Assambleıaǵa 30 jyl: Qazaqstanda qansha etnos turady

ASTANA. KAZINFORM – Bıyl 1 naýryzda Qazaqstan halqy Assambleıasyn qurý týraly Jarlyqqa 30 jyl toldy jáne Alǵys aıtý kúni atalyp ótedi. Bul uıym 1995 jyly elimizdegi etnosaralyq kelisim men tatýlyqty saqtaý men nyǵaıtý úshin qurylǵan edi.

Assambleıa qalaı quryldy

Ǵasyrlar boıy qazaq dalasy túrli mádenıetter men dástúrler toǵysqan ortaǵa aınaldy. Túrli tarıhı oqıǵalarǵa baılanysty XVIII ǵasyrdan bastap, Reseı ımperııasynan qonys aýdarǵan tatarlar, orystar, ýkraınder, nemister kele bastady. 1937 jyly Keńes Odaǵy deportatsııalaǵan kárister, al 1944 jyly – sheshender men ıngýshtar Qazaqstanǵa kúshtep kóshirildi. Bul kósh 1954 jyly bastalǵan tyń ıgerý jyldary jandana tústi.

Al egemendik alǵan jyldary Qazaqstandaǵy beıbitshilik pen kelisimdi nyǵaıtý Táýelsizdikti saqtaýdyń basty negizderiniń birine aınaldy, oń etnosaralyq dıalog pen tatýlyqty saqtaýǵa yqpal etetin qurylym qajet boldy. Osylaısha 1995 jylǵy 1 naýryzda Qazaqstan halyqtary Assambleıasy quryldy.

Alǵashynda onyń mártebesi Prezıdent janyndaǵy konsýltatıvti-keńesshi organ bolyp bekitildi. Degenmen, assambleıa atalǵan mártebeden de myqty quqyqtyq negizi men qoǵamdyq-saıası mártebesi bar konstıtýtsııalyq organǵa deıin ósti. Memleket basshysy Assambleıa usynǵan Parlament Senatynyń 5 depýtatyn taǵaıyndaıdy. El aýmaǵynda myńnan astam etnomádenı birlestikter, Analar keńesi jáne Aqsaqaldar keńesi jumys isteıdi.

Odan bólek, Prezıdent tapsyrmasymen qurylǵan «Assambleıa jastary» birlestigi men Medıatsııa keńesi belsendi jumys isteıdi. Óńirlerde ashylǵan Dostyq úıleri de etnomádenı birlestikterdiń ǵana emes, jergilikti qaýymdastyqtyń, úkimettik emes uıymdar men jastardyń ortasyna aınaldy. Elimizdiń barlyq óńirlerinde QHA Jýrnalıster klýby jáne etnıkalyq BAQ jumys isteıdi.

Qazaqstan halqy Assambleıasy búginde etnosaralyq kelisim men turaqtylyqtyń myzǵymas kepiline aınaldy. Jyl basynan beri elimizdiń barlyq óńirinde Assambleıanyń 30 jyldyǵyna arnalǵan is-sharalar uıymdastyrylyp keledi, ondaǵy árbir bastama eldegi birlik pen tatýlyqty odan ári nyǵaıtýǵa baǵyttalǵan.

− Osy jyldary Assambleıanyń bastamalary elimizde beıbitshilik pen ózara túsinistik ornap, árbir etnostyń mádenıeti men salt-dástúrin saqtap, jalpyulttyq múdde jolynda órkendeýine múmkindik jasady. Búginde Qazaqstan halqy Assambleıasy – álemdik qaýymdastyq tarapynan moıyndalǵan etnosaralyq tatýlyq pen birliktiń biregeı úlgisi. Halyqaralyq arenada «qazaqstandyq model» turaqtylyq pen kelisimniń sátti tájirıbesi retinde joǵary baǵalanady. Bul – birlik pen dostyqty baǵalaı biletin halqymyzdyń ortaq jetistigi. Biz osy qundylyqtardy kózdiń qarashyǵyndaı saqtap, bolashaq urpaqqa amanat etýimiz kerek. Bizdiń basty baılyǵymyz – halqymyzdyń tatýlyǵy men el ishindegi turaqtylyq, − dedi QHA tóraǵasynyń orynbasary, QR Prezıdenti Ákimshiligi QHA hatshylyǵynyń meńgerýshisi Marat Ázilhanov.

Qazaqstanda qansha etnos ókili bar

2021 jyly júrgizilgen Qazaqstan Respýblıkasy halqynyń ulttyq sanaǵy boıynsha, elimizde 122 ult pen ulys ókili turady. Dálirek aıtqanda, qazaqtar – 13 497 891, orystar - 2 981 946, ózbekter – 614 047, ýkraındar – 387 327, uıǵyrlar – 290 337, nemister – 226 092, tatarlar – 218 653, ázerbaıjandar – 145 615, kárister – 118 450, dúngender – 78 817, belorýstar - 76 484, kúrdter – 47 880 jáne basqa etnos ókilderi bar.

Tıisinshe, memleketti quraýshy ult qazaqtar – 70,4%, orys halqy – 15,5%, ózbekter – 3,2%, ýkraınder – 2%, uıǵyrlar – 1,5%, nemister – 1,2%, tatarlar – 1,1%, ázerbaıjandar – 0,8%, kárister – 0,6% jáne basqa ulttar kórsetkishi anyqtalǵan.

