Astana ákimdigi 773 mln teńgege satyp alǵan qar eritkish tehnıka qoldan-qolǵa ótip júr
ASTANA. KAZINFORM – Astanada 8 jyl buryn alynǵan qar eritetin qondyrǵylar qańtarýly tur. Bıýdjetten 773 mln teńge jumsap satyp alǵan tehnıkalar 2020 jyldan beri birde-bir ret iske qosylmaǵan. Kazinform tilshisi salyq tóleýshilerdiń aqshasyna satyp alynǵan tehnıkanyń endigi keleshegi ne bolatynyn zerdeleýge tyrysty.
Klımat týraly kúmándi ýájder
Astanaǵa kanadalyq Trecan mashınalarynyń kelip, jumysqa kiriskenin BAQ 2015 jyldyń aqpanynda jaza bastady. Ol kezde qala ákimi Ádilbek Jaqsybekov bolatyn. Al qar eritý tehnologııasynyń ıesi - Trecan Combustion kompanııasy edi. Osy joba úshin eki tarap birlesken kompanııa quryp, onyń atyn «Astana Snowmelting» birlesken kásiporny» JShS dep atady.
Kompanııanyń sol kezdegi bas dırektory Erlan Atajan jańa tehnologııa ákimdiktiń qar tazalaýǵa jumsaıtyn qarajatynan jyl saıyn keminde 500 mln teńge únemdeıtinin aıtyp, suhbattar berip júrdi. Erlan Atajannyń esebinshe, jyl saıyn Astana shetindegi polıgonǵa 4 mln tekshe metr qar tógiledi. Osy jumysty atqarý úshin qar tıegen árbir kólik ár reıste 13-ten 30 shaqyrymǵa deıin jol júredi. Al qalanyń úsh aýdanyna Trecan tehnıkasyn ornatsa, qar tasıtyn aralyq 3-4 ese qysqarýy kerek bolǵan. Bul qalany qardan aryltýǵa jumsalatyn shyǵyndy 30 paıyz, aqshamen shaqqanda 500 mln teńge únemdeýi kerek edi.
Jobaǵa ákimdiktiń atynan atsalysqan «Astana» áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasynyń sol kezdegi basqarma tóraǵasy Arman Ramazanov kanadalyq tehnıkany elordanyń sharýasyna jegý úshin 900 mln teńge jumsaıtyndaryn aıtqan.
Al «Elorda eco system» sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy mekemesiniń redaktsııa saýalyna joldaǵan jaýabynda úsh qondyrǵynyń quny 773 mln 86,8 myń teńge ekeni aıtylǵan. Atalǵan mekeme Trecan mashınalaryna 2020 jyldan beri ıelik etip otyr. Al áýelde «Astana Tazalyq» JShS-ne jalǵa berilgen.
Jobanyń taǵdyryna jaýapty «Astana» ÁKK» kezinde sonsha daqpyrtpen satyp alynǵan tehnıkanyń búginde qoldan-qolǵa ótip júrgenin Astana klımatynyń ózgerýimen baılanystyrady.
- Jyljymaly qondyrǵylar qajettilikke qaraı, qalyń qar jaýǵan kezde iske qosylady. Biraq bıylǵy maýsymda olardyń jumysy qajet bolmady. Sebebi, qar mólsheri aıtarlyqtaı kóp emes jáne kommýnaldyq tehnıkanyń parki turaqty túrde jańartylyp otyr. Barlyq qar eritetin qondyrǵylar memlekettik menshikke jatady jáne belgilengen normalarǵa sáıkes qoldanylady, - delingen kompanııanyń jaýabynda.
Bir qyzyǵy, «Qazgıdromettiń» málimeti korporatsııa mamandarynyń ýájimen qabyspaıdy.
Astanaǵa 2016-2017 jylǵy qar tazartý maýsymynda 33 santımetr qar túsken. 2017-2018 jyldary qar qalyńdyǵy 20 santımetr bolsa, 2018-2019 jyldary 37 santımetrge jetken. 2019-2020 jyldary 33 santımetr, 2021-2022 jyldary 44 santımetr qar jaýǵan. Keıingi 2 jylda túsken qardyń kólemi 36-37 santımetr bolǵan.
Budan «Astana» ÁKK mamandary jaýǵan qardyń kólemin «Qazgıdromet» mekemesiniń tásilinen bólek ádispen ólsheı me?» degen suraq týyndaıdy.
«Qazgıdromettiń» málimetin bylaı qoıǵanda, qala kóshelerinde kóktem saıyn kólikter sýǵa «shashalyp», Esildiń eki jaǵasy Venetsııaǵa aınalyp jatqanyn Astanada turyp kórmeý múmkin emes. Mysaly, 2022 jyly elorda kóshelerin erigen qar sýy basyp, halyqty ábden ábigerge salǵan edi. Bul jaǵdaı byltyr da qaıtalandy.
Qar eritetin tehnıka degen ataýyna qarap, bul tehnıkalardy qar salatyn qazany bar pesh dep elestetýińiz múmkin. Álbette, olaı emes. Qondyrǵy eritken sý 4 satyly tazalaýdan ótip, Esil ózenine jiberilý kerek bolǵan. Bul bir jaǵynan, kóktemde Astananyń káriz júıesi durys jobalanbaǵan kóshelerinde kólkip shyǵa keletin sýdyń kólemin azaıtady dep josparlanǵan-dy.
«Kanadadan kómek suraımyz»
Astana ákimdiginiń «Elorda eco system» sharýashylyq júrgizý quqyǵyndaǵy mekemesiniń jaýaby 2015 jyly osy jobany ákimdikke tyqpalaǵandar men ony qoldaǵandardyń sózin ýaqyt teriske shyǵarǵanyn kórsetedi.
