táýke hannyń jazǵy han ordasynyń ornyn izdeı bastapty. 2012 jyly L.Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń arheologııa-etnologııa kafedrasynyń ekspedıtsııasyn bastap, izdeý jumystaryn júrgizgen.
«Osy mańaıdaǵy úlken kisilerden surastyrdyq. Úlkender az osy bul aýylda. Halyq keńestik zamanda ábden áńki-táńki bolǵan ǵoı. Eshkim esterine túsire almasa da, emis-emis birdeńelerin aıtty. Esildiń osy mańaıynyń túgelin qarap shyqtyq. Anaý jerde Altaı-Qarpyq degen ótkel bar. Osy mańdaǵy iri ótkelder - Altaı-Qarpyq pen Qaraótkel. Qaraótkel endi myńdaǵan kerýender júretin ótkel bolsa, mynaýysy kishkentaı. Ótkeldi taýyp, osy jerde shyǵar degen tuspalmen mańaıdy teksere bastadyq. Aqyry, izdep taba almaǵannan keıin ne de bolsa, zırattyń ishine kireıik dep sheshtik», - deıdi Jambyl Artyqbaev.
Tarıhshynyń zıratqa nazarynyń aýǵany tegin emes. Erte ýaqytta Ertis boıynda jumys júrgizgen ýaqytta sonaý saq, qımaq dáýiriniń qorǵandary qazaq zıratynyń ishinde saqtalatynyn kórgen eken. Qazaq óziniń tarıhynan jatsynbaǵany shyndyq. Ertede halqymyz «ata-babamnyń zıraty» dep, qaıtqan týysyn «Áýlıeniń panasy» ataǵan, kıe tutqan jerge qoıǵan.
«Osy zıratqa kirip edik, myna qurylys kózimizge birden ushyrady. Kórip turǵanyńyzdaı - úlken qurylys. Uzyndyǵy 100, eni 70 metr bolady. Han ordasyn aınala eki birdeı or, eki birdeı jal bar. Aerofotodan qarasańyz, myna bekinistiń orny tipti ádemi kórinedi. Ordanyń tórt buryshynda kádimgideı bıikten qaraıtyn qaraýyl oryndary áli kúnge deıin saqtalǵan. Shamamen ertede qaraýyl qarap turatyn úlken bir saty, munara bolǵany anyq», - deıdi ol.
Áz Táýke jazǵy ordasynyń týra ortasynda 12 qabat kıiz úı tiktirip, onyń mańaıynda atalyqtardyń, tóleńgitterdiń kıiz úıleri ornalasatyn bolǵan. Jaýgershilik zamanda osyndaı tájirıbe erteden bar: sonaý qańly, ǵundardyń zamanynan beri handar qysqy ordasyn Túrkistanǵa, jazǵy ordasyn jaýyngerlermen birge kóship kelip Arqa jaqqa tigip otyrǵan. Kúzet álbette myqty bolǵany aıqyn.
Tarıhshynyń paıymynsha, Áz Táýkeniń jazǵy han ordasynyń eki jaǵynda (bireýi Esil ózenine qaraǵan) eki birdeı darbazasy bolǵan.
«Biz bul jerge úlken qazba jumystaryn júrgizgen joqpyz. Qurylystyń kópshiligin jalpy qyrǵa salatyny belgili. Qarap otyrsańyz, strategııalyq, ıaǵnı qorǵanys jaǵynan orda jaqsy oılastyrylǵan. Óıtkeni, han ordasyn bir jaǵynan ózen qorǵap turady. Osy orǵa sý alyp keletin anaý jerde aryqtyń izi jatyr. Ózennen beri sý ákeletin shyǵyrdyń da orny bar. 2015 jyly biz osy jerde aqyryndap shýrf jasadyq. Alǵashynda Dókeı Táleev degen arheolog jigitti ertip júrdim. Sodan keıin arheologııa-etnologııa kafedrasynyń meńgerýshisi Ulan Úmitqalıev bastaǵan úsh jigit kelip, myna jerde shýrf salyp qaradyq. Sonda týra bekinis ekeni dáleldendi. Osymenen qazir, qudaıǵa shúkir, bul taqyryp Elbasymyzdyń da qulaǵyna jetip, elge tanylyp jatyr», - deıdi Jambyl Artyqbaev.
