Astana halyqaralyq forýmynda qandaı máseleler talqylanady

None
ASTANA. Qazaqparat – Elordada 8-9 maýsym aralyǵynda «Astana halyqaralyq forýmy» ótedi. Halyqaralyq is–shara asa mańyzdy jahandyq máselelerdi sheshýge jáne elaralyq yntymaqtastyqty odan ári damytýǵa baǵyttalǵan. Forýmnyń negizgi maqsaty men mindetteri qandaı? Qandaı máseleler qozǵalady? Bul týraly tolyǵyraq QazAqparat sarapshysynyń materıalynda.

Forýmnyń maqsaty men mindetteri

Qazaqstan negizgi jahandyq syn-qaterlerdi sheshý úshin kúsh-jigerdi biriktirý maqsatynda jańa dıalog alańyn – Astana halyqaralyq forýmyn uıymdastyryp otyr. Halyqaralyq forým «Dıalog arqyly syn-qaterlerdi eńserý: yntymaqtastyq, damý jáne progress jolynda» taqyrybynda ótedi. Forým arqyly dıplomatııalyq qarym-qatynasty jańa deńgeıge kóterip, memleketter arasyndaǵy ekonomıkalyq jáne saıası baılanystardy nyǵaıtyp, jalpyǵa ortaq qıyndyqtan birlese otyryp shyǵý kózdelip otyr. Іs-sharaǵa álemniń túkpir-túkpirinen jınalǵan 1000-nan astam úzdik sarapshylar bas qosady. Forým Qasym-Jomart Toqaevtyń tóraǵalyǵymen ótedi. Іs-sharaǵa sheteldik úkimetterdiń, halyqaralyq uıymdardyń, bıznes pen ǵylymı ortanyń joǵary laýazymdy delegattary qatysady. Forýmǵa qatysatyn qurmetti qonaqtar qatarynda Qatar memleketiniń ámiri Sheıh Tamım bın Hamad Ál Tanı, Qyrǵyz Respýblıkasynyń Prezıdenti Sadyr Japarov, Bosnııa, jáne Gertsegovına Prezıdıýmynyń tóraǵasy Jelka Tsvııanovıch, Dúnıejúzilik saýda uıymynyń Bas dırektory (DSU) Ngozı Okondjo-Iveala, Halyqaralyq valıýta qorynyń basqarýshy dırektory Krıstalına Georgıeva, ıÝNESKO bas dırektory Odre Azýle, BUU Bas hatshysynyń orynbasary, Azııa jáne Tynyq muhıtyna arnalǵan ekonomıkalyq jáne áleýmettik komıssııanyń (ESKATO) atqarýshy hatshysy Armıda Alısdjabana, Ózbekstan Premer-mınıstri Abdýlla Arıpov, sondaı-aq BUU Bas hatshysynyń Eýropa, Ortalyq Azııa, Soltústik jáne Ońtústik Amerıka máseleleri jónindegi kómekshisi, BUU Ortalyq Azııa boıynsha Preventıvti dıplomatııa jónindegi óńirlik ortalyǵy basshysynyń mindetin atqarýshy Mıroslav Encha bolady dep josparlanyp otyr. Jıynda álem elderi úshin asa mańyzdy taqyryptar talqylanady. Atap aıtsaq azyq-túlik qaýipsizdigi, sý tapshylyǵy, energetıka men ekologııa salasyndaǵy qordalanǵan problemalardy birlese sheshý joldary, ınvestıtsııa tartý máseleleri qozǵalady.

Aqpan aıynda el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev jańa dıalog alańy jaıynda pikir bildire otyryp, forým jahandyq syn-qaterlerge den qoıý úshin qurylǵanyn aıtyp ótken bolatyn.

«Búgin biz búkil álemde birneshe onjyldyqtar nemese odan da kóp ýaqyt boıy kezdespegen tarıhı syn-qaterlerge tap boldyq. Bul syn-tegeýrinder halyqaralyq qoǵamdastyqqa buryn-sońdy bolmaǵan qysym kórsetip otyr. «Astana halyqaralyq forýmy» halyqaralyq júıe men tártiptiń jumys istep turǵan negizgi postýlaty retinde yntymaqtastyqqa basymdyq bere otyryp, osy syn-qaterlerge jaýap berý úshin quryldy. Qazaqstan Shyǵys pen Batys arasyndaǵy senimdi kópir qyzmetin atqaryp, elimizde syndarly halyqaralyq qatynastardy damytýdyń uzaq tarıhy bar jáne bul saıasat 2022 jyly qatań synaqtan ótkenimen, ol óz turaqtylyǵyn dáleldedi. Biz yntymaqtastyqtyń qundylyǵyn kórsettik», – dedi Memleket basshysy.

