Assambleıaǵa 30 jyl: Memlekettik tildiń etnosaralyq qatynas quraly retindegi róli artady
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqstan halqy Assambleıasy óziniń 30 jyldyq mereıli jylynda memlekettik tildiń etnosaralyq qatynas quraly retindegi rólin arttyrý, etnomedıatsııa tájirıbesin keńinen engizý jáne etnosaıasat salasynda halyqaralyq yntymaqtastyqty arttyrýǵa basa den qoıady. Búgin elordada QHA mereıtoıyna arnalǵan halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııa ótti.
QR Prezıdenti ákimshiligi Qazaqstan halqy Assambleıasy hatshylyǵy meńgerýshisiniń orynbasary Anastasııa Şegortsova Assambleıanyń 30 jyldyǵy birlik pen kelisim saıasatyn damytýdaǵy mańyzdy kezeń ekenin atap ótti.
− Bıyl 1 naýryzda Memleket basshysynyń Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý týraly Jarlyǵyna 30 jyl tolady. Assambleıa 30 jyl ishinde konsýltatıvtik keńesshi organnan Parlamenttik quqyqtyq negizi bar konstıtýtsııalyq ınstıtýtqa aınaldy. Assambleıa qoǵamdyq kelisim men jalpyulttyq birliktiń qazaqstandyq modelin qurdy. Ol ózine júktelgen negizgi mıssııany minsiz oryndady dep sanaýǵa bolady. Osy jyldar ishinde qoǵamdyq kelisim men jalpyulttyq birlikti nyǵaıtý saıasaty ınklıýzıvti sıpatta boldy jáne qoǵam ómiriniń barlyq salalaryn qamtıdy. Assambleıa qyzmetiniń mańyzdy nátıjesiniń biri – etnostardyń Qazaqstannyń birtutas halqyna úılesimdi ıntegratsııalaný protsesi, − dedi ol «Qazaqstandaǵy birlik pen yntymaq saıasaty: tájirıbe jáne keleshek» taqyrybynda halyqaralyq ǵylymı-tájirıbelik konferentsııasynda.
Sondaı-aq, ol ǵylymı-tájirıbelik usynystardy odan ári ilgeriletý jáne etnosaralyq qatynastardy nyǵaıtý salasyndaǵy ozyq tásilderdi engizý boıynsha kúsh-jigerdi arttyrý memlekettik deńgeıde sheshimder qabyldaý úshin praktıkalyq usynystar ázirleýge múmkindik beretinin basa aıtty.
QHA Respýblıkalyq etnomedıatsııa keńesiniń tóraǵasy, QR Prezıdenti janyndaǵy Ulttyq Quryltaı múshesi Sherzod Pýlatovtyń aıtýynsha, álemde osyǵan uqsas uıymdar bar, biraq qazaqstandyq model – biregeı.
− Árıne etnostarmen aınalysatyn qoǵamdyq uıymdar Qyrǵyzstan, Reseı sekildi postkeńestik elderde bar. Biraq Prezıdenttiń ózi qadaǵalaıtyn, ózi basqaratyn jáne osy baǵytqa mańyzdy ról beretin jaǵdaıdy tek Qazaqstannan kórip otyrmyz. Jáne osy tájirıbeni basqa memleketter de úırenip kele jatyr. Qazirgi kúni naqty 125 etnos elimizde ómir súredi. Bul 2024 jylǵy zertteý nátıjesi, − dedi Sh. Pýlatov.
Qazirgi ýaqytta Qazaqstan Respýblıkasynda myńnan astam etnomádenı birlestikter jumys isteıdi. Óńirlerde QHA jumysyn úılestiretin jáne qamtamasyz etetin 34 Dostyq úıi bar. Bul Assambleıanyń kópfýnktsıonaldy resýrstyq ortalyqtary (ıntegratsııa, medıatsııa jáne volonterlik) jáne Assambleıanyń birqatar respýblıkalyq jáne halyqaralyq jobalaryn iske asyrýshy alańdary sanalady.
Konferentsııaǵa qatysýshylar etnosaralyq qatynastar salasyndaǵy memlekettik saıasatty ilgeriletý jáne aǵartýshylyq qyzmetti jandandyrý boıynsha aqparattyq-túsindirme jumystaryn kúsheıtý qajettigin atap ótti.
Jıyn qorytyndysy boıynsha qarar qabyldanyp, aldaǵy jumystyń birqatar negizgi baǵyttary anyqtaldy. Sondaı-aq, memlekettik etnosaıasatty ǵylymı jáne qoǵamdyq qoldaýmen qamtamasyz etý úshin qoǵamnyń memlekettik organdarmen jáne ǵylymı-sarapshylyq qoǵamdastyqpen ózara is-qımylyn keńeıtý kýrsy belgilendi.
Sondaı-aq, Assambleıanyń 30 jyldyq tarıhyna arnalǵan kitaptar, etnostyq gazetter men jýrnaldardyń kóshpeli kórmesi uıymdastyryldy.
Osyǵan deıin Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 2026 jylǵa deıingi damý tujyrymdamasy ázirlengeni týraly habarlaǵan edik.