Astana áýejaıy EQYU Sammıti kezinde áýe kemelerine úzdiksiz qyzmet kórsetýge daıyn-«Astana halyqaralyq áýejaıy» AQ-nyń birinshi vıtse-prezıdenti E. Kereı
shetelderden elimizge alǵash keletin laýazymdy tulǵalar men mártebeli qonaqtardyń, jalpy sheteldikterdiń Qazaq elimen, qysqa merzimde álemge tanylyp úlgergenonyń elordasy - Astanamen tanystyǵy, alǵashqy áserleri áýejaıdan bastalady. Osy sebepten de elimizdiń Sammıtke daıyndyq jumystary eń aldymen «Astana halyqaralyq áýejaıynan» bastalyp otyr. Elordamyz jyldan-jylǵa úlkeıip, kórkeıip, órkendegen saıyn, onymen birge áýejaıdyń da tynysy ashyla túsýde. Shaǵyn qyzmetterge qyzmet kórsetý úshin 1931 jyly negizi qalanǵan qazirgi Astana áýejaıy, arada 80 jylǵa jýyq ýaqyt ótkennen keıin Eýrazııa keńistigindegi zamanaýı áýejaılardyń birine aınaldy. Qazirgi ýaqytta ol táýligine ishki jáne halyqaralyq baǵyttardaǵy 80 reıs qabyldaıdy. 2009 jyly 1 mln. 309 myń jolaýshyǵa qyzmet kórsetti.
Búginde áýejaı ISO 9001:2000 halyqaralyq standartynyń talabyna sáıkes, barlyq sapa menedjmenti júıesin engizýdi tolyǵymen aıaqtady. Sońǵy jetistikterdiń biri - Astana áýejaıy kórý múmkindigi 200 metr jáne odan da joǵary qashyqtyqta shektelgen jaǵdaıda, ushaqtardyń ushyp-qonýyn júzege asyrý múmkindigine qol jetkizdi. Buǵan deıin eńserilip kelgen meje - 350 metr bolatyn.
«Astana halyqaralyq áýejaıy» AQ-nyń birinshi vıtse-prezıdenti Esbol Kereıdiń aıtýynsha, qazir áýejaıda EQYU Sammıtiniń syıly qonaqtary men resmı delegatsııalardyń ushaqtaryna ýaqytyly, ári sapaly qyzmetter kórsetý úshin aýqymdy jumystar atqarylyp jatyr. Bul áýejaıdyń aldynda turǵan jaýapty mindet. «Astana áýejaıy EQYU Samıti kezinde barlyq jumyldyrylǵan uıymdarmen birge áýe kemelerine úzdiksiz qyzmet kórsetýge ázir», - deıdi ol.
Sammttke daıyndyq jumystary sheńberinde búgingi kúnge deıin birqatar istiń basy qaıyryldy. Máselen, áýejaıda 22 ushaqqa eseptelgen jańa perron salyndy. Sebebi, eski perronnyń bar-joǵy 31 ushaqty syıdyrý múmkindigi boldy. Al keletin borttardyń sany odan eki esege kóp. Biraq jańa perron da máseleni túpkilikti sheshe almady, sol sebepti Sammıt kúnderi QR Qorǵanys mınıstrligi men shekara qyzmetiniń turaqtaryn da paıdalaný uıǵaryldy. Sonymen birge, aldaǵy 20 qarashaǵa deıin áýe kemelerdiń ekıpajdary ornalastyrylatyn 1600 oryndy qonaq úıdiń qurylysy aıaqtalatyn bolady. Al qaıta jóndeýden ótken VIP-zal, E.Kereıdiń sózine qaraǵanda, joǵary mártebeli meımandardy qarsy alýǵa saqadaı saı daıyn tur.
Atap ótkenimizdeı, 1-2 jeltoqsan kúnderi astanalyq áýejaıǵa arasyna 5-7 mınýt salyp Memleket basshylary men resmı delegatsııalardyń 70 ushaǵy qonady. Osy jerde birden aıta keteıik, aýa-raıy qolaısyz bolyp, Astana áýejaıyna qoný múmkin bolmaǵan jaǵdaıda, ushaqtar rezervke qoıylǵan Almaty, Qaraǵandy jáne Kókshetaý qalalarynyń áýejaılaryna baǵyttalatyn bolady. Buǵan deıin elordanyń áýe keńistigi mundaı qysqa aralyqta osynshama kóp ushaqty qabyldap kórmegen. Sondyqtan, mártebeli qonaqtarymyzdyń ushaqtary Astana aspanynda uzaq qalyqtamasy úshin qonǵan ushaqtarǵa neǵurlym jyldam qyzmet kórsetý jaıy da tııanaqty oılastyrylyp jatyr. ıAǵnı, bortqa traptardy dereý jetkizý, jolaýshylardy kortejderge jaıǵastyrý jáne ushaqty turaqqa qoıý - sanaýly mınýttardyń ishinde jasalýy tıis. Biraq onymen bir mezgilde, meımandarymyzǵa asyǵystyq qımyldarymyzdy bildirmeı, Astana áýejaıy úshin bul úırenshikti jaǵdaı ekendigi týraly pikir qaldyrýymyz qajet. Osy maqsatta qazir áýejaıǵa jańadan 113 arnaıy tehnıka satyp alynýda. Olardyń ishinde avtotraptar men ushaqtardy súıretýge arnalǵan tehnıkalar bar.
