Ásker Pırıev: Ahysqa túrikteri qazaqtyń keń peıiliniń arqasynda azapty joldan aman qaldy
Solardyń biri - Ahysqa túrikteri. Ǵasyrlar boıy tarıhı otany Ońtústik Grýzııada grýzın, armıandarmen aralasa ómir súrgen Ahysqa túrikteri - Anadoly túrikteriniń túrli tarıhı-geografııalyq jaǵdaılarǵa baılanysty syrtta qalyptasqan tarmaǵy edi. Ahysqa túrikteriniń Qazaqstanǵa jer aýdarylýy Ekinshi dúnıejúzilik soǵys kezeńinde oryn aldy. 1944 jylǵy qarasha aıynyń 15-i kúni nebári eki saǵattyń ishinde olar óziniń ǵasyrlar boıy meken etken tarıhı otanynan kúshtep Qazaqstan men Ortalyq Azııaǵa kóshirildi. Solardyń ishinde bizdiń Pırıevter otbasy da boldy.
Ákemiz Pırıev Allaverdı Hýseıinuly deportatsııa kezinde 10 jasynda eken. Bári esinde bolsa da bizge tek sońǵy jyldarda ǵana sonaý zamanǵy adam tózgisiz jaǵdaıdyń mán-jaıyn aıtyp bergen edi.
Jalpy ákemniń ákesi - Hýseıin atam jasynan erekshe adam bolǵan eken. Arǵy atamyz Pirimen birge túrli májilisterge qatysyp, dastandar men aqsaqaldardyń nasıxat-áńgimesin tyńdap ósipti. Aqyldy, salmaqty bolǵanyna qaramastan aıtqanynan qaıtpaıtyn qaısar jigit 16 jasynda óz erkimen Túrkııanyń Erzýrým qalasynda tiginshi ustanyń qasynda bir jaǵynan kómekshi, bir jaǵynan mashına ustalyǵyn (ınjener tehnık) úırenip, kıim tigý mamany bolǵan eken. Babalarymyz negizinen Axysqa pashalyǵynyń Goıýn-dárá aýly, Góıdjálár (Kóksheler) áýletinen. Arǵy túbimiz - Qara papax túrikterinen. Bir kezderi Qavqaz joryǵyna qatysyp, keıin pashalyq qurylǵannan soń Sultan tarapynan marapatqa da ıe bolǵan.
Saıat ájem de sol aýyldyń Efendılár áýletinen, aýqatty januıanyń qyzy edi. Ystanbulda jáne basqada qalalarda medreseden dáris alyp, dinı bilimin jetildirgen. Úlken kisilerdiń aıtýy boıynsha ózi Qurandy jatqa biletin Qarı bolǵan eken. Biraq marqum ardaqty ákemiz keńes rejıminen qoryqqany úshin ájemiz jaıly kóp áńgime aıtpaıtyn. Men ájemniń úıdegi kenje nemeresi bolǵandyqtan maǵan keıbir qupııanyń betin tolyq ashpasa da, shet jaǵasyn ertegi sııaqty aıtyp otyratyn. Sonyń arqasynda Quran súrelerin jazyp, jattaıtynmyn. Atam men ájemnen 3 ul, 2 qyz órbigen edi. Úlken uldary deportatsııadan keıingi jyldarda aýyryp erte kóz jumǵan.
Tarıhtan belgili totalıtarlyq rejımniń deportatsııalaý jospary yń-shyńsyz júrgizildi. 1944 jyly qarashanyń qara sýyǵynda tańerteń kútpegen jerden esik qaǵylyp, aýyldy tolyǵymen keńes áskerıleri qorshaýǵa alady. Kelgender «nemister jaqyndap qaldy, úılerińdi tastap, birneshe kúnge jaqyn mańdaǵy eldi-mekenge ýaqytsha ornalasasyńdar» dep qoldaryndaǵy qarýlarymen qorqyta kóshýge májbúrlegen eken. Ol kezde aýylda tek qarııalar, áıelder, balalar men aýrý-syrqaý, múgedekter ǵana qalǵan bolatyn. Óıtkeni, axysqalyq túrikter, shamamen 40 myńǵa tarta kisi maıdanǵa attanǵan edi.
Malynyń aldyna shóp-sýyn jaıǵaǵan kúıi aýyl turǵyndary esh nárseden kúdiktenbesten daıyn turǵan júk kólikterine minip, temirjol stansasyna ákelinedi. Qolyna úıden esh nárse alýǵa ruqsat ta etilmegen. Stansada basqa aýyldardan týra sondaı syltaýmen jınalǵan myńdaǵan, on myńdaǵan adamdardy kezek-kezek júk vagondaryna tıeı bastaıdy. Aýyldary aralas (gúrji, armıan) bolǵanymen, jınalǵandar tek musylmandar (túrik, kúrdi, hemshın) bolyp shyǵady. Adamdar bólek-bólek, top-top bolyp, arasy qashyq jerlerde ustalyp, bir-birimen sóılesýge ruqsat etilmegen. Aıta keterligi, buryn temirjol tek Borjomıge deıin tóselgen ǵana eken. Al Borjomıden Axysqaǵa deıin temir joldy dál osy oqıǵanyń aldynda ǵana tyldaǵy jumysshylar retinde baıaǵy sol túrikterdiń ózderine saldyrypty.
