Astana ákimdiginde qysqy maýsymǵa ázirlik máseleleri talqylandy

None
None
ASTANA. QazAqparat - Astana ákimi Áset Isekeshev jedel jıyn ótkizdi, onyń barysynda ol «Astana EHRO-2017» Halyqaralyq mamandandyrylǵan kórmesiniń daıyndyǵy men jumysyna qatysqan qalanyń barlyq qyzmetterine alǵysyn bildirdi. Bul týraly ákimniń baspasóz qyzmeti habarlady.

Jıyn barysynda Á. Isekeshev kórmeniń ákimdik qyzmeti úshin joǵary mindetter júktegenin, alda barlyq qyzmetkerlerdiń negizgi mindeti - qoıylǵan jumystyń qarqynyn saqtaý ekendigin atap ótti.

Kórme kezinde elordada qalalyq táýlik boıy jumys isteıtin shtab qurylǵan bolatyn, ol kelesi baǵyttar boıynsha qyzmet etti:

1.  Qurylys nysandarynyń, kólik jáne ınjenerli ınfraqurylym nysandarynyń  (jańa temirjol vokzalynyń, áýejaı men qonaq-úılerdiń, elektr jelileri men 2 qosalqy stansanyń, jańbyr káriz júıesiniń qurylysy, «Taldykól» káriz qaldyǵynyń joıylýy, ótpejoldardyń salynýy men «Báıterek» monýmentiniń qaıta qalpyna keltirilýi) ýaqyty paıdalanýǵa berilýin qamtamasyz etý;

2.  Qonaq-úılerdiń týrısterdi qabyldaýǵa daıyndyǵy, qalany merekelik bezendirý (qonaqúıler, meıramhanalar, sývenırlik ónim, eriktiler, qala aýmaǵyn tazalaý boıynsha jumysty kúsheıtý, tazalyq normalaryna sáıkes baqylaýdy júrgizý, kógaldandyrý jáne kishi sáýlet formalaryn qurý, týrıster men elorda turǵyndary úshin uıaly qosymshalar ázirleý); 

3.  Qalada, barlyq nysandarda  qaýipsizdik pen tártipti qamtamasyz etý; 4. Qoǵamdyq kólikterdiń qozǵalysyn uıymdastyrý (shuttle bus jáne «Astana taxi» biryńǵaı qyzmetin uıymdastyrý, iske qosý, qoǵamdyq kólik parkin jańartý, avtobýstardy akkredıtatsııadan ótkizý, baǵyt-baǵdar júıesin jańǵyrtý;

5.  Qajetti azyq-túlik taýar ónimderimen qamtamasyz etý; 

6. Densaýlyq saqtaý (qonaq-úılerde medıtsınalyq pýnktterdi ashý, jedel-járdem qyzmetiniń jumysyn kúsheıtý, 14 medıtsınalyq mekemede elorda turǵyndary men qonaqtaryn qabyldaýdy uıymdastyrý); 

7.  Óńirlerden keletin delegatsııanyń, ásirese oqýshylardyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý (tamaqtandyrý, jatyn orynmen jáne kólikpen qamtamasyz etý);

Elorda turǵyndary men qonaqtardyń qaýipsizdigi men jaılylyǵyn qamtamasyz etýge kórme kezinde 5 myńnan astam adam jumyldyryldy. Olardyń qatarynda: eriktiler, qutqarýshylar, quqyqqorǵaý organdarynyń qyzmetkerleri, medıtsına qyzmetkerleri boldy. Astana ákimi atalmysh kórmeni ótkizýde atsalysqan barlyq qyzmetterge alǵysyn bildirdi. 

«Barlyq qyzmetter kórme kezinde tıimdi jumys istedi, jedel áreket etti. Kórme kezinde Astana qalasyna 5 mln-nan astam adam keldi. Bul ótken jylmen salystyrǵanda 1,7 mln adamǵa kóp. Bul kórme biz synaq boldy. Biz endigide qol jetkizgen deńgeıden tómendemeýimiz kerek, qaýipsizdik, jaılylyq jáne qyzmet kórsetýde joǵary deńgeıdi saqtap qalýymyz kerek. Astana kez-kelgen sharany qabyldaýǵa, ótkizýge daıyn», - dedi qala ákimi.

Ákim sondaı-aq qalanyń tirshiligine baılanysty júıelilik máselelerdi sheshý qajettiligin atap ótti. Isekeshevtiń sózine qaraǵanda, aǵymdaǵy máselelerdiń sheshilýi kommýnaldyq qyzmet jumysynyń rettelgen mehanızmi sııaqty ótýi qajet. Olardyń ishinde - jylý maýsymyna daıyndyq, qoǵamdyq kóliktiń tıimdi jumysy, qalanyń jaqyn ári shet aýmaqta ornalasqan aýdandaryn, turǵyn alqaptaryn damytý, sondaı-aq qysta, atap aıtqanda qardan tazartý jumysyna daıyndyq. 

