Astana Finance Days: Azııa elderi tsıfrlyq ónimder jasaýda yntymaqtasa alady
Aıta keteıik, AÓSShK quramynda 27 memleket bar jáne bul uıym Azııa aýmaǵynyń 90% qamtıdy.
Otyrys ashylýynda AÓSShK Іskerlik keńesiniń basqarma tóraǵasy, «Atameken» Ulttyq kásipkerler palatasy prezıdıýmynyń tóraǵasy, Raıymbek Batalov qatysýshylardy uıymnyń 30 jyldyq mereıtoıymen quttyqtap, búgingi sharanyń elderiniń bıznes ókilderi arasyndaǵy yntymaqtastyqty odan ári damytýǵa eleýli úles qosatynyna senim bildirdi.
«Іskerlik keńestiń búgingi besinshi otyrysy AÓSShK múshe memleketterdiń bıznes-protsesterdi tsıfrlandyrý salasyndaǵy yntymaqtastyq perspektıvalaryna, asa ózekti bolyp otyrǵan azyq-túlik qaýipsizdigin damytýǵa arnalǵan. Ol AÓSShK keńistiginde shaǵyn jáne orta bıznestiń iskerlik belsendiligin jandandyrý boıynsha jańa sheshimderdi izdestirýde bizdiń ortaq mindetterimizge saı keledi, sebebi munda álemdik JІÓ-niń 50%-dan astamy qurylady jáne jahandyq ekonomıkalyq ósýdiń 2/3 bóligi qamtamasyz etiledi», - dedi R. Batalov «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynda ótken AÓSShK Іskerlik keńesiniń 5-plenarlyq otyrysynda.
R. Batalov COVID-19 pandemııasynyń tsıfrlandyrý protsesin tezdetip, jańa sheshimder jeke jáne memlekettik sektorlarǵa lokdaýn jáne basqa da shekteýlerde jumys isteýge kómekteskenin aıtty.
«Qazirgi álemde tsıfrlyq tehnologııalar Qazaqstan ekonomıkasyn damytýda mańyzdy ról atqarady. Tsıfrlyq tehnologııalar birqatar artyqshylyq berdi – bul halyq pen bıznestiń memlekettik qyzmetterge qol jetkizýin ońaılatý, aqparat almasýdy jedeldetý, bıznes júrgizýde jańa múmkindikterdiń paıda bolýy, jańa tsıfrlyq ónimderdi jasaý. Tsıfrlyq tehnologııalardy engizý men damytý naryqtardyń ózgerýine ákeldi jáne kásipkerlerden óz bıznes-modelderin qaıta qarastyrýdy talap etti. Sonymen birge, tsıfrlyq tehnologııalar shaǵyn jáne orta bızneske keıbir qurylymdyq kemshilikterdi túzetýge kómektesetin erekshe artyqshylyqtardy usyndy», - dedi shara moderatory.
Sonymen birge, «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵynyń basqarýshysy Qaırat Kelimbetov AHQO men AÓSShK uıymdarynyń uqsastyqtary kóp ekenin aıtty.
«Biz eldermen yntymaqtastyqqa, qaýipsizdik salasyndaǵy senimdi arttyrýǵa basa nazar aýdaramyz. Bizdiń mıssııamyz – Ortalyq Azııadaǵy ómirdi jaqsartý úshin óńirlik ınvestıtsııalyq habty qamtamasyz etý. Ekinshi jaǵynan, bul sessııanyń taqyryby tsıfrlandyrýǵa baǵyttalǵan. Qazaqstan Úkimeti tsıfrlyq transformatsııaǵa baǵyttalǵan. Qazirgi zamanǵy qarjy ortalyǵy retinde biz tsıfrlyq qarjy habyn damytýǵa jáne Qazaqstanǵa jańa tehnologııalardy tartýǵa kóńil bólemiz. AHQO – TMD keńistigindegi ádettegi quqyqtyń jalǵyz ıýrısdıktsııasy. Birqatar shet elder Ortalyq Azııaǵa ınvestıtsııa salý úshin AHQO-ny tańdaıdy dep úmittenemiz. Ekinshi jaǵynan, bizde shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaıtyn arnaıy uıym – TechHub bar. Tehhab venchýrlik ınvestorlar tek Qazaqstannan ǵana emes, óńirdiń basqa elderinen de startaptardy qoldaý úshin arnaıy venchýrlik júıe qurady», - dedi Qaırat Kelimbetov.
AHQO basshysy zamanaýı qarjylyq hab bolyp sanalatynyn jáne Qazaqstanǵa 6 mlrd dollardan astam ınvestıtsııa tartqanyn, AÓSShK-tiń barlyq memleketterimen jumys isteýge daıyn ekenin bildirdi.
Qazaqstannyń Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov ta tsıfrlandyrý máselesinde pandemııanyń trıgger bolǵanyn atap ótti.
«Qazirgi ýaqytta biz COVID-19 pandemııasyna deıingi jáne odan keıingi ómirimizdi jıi salystyramyz. Tsıfrlandyrý máselesinde pandemııa da trıgger boldy. Árıne, koronavırýsqa deıin tsıfrlandyrý búkil adamzat ómiriniń ajyramas bóligine aınaldy jáne Qazaqstan da budan tys qalmady. Qandaı da bir eldegi tsıfrlandyrý protsesiniń tabysty bolýynda jahandyq Internet jelisiniń taralýy basty mánge ıe boldy», - dedi Ulttyq ekonomıka mınıstri.