Tarıh kómilip qalmasyn...
Áz Táýke hannyń jazǵy ordasyn tapqannan keıin-aq professor birsypyra maqalalar jazyp, qala ákimdigine joba usynypty. «Bul eskertkishti saqtap qalý kerek» deıdi. Óıtkeni, bul tarıhymyz úshin de, astanamyz úshin de biregeı eskertkish. Arqa jerinde mundaı muralar az. Ekinshiden, ordanyń orny Astananyń dál irgesinde tur.
«Burynǵy han ordasynyń ishine beıitter túsip ketip jatyr. Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldarynda zırattar az edi. Myna jerde Áz Táýke han qorǵanynyń ishinde hrıstıan beıitteri ǵana bolatyn. Qazir baıqasańyz, aqyryndap beıitter qorǵannyń ishinde qalyp barady. Osylardy saqtaıyq dep, birneshe ret qala ákimdigine hat jazdyq. Saqtamasaq, erteń ókinip qalarymyz aıqyn. Erinbeı turyp, eki or, eki jaldy salǵanyna qatty tańǵalamyn. Sol kezde osylaısha qorǵanys máselesin qatty eskergeni kórinip tur. Elbasy aıtqannan keıin ákimdik te bul máselege bet burar degen oıdamyn», - deıdi professor.
«Eskertkishtiń saqtalýy saıasat úshin de, tarıh úshin de, qoǵam úshin de óte mańyzdy» deıdi Jambyl Artyqbaev. Ókinishke qaraı, birshama jazyp ta, aıtyp ta jatqanymen, qoǵam, ákimdik tarapynan betburys shamaly bolyp turǵan kórinedi.
«Endi Prezıdentimizdiń ózi aıtqannan keıin eskertkishke durys kóńil bóliner degen oıdamyn. Elordanyń irgesinde osyndaı eskertkish jańǵyryp jatatyn bolsa, halyq bilse, qandaı ǵanıbet bolar edi. Ashyq aspan astyndaǵy mýzeı dep te aıtýǵa bolady bul oryndy. Ordanyń túgel bolmasa da, keıbir tusyn qalpyna keltirýge bolady. Shuńqyrdy naqty qazyp, ony kórsetip, jaldy, aryqty kórsete alsaq ádemi bolar edi. Sodan keıin Esil men ordanyń ortasyna qurylystar túsip jatyr. Bul durys emes. Toqtatý kerek! Buryn osy aıtylǵan ortada orda qyzmetkerleriniń bolýy kerek - egin salǵan alqaptary bar. Sondyqtan, keshendi eskertkish retinde qaıta qalpyna keltirý qajet», - deıdi tarıhshy.
Jambyl Artyqbaev sóz sońynda Táýke hannyń jazǵy ordasyn «Qazaqstannyń qasıetti geografııasy» jobasyna engizý kerektigin de aıtyp qaldy.
«Áz Táýke hannyń jazǵy ordasy memlekettik mańyzy bar eskertkishterdiń qataryna engizilýi kerek. Men byltyr osy máseleni aıtqanmyn. Bul áýlıeli jer. Kúıgenjar qazaqtyń epıkalyq jyrlarynda, ataqty aqyndarynyń óleńderinde jıi atalady. Eń sońǵy osy jerdi jyrlaǵan - Imanjúsip. Sondyqtan, bul - qazaq tarıhy úshin óte mańyzdy oryn», - dep túıdi Jambyl Artyqbaev.