Kommýnaldyq qyzmetterdiń esepterine sáıkes, elorda aldaǵy jylý maýsymyna daıyn. Áleýmettik nysandardyń daıyndyǵy (balabaqshalar, mektepter men aýrýhanalar, mádenıet mekemeleri) - 100 paıyzdy, turǵyn qorynyń daıyndyǵy - 97 paıyzdy quraıdy. 2 360 turǵyn nysannyń 2 290-y jylýmen qamtamasyz etýge daıyn, ol jumystyń bekitilgen kestesine sáıkes keledi. Jylytý maýsymyna deıin barlyq kópqabatty turǵyn úılerde jumystar aıaqtalatyn bolady. 

JES-1 daıyndyǵy - 85,1 paıyz, JES-2 daıyndyǵy - 74 paıyz. Qajetti jóndeý jumystary júrgizildi. Sonymen birge 1 356 shaqyrym qashyqtyqta magıstral jáne 1 203 shaqyrymda retteýish jeliler boıynsha kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi.

Osy bólimdi baqylaıtyn qala ákiminiń orynbasaryna  turǵyn-úılerdiń jáne áleýmettik nysandardyń ýaqytyly jylýmen qamtamasyz etilýi tapsyryldy, onymen birge 1 qazanǵa deıin energııa nysandarynda barlyq  jóndeý jumystary aıaqtalýy tıis. 

Onymen birge qalany jylýmen qamtamasyz etý máselesin Áset Isekeshev Astana qalasynyń TJD-na tapsyrdy, atap aıtqanda elorda aýmaǵynda jylytý maýsymyna daıyndyq barysynda órt qaýipsizdigi boıynsha naqty sharalardy iske asyrýdy, ásirese gaz ballondaryn qoldanatyn aýmaqta órt qaýipsizdigin aldyn alý boıynsha sharalardy ótkizýdi mindettedi. 

Jumys barysynda qala ákiminiń shahardy aralaýy qorytyndylandy, onyń barysynda elordanyń aýdandary abattandyrý, jylytý maýsymyna daıyndyq, turǵyn alqaptardyń damýy boıynsha tekserý jumystary júrgizildi. 

Áset Isekeshev qala turǵyndarymen keri baılanysty ornatý mańyzdylyǵyn atap ótti, qala turǵyndary men qonaqtary tarapynan kelip túsetin aryz-shaǵymdarǵa jedel áreket etý qajettiligin qamtamasyz etýdi tapsyrdy. Problemalyq máselelerdiń ishinde - lıft sharýashylyǵy, áleýmettik nysandarǵa kireberisterdiń ornatylmaýy, ýaqytyly tazalyqpen qamtamasyz etý, abattandyrý, jaryqtandyrý, joldardyń qurylysy jáne t.b. Kemshilikterdi ataı kele, qala basshysy aýdan ákimderine qalalyq ákimshilik-baǵdarlamalar ákimshilerimen birlese otyryp, №73 jáne 75 mektepterdiń kireberisterin abattandyrýdy tapsyrdy. 

Oǵan qosa N. Tilendıev, «Saranda» turǵyn kesheniniń kópqabatty turǵyn-úılerin ortalyq jylytýǵa qosý máselesi qarastyryldy, onymen birge «Ilınka» turǵyn alqabynda ınjenerlik jelilerdiń qurylysynyń aıaqtalýy, Kúmisbekov, Jangeldın, Túrkistan kósheleri boıynsha jol tósemderiniń qurylysy, Kóktal, Óndiris jáne Ońtústik shyǵys kentterinde 50 jańa joldyń salynýy máseleleri talqyǵa túsip, qarastyryldy. 

«Turǵyn alqaptar boıynsha turǵyndardan kelip túsetin shaǵymdar kóp. Aýdan ákimderi bıyl qalanyń 50 kóshesi boıynsha abattandyrýdy aıaqtaýdy josparlaǵan bolatyn, búginde olardyń 38-i ǵana iske asyrylyp, aıaqtalǵan. Qalǵan 12 kóshe boıynsha abattandyrý jumystaryn aıaqtaýdy tapsyramyn. Jaryqtandyrýǵa erekshe kóńil bólemin. Aýdandar ákimderi men memlekettik organdardyń basshylaryna turǵyndardyń shaǵym-talaptary brıynsha jedel áreket etýdi tapsyramyn», - dedi Áset Isekeshev.

Сейчас читают
telegram