AShM: Qurǵaqshylyqqa baılanysty jemshóp tapshylyǵy boljanyp otyrǵan joq
«Bıyl óńirlerdiń jemshóp shyǵyndarynyń qunyn sýbsıdııalaýǵa 11,7 mlrd teńge bólindi. Qajet bolǵan jaǵdaıda oblys ákimdikteriniń qosymsha qarajat jiberýge múmkindigi bar.
Bıyldan bastap alǵash ret jemshóp daıyndaý jumystaryn júrgizý úshin aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshiler jeńildikti dızel otynyn ala alady. Ótinimderge sáıkes janarmaıdyń qajettiligi 57,9 myń tonna kóleminde qalyptasty. Qazir jetkizý bastaldy», - dep jazdy mınıstrlikten.
Budan basqa, 2022 jyldyń qorytyndysy boıynsha Azyq-túlik korporatsııasy 235,2 myń tonna kóleminde jemshóp qoryn qalyptastyrdy, onyń qorlary qajet bolǵan jaǵdaıda mal jáne qus sharýashylyǵy kásiporyndaryn arzandatylǵan baǵamen qoldaý úshin baǵyttalatyn bolady.
Qurǵaqshylyqtan zardap shekken óńirlerde «Báıterek» UBH» AQ jelisi boıynsha fermerlerdiń nesıelik boryshtaryn uzartý jáne qaıta qurylymdaý múmkindigi qarastyrylyp jatyr. Sondaı-aq, Úkimet rezervinen mal sharýashylyǵyn sýbsıdııalaýǵa qosymsha qarajat bólý máselesi pysyqtalýda.
Aıta ketý kerek, Jambyl, Qostanaı, Túrkistan jáne Aqmola oblystarynda shóp daıyndaýdyń jaqsy qarqyny baıqalady. Pavlodar, Atyraý, Mańǵystaý jáne Shyǵys Qazaqstan oblystarynyń qarqyny tómen.
«Qostanaı oblysyndaǵy qurǵaqshylyq týraly aıtatyn bolsaq, oblys ákimdiginiń aqparaty boıynsha jazǵy kezeńde jaýǵan jaýyn-shashyn tabıǵı jáne egilgen shópterdiń ósýine qolaıly jaǵdaı jasady. Oblys boıynsha shópterdiń ortasha ónimdiligi 5,2 ts / ga quraıdy.
Mal qystaıtyn kezeńge 1,1 mln tonna shóp jınaý josparlanǵan, onyń 843,3 myń tonnasy nemese 76,8% daıyndalǵan. Bıyl azyq daıyndaý úshin óńirge 6,3 myń tonna arzandatylǵan dızel otyny bólindi», - delingen AShM habarlamasynda.
Azyqqa degen qajettilikti tolyqqandy qamtamasyz etý maqsatynda shóp shabý úshin bý alqaptary men sý aıdyndarynyń boıyndaǵy jazǵy daqyldardy qosa alǵanda, alqaptardyń barlyq túrleri paıdalanylatyn bolady.
Shóptiń ortasha satý baǵasy 1 tonna úshin byltyrdan beri ózgergen joq, 24-30 myń teńgeni quraıdy. Alaıda, oblys ortalyǵyna jaqyn keıbir aýdandarda kommertsııalyq baǵa 40-45 myń teńgege deıin jetedi.
Sonymen qatar, oblys ákimdigi zeınetkerlerdi, bıýdjettik uıymdardyń qyzmetkerlerin, kóp balaly otbasylardy, az qamtylǵandardy qolaıly baǵamen qatty azyqpen qamtamasyz etý boıynsha jumys júrgizip jatyr.
Statıstıka derekterin eskersek, Qostanaı oblysynda jappaı mal soıý baıqalmaıdy. Jyl basynan beri 95 myń ІQM bas soıyldy, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 2,8% az.
Aqmola oblysynda boljamdy esepteýler boıynsha aldaǵy qystaýǵa mal basy 640 myń basqa deıin jetedi. Búgingi tańda fermerler 901,2 myń tonna shóp nemese jospardyń 68,9%, 132,8 myń tonna (51,1%) pishen daıyndady. Jem daıyndaý úshin arzandatylǵan JJM alýǵa 4,4 myń tonna dızel otynyna 200-den astam sharýashylyq ótinim berdi.
«Bıyl óńirdegi jemshóp daqyldarynyń kólemi 27,6 myń gektarǵa ulǵaıyp, 223,4 myń gektardy qurady. Óńirde jemshóp daqyldary óndirisiniń kólemin arttyrý úshin sýarmaly jerlerdi keńeıtý boıynsha jumystar júrgizilip jatyr», - deıdi vedomstvodan.
Shyǵys Qazaqstan oblysynda búgingi tańda 296,2 myń tonna shóp nemese josparlanǵan kólemniń 35% daıyndaldy. Aǵymdaǵy pishendeme qory 34,1 myń tonnany nemese jospardyń 43,6% quraıdy. Aýyl sharýashylyǵy janýarlarynyń sany orta eseppen ótken jyldyń deńgeıinde qalyp otyr.
Oblysta aldaǵy qystaýǵa arnalǵan aýyl sharýashylyǵy janýarlaryn azyqpen qamtamasyz etý jónindegi is-sharalar jospary bekitildi, ár aýdanda ákimderi basqaratyn jedel shtabtar quryldy.
Sondaı-aq, shyryndy mal azyǵynyń negizgi bóligi qyrkúıek aıynda bastalatyn júgeri súrlemine tıesili ekenin eskerý qajet. Qurǵaqshylyqqa baılanysty elimizde jem tapshylyǵy boljanyp otyrǵan joq.