Qazirgi ýaqytta Qazaqstanda myńnan astam etnomádenı birlestikter jumys isteıdi. Óńirlerde QHA jumysyn úılestiretin jáne qamtamasyz etetin 34 Dostyq úıi bar. Bul Assambleıanyń kópfýnktsıonaldy resýrstyq ortalyqtary (ıntegratsııa, medıatsııa jáne volonterlik) jáne Assambleıanyń birqatar respýblıkalyq jáne halyqaralyq jobalaryn iske asyrýshy alańdary sanalady.

− Kezinde Kofı Annan Assambleıaǵa «Qazaqstanda bir memlekettiń negizinde BUU úlgisi qalyptasty» dep baǵa bergen edi. Sondyqtan bul tájirıbeni, bul datany Táýelsizdigimizdegi erekshe oqıǵa dep ataýǵa bolady. Qazaq halqy ǵasyrlar boıy óz Táýelsizdigin ańsady jáne tarıhı turǵyda qanshama taǵdyrlardyń, túrli ult ókilderiniń ortaq Otany bolyp qalyptasty. Muny maqtan tutyp, jastarymyzǵa jetkizip aıtyp otyrýymyz kerek. Sondyqtan QHA – tek qana ultttar men konfessııalardyń suhbattasý alańy emes, túrlilik pen biregeılikti qalyptastyratyn alań, − deıdi QR Prezıdenttik ortalyǵy dırektorynyń orynbasary Botagóz Qaıypova.

1 naýryz – Alǵys aıtý kúni

Assambleıa qurylǵan 1 naýryz 2016 jyldan beri elimizde mereke retinde atalyp ótedi. Bul kúnniń basty mazmuny – qazaq eline kezindegi qolǵabysy men qaıyrymdy isi úshin alǵys aıtý. Túri, dini, tili, mádenıeti, salt-dástúrleri basqa etnos ókilderin bótensimeı, ógeısitpeı kókiregine basqan qazaqtyń sheksiz meıirimi men júreginiń keńdigin erekshe atap ótý kerek. Bul – azamattardyń bir-birine qurmet kórsetip, alǵys aıtatyn, eldi birlikke shaqyratyn mereke. Elimizdiń túkpir-túkpirinde túrli ult ókilderi beıbit ómir súrip, el erteńi úshin eńbek etip jatyr.

1946 jyly Keńes odaǵynda jer aýdarylǵan halyqtardyń jalpy sany 2,5 mıllıonǵa jetken. Keıbir derekterde úsh mıllıonǵa jýyqtaǵan dep kórsetiledi. Al osynyń ishinde Qazaqstan aýmaǵyna 1 mıllıon 200 myń adam jer aýdarylǵan. Alaıda qujattarǵa súıenip, elimizge kóshirilgen halyqtyń naqty sanyn aıtý óte qıyn. Sebebi qonys aýdarýshylardy ár aı saıyn qaıta tirkeý, onyń ishinde jańadan qosylǵandarmen aralastyryp tirkeý, bir otbasyn basqa jerge qaıta kóshirip jiberý, týystardyń bólinip ketýi, keıbir otbasynyń qaıta qosylýy sekildi jaǵdaılar óte kóp kezdesken.

Ár jyldary 800 myńdaı nemis, 102 myń polıak, Soltústik Kavkaz halyqtarynyń 550 myń ókilderi, Qıyr Shyǵystan 18,5 myń koreı otbasy jer aýdaryp, kóship kelýge májbúr bolǵan degen derek bar. Jer aýdarylǵandar qazaq dalasynda kóbine egin sharýashylyǵymen, mal ósirýmen aınalysty. Keıin barlyq ónerkásip salasyna atsalysty. Bul Qazaqstan ekonomıkasynyń damýyna mol úles qosty.

Keıin 1957 jyly kúshtep jer aýdarylǵan halyqtardyń óz Otanyna qaıtýyna ruqsat berildi. Soǵan qaramastan, olardyń kóbi qazaq jerinde qalyp qoıdy. Kavkaz halyqtary men nemisterge, túrikterge ǵana óz jerlerine qaıtýǵa múmkindik berilmedi. Jer aýdarylǵandar Stalınniń óliminen keıingi Hrýşevtiń «jylymyǵy» jyldarynda jaǵdaı túzele bastady. Osy kezde kúshtep qonys aýdarylǵan halyqtardyń qazaq jerinde týyp-ósken jańa býyny ósip, órkendedi, olar ár salada eńbek etti. Qazaqstan Táýelsizdik alǵannan keıin de Qazaqstandy óz Otany sanaıtyn býyn el úshin qyzmet etip júr.

Aıta keteıik, Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń málimdeýinshe, Assambleıanyń 30 jyldyǵyn merekeleý aıasynda elimizde jáne shetelde túrli formattaǵy 150-den astam is-shara uıymdastyrý jáne keminde 1,5 mln adamdy qamtý josparlanyp otyr.

Búgin elordadaǵy Beıbitshilik jáne kelisim saraıynda Alǵys aıtý kúnine arnalǵan forým ótip, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń 30 jyldyǵynyń resmı ashylý saltanaty ótti.