Eki kúnge sozylatyn forým barysynda barlyq qatysýshylar 4 negizgi baǵyt ıaǵnı syrtqy saıasat jáne halyqaralyq qaýipsizdik, halyqaralyq damý jáne turaqtylyq, energetıka jáne klımattyń ózgerýi, ekonomıka jáne qarjy boıynsha máselelerdi sheshýdiń jańa joldaryn qarastyrady. Bul halyqaralyq forým - pandemııadan keıin Qazaqstanda ótkeli turǵan eń iri is-sharanyń biri. Alqaly jıynǵa 40-tan astam elden 400-ge jýyq delegat keledi dep kútiledi. Olardyń qatarynda memleket basshylary men alpaýyt kompanııalardyń jetekshileri de bar. 2 kún boıy ótetin plenarlyq otyrystar men paneldik sessııalar barysynda sarapshylar klımattyń ózgerýinen bastap azyq-túlik qaýipsizdigine deıingi eń ózekti máselelerdi talqylaıdy. Endi osy baǵyttarǵa toótalyp ótsek...

Syrtqy saıasat jáne halyqaralyq qaýipsizdik

Syrtqy saıasat jáne halyqaralyq qaýipsizdik taqyryby aıasynda qazirgi álemdik tártiptegi orta derjavalar dıplomatııasynyń róli qozǵalady. Osy taqyryp boıynsha basqa sessııalarda kópjaqty qatynastardyń bolashaǵy, BUU-nyń róli jáne beıbitshilik, qaqtyǵystar men jahandyq tártipti qaıta qaraý talqylanady dep josparlanyp otyr.

Halyqaralyq damý jáne turaqtylyq

Halyqaralyq damý jáne turaqtylyq taqyryby geosaıası shıelenistiń jahandyq damýǵa áseri, azyq-túlik qaýipsizdigi, jahandyq densaýlyq saqtaý, bilim berý áleýmettik-ekonomıkalyq ósýdiń qozǵaýshy kúshi retinde qarastyrylatyn alty sessııaǵa bólinedi. Atap aıtqanda, jalǵan aqparatqa baılanysty ósip kele jatqan táýekelder jáne jasandy ıntellekttiń qoǵamǵa áseri qarastyrylatyn bolady.

«Áleýmettik jelilerde qoldanylatyn algorıtmder men jasandy ıntellekt ınternettegi jalǵan aqparat pen jalǵan jańalyqtardyń taralýyna qalaı áser etetinin jáne bul tehnologııalar paıdalanýshylardyń minez-qulqyna qalaı áser etetinin qarastyrady. Qatysýshylar sonymen qatar áleýmettik medıany retteý, tsıfrlyq saýattylyqty arttyrý, paıdalanýshylardy synı turǵydan oılaýǵa úıretý jáne etıkalyq jáne qoǵamdyq baqylaýǵa ashyq algorıtmderdi ázirleý sııaqty jalǵan aqparat pen algorıtmderdi jáne jasandy ıntellektti teris paıdalanýmen kúresýdiń yqtımal tásilderin talqylaıdy», - delingen forýmnyń resmı saıtynda.

Energetıka jáne klımattyń ózgerýi

Klımattyń ózgerýine qarsy kúrestiń qajettiligin moıyndaı otyryp, forýmǵa qatysýshylar jańartylatyn energııaǵa kóshýdi jedeldetý, turaqty tájirıbelerdi ilgeriletý jáne jahandyq jylynýdyń saldaryn azaıtý úshin halyqaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý strategııalaryn zertteıtin bolady. Forýmnyń kem degende jeti sessııasy energetıka jáne klımattyń ózgerýine arnalady.

Foto: ur.hse.ru


Ekonomıka jáne qarjy

Forýmǵa qatysýshylar ekonomıka men qarjyny, sonyń ishinde ekonomıkany qalpyna keltirý jáne turaqtylyq sharalaryn, kreatıvti ekonomıkany, áıelder kóshbasshylyǵyn ilgeriletýdi, Orta dálizdi, Ortalyq Azııanyń baılanysyn jáne ınnovatsııanyń rólin talqylaıdy.

«COVID-19 pandemııasy aıaqtalsa da, memleketterdiń ósýin qaıta iske qosýyna kedergi keltiretin mańyzdy qıyndyqtar áli de bar. Naryq qalpyna kele bastaǵanda memleketter kóbinese naryqtyq múmkindikter men qıyndyqtarǵa baıaý jaýap beredi, bul toqyraýǵa qolaıly jaǵdaı jasaıdy. Jaqynda jahandyq ekonomıkanyń turaqtanýyna jáne pandemııaǵa deıingi deńgeıge qaıta oralýyna qaramastan, ósim basty másele bolyp otyr», - delingen forým bıýlleteninde.

Aldaǵy forým qazirgi zamannyń eń ózekti máselelerin sheshý úshin jahandyq kóshbasshylar men yqpal etetin tulǵalardy biriktirý turǵysynan úlken úmit beredi. Aıta keteıik, elimizdiń ustanymy - biz álemdik arenada barlyq eldermen dostyq-syılastyq qarym-qatynas ornatatyn beıbit memleketpiz. Sonymen qatar, geosaıası erekshelikter men dıplomatııalyq ustanymǵa baılanysty memleketimiz árdaıym halyqarlyq shıelenisterdi sheshý jáne mámilege kelý alańy rólin atqarýǵa tyrysady. Sondyqtan forým ótkizý arqyly Qazaqstan halyqaralyq dıplomatııadaǵy óz ustanymyn nyǵaıta túspek.


Сейчас читают
telegram