Astana 25 jylda qalaı ózgerdi: statıstıka ne deıdi
Onomastıka týraly birer sóz
1998-2022 jyldar arasynda qazirgi Astana qalasynyń ataýy 4 ret ózgerdi. 1850 jyldary Qaraótkel, keıinnen Akmolınsk bekinisi, al 1961 jyldan beri Tselınograd atalyp kelgen qala 1992 jyly tarıhı ataýyn qaıtaryp, qaıta Aqmola qalasy atalǵan. 1998 jyldyń 6 mamyrynda Prezıdent Jarlyǵymen qalanyń ataýy Astana bolyp bekitildi.
2019 jyldyń 20 naýryzynda Prezıdent ókilettigin Nursultan Nazarbaevtan qabyldap alǵan Qasym-Jomart Toqaev elordanyń atyn Nur-Sultan dep ózgertýdi usyndy. Al 2022 jyldyń 17 qyrkúıeginde Prezıdent Jarlyǵymen Nur-Sultannyń ornyna qaıtadan Astana ataýy oraldy. Aıta keterligi, astana mártebesi berilip, bas qala ataýyn aýystyrý jaıy qozǵalǵanda qoǵamda pikirtalas bolyp, elordaǵa laıyqty delingen túrli balamalar da usynylǵan. Solardyń arasynda qazirgi «Astana» ataýynan bólek elordanyń atyn «Qaraótkel», «Aqmola», «Alash Orda» dep ataý týraly máseleler de baspasóz betinde talqylanǵan.
Demografııa
1998-2023 jyldar arasynda Astana halqynyń sany 4,2 ese ósip, 326 900 adamnan 1 mln 371 myń adamǵa jetken (2023 jyldyń 1 mamyryndaǵy derek boıynsha).
1998 jyly sol kezdegi Astana perzenthanalarynda 3,4 myń sábı dúnıege kelse, keıingi 3-4 jylda jyl saıyn 25-30 myń bala dúnıege keletin bolǵan.
Jalpy, Astananyń 1997 jyldan bergi demografııalyq statıstıkasy respýblıkalyq statıstıkadan ózgeshe. 1992 jyly sol kezdegi Aqmolada 298,7 myń adam tursa, 1996 jyly 287,2 myń adamǵa deıin azaıyp ketken. Biraq 1997 jyldyń qańtarynda saıası sheshim qabyldanyp, Aqmola Astanaǵa aınalatyny belgili bolǵan tustan bastap kóshi-qon oń saldo kórsete bastaıdy. Qala halqynyń sany eń jyldam ósken kezeń – 1998-2008 jyldar bolyp esepteledi. Mundaı ósim negizinen Qazaqstannyń basqa óńirlerinen qonys aýdarǵan adamdardyń esebinen tirkeldi.
Al týý kórsetkishi jalpy respýblıkalyq kórsetkishterge uqsas boldy. 1989-1999 jyldar arasynda bul shama orta eseppen 1,97% bolsa, 2000-2018 jyldar arasynda 6,33%-ǵa jetti.
Qalanyń bas josparynda halyqtyń boljamdy sany bylaısha belgilengen: 2025 jyly – 1 mln 480 myń adam, 2035 jyly – 2 mln 275 myń adam.
Ekonomıka
Qalanyń jalpy óńirlik ónimi 1998 jyly 60,5 mlrd teńge bolǵan eken. 2022 jyly bul kórsetkish 10,4 trln teńgege jetti. Jalpy óńirlik ónimdi jan basyna shaqqandaǵy shama 25 jyl buryn 141,5 myń teńge bolsa, 2022 jyly 7,9 mln teńgege jetken.
1998 jyly ónerkásip óniminiń kólemi 20,2 mlrd teńge bolsa, 2022 jyldyń qorytyndysynda 1,9 trln teńgege jetken. ıAǵnı, 25 jylda 95 ese artqan.
Astana, ásirese qurylys salasyndaǵy ınvestorlar úshin tartymdy qala sanalady. Nursultan Nazarbaev halyqaralyq áýejaıy, «Áziret Sultan» meshiti, dıplomattar qalashyǵy, ıslam mádenı ortalyǵy, «Han-Shatyr» saýda oıyn-saýyq ortalyǵy sııaqty nysandardyń boı kóterýine ınvestorlar eleýli úles qosty.
Jalpy, qala ekonomıkasyna 1998 jyldan beri 13,7 trln ınvestıtsııa tartylǵan. 25 jyldyń ishinde bul shama 40,8 mlrd teńgeden 1,4 trln teńgege nemese 35 ese ósken.
Qaladaǵy bólshek saýdanyń aınalymy 1998 jyly 12,5 mlrd teńge bolsa, 2022 jyly 1 trln 973,9 mlrd teńgege jetken. 25 jyl buryn qaladaǵy nomınaldy ortasha aılyqtyń mólsheri 12 886 teńge bolsa, 2022 jyly 409 myń teńge bolyp tirkelgen. 1999 jyly qala turǵyndarynyń eń tómengi kúnkóris deńgeıi 3 420 teńge dep belgilense, 2022 jyly 49 698 teńge bolyp bekitilgen. 1998 jyly qaladaǵy jumyssyzdyq deńgeıi 13 paıyz bolsa, 2022 jyly 4,6 paıyz dep kórsetilgen. 1998 jyly tutyný baǵalarynyń aldyńǵy jylmen salystyrǵandaǵy ındeksi 108,7 paıyzdy kórsetse, 2022 jyly bul shama 123 paıyz bolyp tirkelgen.
Baspana
Qurylysqa salynǵan ınvestıtsııanyń esebinen 25 jylda qalanyń turǵyn úı qory 32 mln sharshy metrge jetken. 1988 jyly qala aýmaǵynda 136,7 myń sharshy baspana berilgen bolsa, 2022 jyly 2,4 mln sharshy metr baspananyń kilti tabystalǵan.
Qalanyń bas josparyndaǵy málimet boıynsha, 2016-2021 jyldary Astana qalasynda 10 mln sharshy metrden astam turǵyn úı salynǵan. Osy aralyqta jyl saıyn orta eseppen 2,6 mln sharshy metr baspana berilip kelgen.
Qoldanystaǵy turǵyn úı qorynyń 83,5%-y – kóp páterli turǵyn úı.
Qazir bir adamǵa eseptegendegi turǵyn úımen qamtamasyz etý kórsetkishi 21,1 sharshy metr bolyp tur.
Bas josparda bul kórsetkishti 2035 jylǵa deıin 30 sharshy metr etý qajet dep belgilengen. Ol úshin qaladaǵy turǵyn úı qoryn 2035 jylǵa deıin qazirgi 32 mln sharshy metrden 68 mln 250 myń sharshy metrge jetkizý qajet.
Bıznes-klımat
Astana sheteldik ınvestorlar úshin ǵana emes, otandyq kásipkerler úshin de tartymdy qala bolyp otyr. Búginde munda 220 myńnan astam bıznes nysany jumys istep isteıdi. Qaladaǵy ár úsh turǵynnyń bireýi shaǵyn jáne orta bızneste nápaqa taýyp júr.
El aýmaǵynda kórsetiletin qyzmetter men jumystyń 20 paıyzy Astanadaǵy shaǵyn jáne orta bıznes nysandaryna tıesili. 2005 jyly Astanadaǵy shaǵyn jáne orta bıznes nysandary 177,8 mlrd teńgeniń ónimin shyǵarsa, 2022 jyly bul kórsetkish 11 trln 422,9 mlrd teńgege jetti. 25 jyldaǵy ósim qarqyny – 65 ese.