- Bul tehnıkalar dızelmen jumys isteıdi. Qatty sýyqta dızel qatyp qalady. Astananyń qysynda bul qurylǵymen jumys isteý qıyn. Oǵan qosa, 1 mashına jumys isteý úshin kúnine shamamen 8 tonna dızel qajet. Ol taǵy tek qysqy dızel bolýy shart. Qazir bul suıyq otynnyń lıtrin 600 teńgege alasyz. Odan bólek, bul qondyrǵylardy qosyp, paıdaǵa asyrý úshin 60 jumysshy kerek bolady. Olarǵa tólenetin jalaqy bar. Sondyqtan bizge ol qolaısyz boldy, - deıdi mekeme mamany Ámirhan Jaǵyparov.
Bul ýájdiń klımat týraly tusyna ǵana kúmánmen qaraýǵa bolady. Bıyl Astanada dızel qatatyndaı aıaz 19-23 qańtar aralyǵynda ǵana bolǵany turǵyndardyń esinde. Osy 2-3 kúndik aıazǵa bola qyrýar qarjyǵa alynǵan tehnıkany iske qospaı qoıdy degenge sený qıyn.
Qar eritkish tehnıkalardy «Astana Tazalyq» JShS jalǵa alý quqyǵymen ıelik etken kezeńde (2016-2020 j.j.) jylyna ortasha eseppen 390,8 myń tekshe metr qar eritilgen kórinedi. Al «Elorda Eco System» mekemesine ótkennen keıin tek 2020 jyly 20 myń tekshe metr qar eritilgen. Odan keıin múlde jumys istemegen. Bul málimetterdi atalǵan kásiporyndardyń ózi usynǵanyn eskerý kerek.
«Elorda eco system» mekemesiniń redaktsııa saýalyna joldaǵan jaýabynda Trecan mashınalaryn kelesi jyldan bastap qaıta qoldaný josparda bar ekeni aıtylǵan. Biraq ol úshin Kanadadaǵy tehnologııa avtorlarynan kómek suraý kerek.
- Qysta dızel qatyp qalmas úshin mashınanyń janarmaı quıatyn bagyn jylytyp turatyn arnaıy fýnktsııa kerek. Onsyz bul qondyrǵylardy paıdalaný qıyn. Osy másele boıynsha kanadalyq merdiger kompanııamen kelissóz júrgizýdi josparlap otyrmyz. Bári oıdaǵydaı bolsa, tehnıkalardy kelesi maýsymda paıdalanýdy bastaımyz, - deıdi Á. Jaǵyparov.
Astana qalasy máslıhatynyń depýtaty Baýyrjan Janqonaqov osy problemany óz álinshe kóterip júr. Ol Ámirhan Jaǵyparovtyń ıdeıasyna kúmánmen qarap otyr.
- Men komıssııa quryp, máseleni anyqtaý kerek ekenin aıtqan edim. Bul qondyrǵylardy durys paıdalaný qajet. Qansha degenmen qurylǵynyń tıimdiligin qujat júzinde dáleldep, qyrýar aqshaǵa aldy ǵoı. Olar osy jobany júzege asyrarda bul qondyrǵylar jumys istese, qar polıgondary azaıady, kóktemde sý tasqyny bolmaıdy dep ýáde berdi. Oǵan qosa, jumys kúshin azaıtyp, qarjyny da únemdeımiz dedi. Joba bastan aıaq eseptelgenin aıtty. Sol kezde muny ákimdik te, máslıhat ta maquldaǵan. Bul – jaýapsyzdyq. Bul mashınalardyń Qazaqstan úshin jańa tehnıka ekenin eskerý kerek edi. Tipti, 1 qurylǵyǵa kúnine 8 tonna dızel ketetinin eskersek, munda eshqandaı maǵyna joq. Endi qurylǵylardy qaıta iske qosý úshin qansha qarajat ketetinin, jóndeý shyǵyndaryn, Kanadadan keletin mamandarǵa tólenetin aqshany kórsetsin. Jaýaptylar oılanyp, ony qalaı qoldanýǵa bolatynyn sheshý kerek, - dep otyr.
Depýtattyń «qondyrǵyny ózge óńirge ótkizip qutylý kerek» degen de usynysy bar.
- Bul qurylǵylardy múlde qoldanbaı qoıa salýǵa bolmaıdy. Múmkin olardy Almaty nemese Óskemen sııaqty qar kóp jaýatyn taýly óńirlerge jiberý kerek shyǵar. Ol jaqta bul qurylǵylardy tıimdi paıdalanýǵa bolatyn shyǵar. Bolmasa jeke sektorǵa berý kerek, - deıdi Baýyrjan Janqonaqov.
Aıta ketsek, Almaty ákimdigi qardy eritý úshin muhıttyń ar jaǵynan qymbat tehnıka aldyrmaı-aq, eski qoımany jabdyqtap alǵan. Sondyqtan Astananyń mashaqaty kóp jobasyna qyzyǵa qoıýy ekitalaı.
Al Óskemen nemese basqa qala Astana qajetine jarata almaǵan tehnıkalarǵa quda túsip jatsa, budan kim utady? Ony dóp basyp aıtý qıyn. Bir anyǵy, kezinde osy jobany qala basshylyǵyna tyqpalap, júzdegen mıllıon teńgeniń mámilesin jasaýǵa túrtki bolǵan adamdardyń qulaǵy tynysh tabýy múmkin. Óıtkeni, shalǵaı óńirdiń balansyna berilgen tehnıkany keıin esepten shyǵaryp, umyttyryp jiberý Astanada turǵan jerindegi balanstan shyǵarýdan áldeqaıda ońaı bolatyny sózsiz.