Mınıstrdiń aıtýynsha, 2019 jylǵa qaraı álemde ınternet paıdalanýshylar sany 4 mlrd adamǵa jetti. Qazaqstan Úkimeti men bıznes óz tarapynan baılanystyń negizgi povaıderleri retinde elimizdiń jedel «ınternettenýine» úlken qarajat pen kúsh jumsady.
Al PwC Kazakhstan kompanııasy Tsıfrlyq Qazaqstan qaýymdastyǵymen birlesip júrgizgen «2021 jylǵy Qazaqstandaǵy bólshek elektrondyq kommertsııa naryǵyn taldaý» zertteýine sáıkes, eki jylda Qazaqstannyń elektrondyq saýda naryǵy kólemi 327 mlrd teńgeden 1 trln teńgege deıin ulǵaıǵan.
Óz kezeginde QR Prezıdenti janyndaǵy Reformalar jónindegi joǵary keńes tóraǵasynyń orynbasary ser Sýma Chakrabartı shaǵyn bıznestiń protsesten artta qalý qaýpi bar ekenin óıtkeni tsıfrlyq sheshimder negizinen iri kásiporyndar úshin jasalady jáne shaǵyn jáne orta bıznes úshin tym qymbat bolýy múmkin.
«Úkimet shaǵyn jáne orta bıznestiń jumys oryndaryn ashýdaǵy mańyzdylyǵyn eskere otyryp, olardyń ósýi men damýy úshin, onyń ishinde tsıfrlyq protsesterdi engizý úshin jaǵdaı jasap, bar kúsh-jigerin jumsaýǵa tıis. Sońǵy 10 jylda EYDU elderi Qazaqstandaǵy bızneske normatıvtik júktemeni tómendetý boıynsha jumys istedi. Osydan keıin ótken jyly retteý tásiline negizdelgen zańnama qabyldandy. Jaqynda Ulttyq kásipkerler palatasy shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaýǵa basa mán berdi jáne bul óte mańyzdy. Biraq AÓSShK múshe memleketter men iskerlik keńes shaǵyn jáne orta bıznesti qoldaý maqsatynda yntymaqtasa alar edi», - dedi ser Sýma Chakrabartı.
Mysal retinde spıker derekterdi jınaýdy keltirdi. Úkimet ShOB týraly neǵurlym sapaly derekter jınaýy qajet. Sodan keıin bul derekter ınfraqurylymdy qoldaý jáne qurý sharttaryn ázirleý jáne ShOB-tyń kredıttik qabiletin anaǵurlym dál baǵalaý, anaǵurlym ádil sharttarmen nesıemen qamtý úshin paıdalanylýy múmkin.
«Ekinshiden, ShOB bıznes-protsesterdi tsıfrlandyrýdaǵy kúsh-jigerdi qosa alǵanda, olardyń qajettilikterine beıimdelgen qarjylandyrý men konsýltatsııalyq qoldaýdy qajet etedi. Kanadalyq zertteý kórsetkendeı, ShOB keshendi túrde usynylǵan kezde ǵana ony barynsha tıimdi qoldaýǵa bolady. Mysaly qarjylyq qoldaý men keńes berý qyzmetteriniń úılesimi, onyń ishinde áleýetti arttyrý jáne keńes berý, naryqty baǵyttaý jáne jeliler qurýdy qoldaý. Úshinshiden, biz teńsizdikpen kúresýimiz kerek jáne ShOB-ty qoldaý – keremet ádis. Sondaı-aq, ShOB-qa kómek áıelderdi qosa alǵanda, jaǵdaıy tómen qaýym ókilderine jeke qoldaý kórsetýge baǵyttalýy tıis», - dedi Reformalar jónindegi joǵary keńes ókili.
Osylaısha, AÓSShK halyqaralyq yntymaqtastyq pen bilim almasýǵa yqpal ete alady. Bul ásirese tez damyp kele jatqan tsıfrlandyrǵa qatysty.
«Munda eki naqty múmkindik bar. Qazaqstan shaǵyn jáne orta kásiporyndar keńinen paıdalanatyn ónimderdi qosa alǵanda, fıntehtiń iri ortalyǵyna aınaldy. Keńdeý aımaqtaǵy elderi Bı tý Bı jáne Bı tý Sı sheshimderin jasaý úshin birlesip jumys isteýi kerek. AHQO haby bul jerde fırmalarǵa zamanaýı ınfraqurylymdy, ıkemdi erejeler men quqyqtyq ashyqtyqty usynady. Biz osy múmkindikti barlyq óńir boıynsha shaǵyn jáne orta bıznes úshin tsıfrlyq ónimder jasaýǵa qyzmet etetin serpindi ekojúıeni qurý úshin paıdalanýymyz kerek», - dedi ser Sýma Chakrabartı.
Aıta keteıik, 27-29 maýsym kúnderi «Astana» halyqaralyq qarjy ortalyǵy ornyqty damý, áleýmettik jaýapkershilik jáne ósý máselelerine arnalǵan «Astana Finance Days» V konferentsııasyn ótkizedi.
Astana Finance Days – óńirdegi qarjy salasyndaǵy eń iri konferentsııalardyń biri. Sońǵy tórt jylda konferentsııa júzden astam elden 15 myńnan astam qatysýshyny tartty. «Ornyqty damý, áleýmettik jaýapkershilik, ósý» konferentsııasynda kapıtal naryqtary, Islam qarjysy, Fin&Tech, jasyl damý, ınvestıtsııa taqyryptary talqylanady.
