Ashtyqtan qyrylǵan qazaqtyń sany qansha: Bir áýlettiń esebi
«Qazaqstan ulttyq entsıklopedııasynda» keltirilgen derekterge súıensek, qazaq halqy sol jyldary 48 protsentinen aıyrylǵan. Ulttyq entsıklopedııada bylaı delingen eken: «Qazaqstannyń aýyl halqy 1930 jyldyń 1 maýsymynan 1933 jyldyń 1 maýsymyna deıin 3 mln 379,5 myń adamǵa kemip ketken. Eger bul kemýden 1 mln-nan astam bosqyndardy shyǵaryp tastasaq, 1930-1933 jyldardaǵy ashtyq qurbandarynyń 2 mln 200 myń adamnan asyp túsetinin ańǵaramyz».
Sonymen qatar, 1992 jyly osy máselemen arnaıy aınalysyp, zerttegen QR Joǵarǵy Keńesi tóralqasy komıssııasynyń qorytyndysy da bar. Onda ashtyq pen soǵan baılanysty indetterden, tabıǵı ólim deńgeıiniń únemi joǵary bolýynan qazaq eli 2 mln 200 myń adamnan aıyrylǵany kórsetilipti.
Rasynda, ult basyna túsken bul náýbet árbir qazaq otbasyn sharpyp ótti. Shyǵys Qazaqstan oblysynda ómir súrgen respýblıkaǵa tanymal pedagog Muhamet Shaıahmetov te osydan birneshe jyl buryn «Taǵdyr» atty avtobıografııalyq kitabynda óz áýletiniń tarıhyn, asharshylyqtyń bir áýletke qalaı áser etkenin jazǵan bolatyn. Osy arqyly avtor qazaq ultynyń ósimi qalaı qoldan tejelgenin jiliktep taldaýǵa tyrysqan eken. 31 mamyrdaǵy saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryn eske alý kúnine oraı ustazdyń sol derekterin yqshamdap usynyp otyrmyz.
Tarıhqa úkim aıtyp, tujyrym jasaıtyndaı Muhamet Shaıahmetov degen kim edi deýińiz múmkin. Ol Shyǵystan shyqqan kórnekti pedagogtardyń biri. Kýlaktyń tuqymy retinde mektepten qýylyp, ákeden erte jetim qalǵanyna qaramastan, joǵary bilim alyp, soǵystan keıingi jyldarda Kúrshim jáne Ulan aýdandarynda, Óskemen qalasynda mektep dırektorlyǵy qyzmetterin atqardy.
2002 jyly orys tilinde jaryq kórgen «Taǵdyr» atty kitaby Muhamet Shaıahmetovtyń 1930-45 jyldardaǵy ómirin qamtyǵan. Pedagog óz áýletine túsken náýbetti baıandaý arqyly sol kezdegi Kúrshim, Zaısan, Tarbaǵataı, Kókpekti qazaqtarynyń taǵdyrdan tartqan taýqymetin naqty arhıv derekterine súıene otyryp beredi.
«1930 jyly Shyǵystaǵy qazaqtar sońǵy ret jaılaýdan kúzeýge kóshti. Odan keıin tórt mezgil qonys aýdarý salty pyshaq keskendeı tyıyldy. Kóshpen birge qazaqtar baýyrmaldyq, ýádege toqtaý, obal men saýap deıtin qasterli ustanymdardan ajyrap qaldy» dep bastaıdy avtor.
«Bizdiń baqýatty áýlettiń sovet bıligi kezindegi demografııasy búkil qazaq halqynikindeı tragedııaǵa toly. 1931 jyly bir atadan 20 erkek kindikti tarasa, ǵasyr sońynda olardan ósken uldardyń sany 11 bolǵan. Adamnyń tabıǵı ósimi 3 paıyz dep eseptegende 60 jylda 20 erkekten 36 ul bala órbýi kerek edi. Al bizdiń jaǵdaıda naqty ósim sany - 7 adam. ıAǵnı, áýlettiń ósimi 5 esege tejelgen. Búkil qazaq dalasynda dál osyndaı demografııalyq jaǵdaı boldy» - delingen kitapta. Kitap avtorynyń aıtýynsha, 1920-70 jyldar arasynda qazaqtardyń sany múlde óspegen. Tek 1970 jyly ǵana jan sanymyz 50 jyl burynǵy deńgeıge jetse kerek. Bul tujyrymyn Muhamet Shaıahmetov óz áýletiniń shejire kestesi arqyly dáleldeıdi.
«Áýlettiń basynda turǵan Náýeı babadan 1820-1920 jyldarda 25 erkek kindikti taraǵan. Osy 25 erkekten HH ǵasyrda 625 er bala órbýi kerek bolǵan. Tabıǵı ósim zańdylyqtaryn eskere otyryp, teń jartysyn alǵannyń ózinde 300 er adam urpaq jalǵastyrýy kerek bolǵan. Al bizdiń jaǵdaıda 90 jyldyń ishinde er adamnyń ósimi 7 adam ǵana bolyp otyr. Sovet bıliginiń 50 jylynda tipti 3 adamǵa kemip ketken. HH ǵasyrda mundaı tragedııa qazaqtyń ár úıin sharpydy» - deıdi Muhamet Shaıahmetov.
«1932 jyldyń jazynda Shyǵys Qazaqstan dalasyna ash qazaqtardyń nópiri aǵyldy. Olardyń bári mundaǵy adamdar toq otyr degen qaýesetke senip kelgen edi. Kóbi ańsap shyqqan aýyldarǵa jete almady. Al jetkenderi ne isterge jumys, ne isherge as tappaı qınaldy. Óskemen, Zyrıan, Rıdder sııaqty ónrkásiptik qalalardyń basshylary ashtyqtan bosyp kelgen adamdardy alastaýdyń jolyn qarastyra bastady. Muraǵat qujattarynda egindi aýyldar men qalalardy «ash-aryqtardan» tazartý týraly ótinishter men usynystar, jınalys hattamalary saqtalǵan. Mundaı kózqaras 1932 jyldyń shildesinde KSRO Mınıstrler keńesiniń «Qazaqstannyń ashtyqqa ushyraǵan halqyna kómek uıymdastyrý» týraly qaýlysy shyqqanda ǵana tyıyldy. Al ol kezde ashtyq búkil qazaq dalasyn túgel jaılap alǵan edi. Basqany qoıǵanda mán-maǵynasyz jıyndar men uranshyl sherýlerge jumsalǵan qarajattyń ózine myńdaǵan jandy ashtyqtan qutqarýǵa bolatyn edi. Osynyń bárin tarazylaı kele, jan-tánimmen berilip, adal qyzmet etken júıeniń ádiletsiz bolǵanyn túsindim» - dep jazady pedagog Muhamet Shaıahmetov.
Foto: www.qamshy.kz