Sonymen kúzdiń qara sýyǵynda ahysqa túrikteriniń belgisiz baǵytqa, belgisiz elge azapty sapary bastalady. Vagonnyń esigi tek syrtynan qulyptanǵan. Bir vagonda er de, áıel, bala-shaǵa da bar. Adam tyǵyz. Qandaı da bir qarapaıym qajettilik nárseleriniń ózi (pesh, sý, dáretxana) bolmaı, jol azaby alǵashqy kúnnen-aq bastalypty. Qasiretke toly alys joldyń alǵashqy kúnderinde-aq birneshe jas kelinshek qaıtys bolǵan eken. Óıtkeni olar vagonda úlken kisilermen birge kele jatqandyqtan kishi dáretinen uıalǵanynyń saldarynan zár bezderi jarylyp, marqum bolypty. Keıin birte-birte olardyń ústine sýyqtan, ashtyqtan, túrli aýyrýdan baqılyq bolǵandar qosylady.
Osylaısha, kún saıyn qaza bolǵandar sany artyp, jolda keıbir jerlerde poıyz toqtap, marqumdardyń denelerin joldyń boıynda qardyń ishine tastap ketip otyrǵan. Ne kebin, ne aqyreti men jerleý joralǵysyz aıdalaǵa laqtyrylǵany jurttyń ashýyn týǵyzady. Biraq, qoldan keler qaıran da joq. Áıteýir keıbireýler máıitterin jasyryp bermeýge tyrysqan. Stansaǵa toqtaǵanda áskerılerge sońǵy altyndaryn berip, jalyna júrip, tez arada jerleý rásimin jasaǵandary da bolypty. Osylaısha, jol boıyndaǵy qarǵa nemese topyraqqa jerlengenderdiń sany da, olardyń jatqan jeri áli kúnge deıin belgisiz qaldy.
Úlkenderdiń aıtqanynan taǵy bir oqıǵa esimde qalǵan edi. Stansalardyń birinde aıaǵy aýyr jas kelinshektiń tolǵaǵy bastalady. Alaıda áıelderge de, erlerge de vokzal ǵımaratyna barýǵa ruqsat etilmegen. Tek vagonnan túsýge jáne birneshe metrlik qashyqtyqqa barýǵa ǵana ruqsat berilgen. Áıelder qulaqtaryndaǵy altyn syrǵalaryn jınap, áskerı-qaraýyldarǵa berip tolǵaǵy qysqan kelinshekke kómek kórsetýdiń joldaryn qarastyrady. Osylaısha, áskerılermen kelise júrip olar kelinshekti bosandyrýdyń qamyna kirisedi. Tolǵatyp jatqan kelinshektiń basy-qasynda 2 áıel, olardyń tóńiregine aınala 3-4 áıel sheńber jasap, al olardan keıin er kisiler áıelder jaqqa syrttarymen tura 3-shi sheńberdi qorshaǵan. Sosyn aınala turǵan er kisiler maǵynasyz-maǵynasyz sózdermen aıqaılap, shýlaı bastaıdy. Shý shyǵarýdaǵy maqsat bosanǵan kelinshektiń daýysy estilmesin, bosanǵany bilinbesin degendikten eken. Óıtkeni, ádet-ǵuryppen ósken ortada bul uıat bolyp sanalǵan ǵoı.
Osy jaǵdaıdan keıin áskerıler: «Bular jabaıy, taýdan túsken qubyjyqtar» dep mazaqtaı bastaıdy. Tipti sapardyń sońynda Qazaq eline kelgen kezde de jergilikti bılikke tabystap jatyp ta, joldan suraǵandarǵa da týra solaı «bular jabaıylar, taýdan túskender» dep aıtqan eken.
Mine, osyndaı azapty kúnderge toly kezeń tek Qazaqstannyń qıyr ońtústigine jetkennen soń, qazaq otbasynyń qasyna qonystanǵannan soń ǵana aıaqtalady. Ákem de, ata-ájelerimiz de bizdiń ult bolyp ósip, adam bolyp saqtalyp qalǵanymyz úshin qazaqtarǵa myń alǵysyn aıtýdan jalyqqan emes.
«Kelgen jerimiz qandaı el eken? Tili, dini qandaı eken?» dep jetkenshe ýaıymdasaq, sózderi bizge uǵynyqty, túrleri óte uqsas, dini - ıslam. Eń alǵash kezdesken adamdarǵa «Assalaýmaǵaleıkúm» dep amandasyp, odan «Ýaǵaleıkúm assalam» degen jaýapty estigen kezde ájem eriksiz kóz jasyn ustaı almaı qalypty. «Bularda musylman eken, endi ólmeımiz depti», - degen edi ákem. Osylaısha azapqa toly aýyr joldyń sheti Ońtústik Qazaqstan oblysyna baryp tireledi. Stansadan at-shanalarǵa júrýi qıyn qarııalar men syrqattardy otyrǵyzyp, qalǵandaryn jaıa aýyl-aýylǵa bóledi.
Atam otbasymen Stalın sovxozynda qazaq januıasynyń bir bólmeli jer úıine ornalasqan eken. Alǵashqy ýaqytta bir-birine kúmánmen qaraǵanymen, bir-eki kúnniń ishinde jaqyn tanyp, bilisken soń eki tarap ta ózderi týraly aıtylǵan sóz jalǵan ekenin túsingen. Sol aıadaı ǵana jer úıde alǵashqy aılarda qojaıynynyń januıasynan basqa deportatsııamen kelgen 3 januıa taǵy turǵan eken.
Ákem Qazaqstanda 35 jyl qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bolyp qyzmet etti. Ádisker muǵalim, eńbek sińirgen qaıratker, aǵartý salasynyń úzdigi atandy. Mektep dırektory boldy. Pedınstıtýtta jumys istedi. Muǵalimderdi jetildirý ınstıtýtynda qazaq tilinen muǵalimderge sabaq berdi. Ol alǵashqy ınteraktıvti taqtanyń avtory. «Aǵartý salasynda atqarǵan qyzmetimniń barlyǵy - meniń qazaq halqyna, Qazaqstanǵa aıtqan alǵysym» dep otyratyn ákem.
Ásker Pırıev