E.Kereıdiń aıtýynsha, búginde onyń 50-i nysan aýmaǵyna jetkizildi, qalǵan 63-i jolda kele jatyr. Onymen birge, taǵy 23 tehnıka Almaty, Qyzylorda, Aqtóbe men Kókshetaý áýejaılarynan jalǵa alynatyn bolady. «Keıin satyp alynǵan tehnıkalardyń qajetin ózimizde qaldyryp, qalǵanyn óńirlerge satatyn bolamyz», - deıdi ol.
Sondaı-aq, Astana aýa raıynyń ereksheligi eskerilip, ushyp-qoný alańdaryna muz ben qardan tazartatyn tehnıkalardyń da úlken kólemi jumyldyrylatyn bolady. Olardyń ishinde áýejaıdyń óz bazasyndaǵy tehnıkalary, jasalǵan kelisimderge sáıkes QR Kólik jáne kommýnıkatsııa mınıstrligi Avtomobıl joldary komıteti usynatyn kólikter jáne shuǵyl jaǵdaılar úshin joǵary daıyndyq rejiminde bolatyn qalalyq qyzmetterdiń tehnıkalary bar.
Áýejaı basshylyǵy Stalınnniń: «Kadrlar bárin sheshedi», degen «qanatty sózin» negizge ala otyryp tehnıkalyq bólimmen birge, qyzmet kórsetýshi personaldyń da jumysyn tyńǵylyqty oılastyryp qoıypty. EQYU Sammıti kúnderi áýejaı ǵımaratynda táýligine 900-den astam qyzmetker jumys jasaıtyn bolady, úsh kúndegi sany - 2700. Sonymen birge, Almaty, Aqtóbe, Atyraý, Aqtaý, Shymkent jáne Kókshetaý áýejaılarynyń bilikti kadrlary men shet tilderin meńgergen eriktiler de kómekke tartylatyn bolady.
Sondaı-aq málim bolǵanyndaı, EQYU Sammıtine keletin Memleket basshylary men olarǵa erip júretin delegatsııalardy ókpeletip almaý úshin, olarǵa Astana áýejaıynda kedendik baqylaý júrgizilmeıdi. Olar ushyp-qoný alańynan birden kortejderge otyrǵyzylyp, Sammıt ótetin «qyzyl aımaqqa» jetkiziletin bolady. Áýejaı basshylyǵynyń paıymdaýynsha, bul qaýipsizdik erejelerine qaıshy kelmeıdi jáne olardy buzǵan bolyp sanalmaıdy. «Memleketter basshylarynan basqa sheteldik delegatsııalarǵa tekseristi tek qaıta ushardyń aldynda júrgizetin bolamyz», - deıdi E. Kereı.
Jalpy Astana áýejaıynyń basshylyǵy jaýapty qyzmettermen birge, Sammıt kúnderi áýe kemelerine úzdiksiz qyzmet etýge daıyn ekendigine sendirdi.
Biraq osy tusta, Sammıt qonaqtarynyń ushaqtaryn qarsy alyp shyǵaryp salýmen álek bolyp jatqanda, «Astananyń áýe keńistigine kúnde qatynaıtyn ishki jáne syrtqy reısterge kim qyzmet kórsetedi?», degen suraq týyndaıdy. Bul másele de sheshilip qoıǵan. E.Kereıdiń sózine qaraǵanda, 1-2 jeltoqsan kúnderi elorda áýejaıy ishki reısterdi qabyldamaı, Qaraǵandyǵa baǵyttaıtyn bolady. Al halyqaralyq baǵyttar óz kestelerine sáıkes jumys isteı beredi. Osy eki kúnde jolaýshylardyń yńǵaıy úshin Qaraǵandydan Astanaǵa qatynaıtyn avtobýstar men temir jol kólikteriniń sany arttyrylady.
Osy rette: «Dittegen jerine belgili sebeptermen aldymen basqa baǵyttaǵy áýe, odan keıin qaltalarynan qosymsha aqsha shyǵaryp, jer transportymen júrýge májbúr bolǵan jolaýshylar úshin áýe bıletterine azdaǵan bolsa da jeńildikter jasalady ma?»,- degen saýalymyzǵa áýejaıdyń baspasóz qyzmeti: «Baǵyttyń ózgerýine baılanysty tasymaldaýshy áýe kompanııalar bıletteriniń baǵasy tómendeý jaǵyna ózgerýi ne ózgermeýi kompanııa basshylyqtarynyń sheshimine baılanysty», - degen jaýap qaıyrdy.
Eske salaıyq, 2006 jyly Sankt-Peterborda Úlken segizdik sammıti ótken kezde, Astananyń áýe keńistiginen úsh ese úlken «Pýlkovo» áýejaıy úsh kúnge jabylǵan bolatyn. Halyqaralyq reıster Fınlıandııa men Tallınge, al ishki reıster Kishi-Novgorod pen Máskeýge baǵyttaldy. Biraq bizdiń jaǵdaı ózgeshe, elorda áýejaıy qaladaǵy jalǵyz áýejaı bolǵandyqtan, onyń jabylmaıtyndyǵy túsinikti jáne ishki reısterdi jaqyn mańdaǵy qalaǵa aýystyrý jónindegi sheshimdi durys dep bilemiz. Jáne bunyń barlyǵy halqymyzdyń kóńiline de qaıaý túsirmeıtindeı etip jasalady jáne óz kezeginde parasat-paıymy joǵary qazaqstandyqtar buǵan asqan túsinistikpen qaraıdy dep senemiz.
Belgili bolǵanyndaı, Astana qalasynyń áýejaıy qalypty jumysyna jeltoqsannyń 2-sinen 3-ine qaraǵan túni qaıta kirisedi.
