Asanáli Áshimov: Teatr ónerinde eki jaq birdeı lázzat alsa, sol – baqyt
PAVLODAR. KAZINFORM - M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatry 100 jyldyq mereıtoıyna oraı Qazaqstan boıynsha eki jylǵa sozylatyn týrneni bastap ketti. Óner ujymy Pavlodarǵa kelip, jergilikti kórermenge 5 qoıylymdy usyndy.
Teatr trýppasy Abaıdyń Qara sózderi jelisimen jazylǵan «Qara» dramasyn, S.Muqanovtyń «Móldir mahabbat», M.Áýezovtiń «Eńlik-Kebek», «Bernard Shoýdyń «Meniń súıikti perishtem», D.Isabekovtiń «Júz jyldyq mahabbat» qoıylymdaryn usynyp, jergilikti kórermendi rýhanı sýsyndatty.
Almatydaı úlken shahardaǵy ónerdiń tábárigin ala kelgen trýppanyń bul sapary Kereký óńiri úshin úlken oqıǵa bolǵany daýsyz.
M.Áýezov atyndaǵy Qazaq ulttyq drama teatrynyń dırektory, Qazaqstannyń eńbek sińirgen qaıratkeri Erkin Jýasbek ákem-teatrdyń Kereký jerine sońǵy ret 2019 jyly kelgenin atap ótti. Araǵa bes jyl salyp jergilikti teatrsúıer qaýym súıikti akterlerimen taǵy tabysyp otyr.
«2026 jyly Áýezov teatrynyń qurylǵanyna 100 jyl tolady. Ǵasyrlyq mereıtoıymyzǵa oraı Mádenıet jáne aqparat mınıstrliginiń qoldaýymen eki jyldyq týrnemizdi bastap kettik. Qazaqstandaǵy barlyq óńirdi, sondaı-aq biraz sheteldi aralap shyǵatyn oıymyz bar. Alǵashqy gastrolimiz Jetisý jerinen bastalyp, talaı ulylardyń izi qalǵan Kereký jerin ekinshi saparymyzǵa arnaıy tańdap kelip otyrmyz. Budan soń Shyǵys Qazaqstandy betke alamyz. Qoıylymdarymyzda 50-ge jýyq akter oınaıdy. 30-dan astam tehnıkalyq qyzmetker spektaklderimizdiń tolyqqandy júrýine qyzmet etedi. Sahnalyq dekoratsııalarymyz Almaty tórinde qalaı qoıylsa, óńirlerde de tup-týra solaı qurylady. Ertis-Baıan óńirine kelip otyrǵanymyzdyń ekinshi sebebi jergilikti J.Aımaýytov atyndaǵy qazaq mýzyka-drama teatrymen jolǵa qoıylǵan shyǵarmashylyq baılanysymyz arqaý boldy. Bul teatrdyń sońǵy jyldary aty maqtaýly, kórermenge usynyp jatqan dúnıeleri salmaqty. Ótken jyly el boıynsha teatrlar festıvalinde talaı júldeni oljalap, Máskeýdi moıyndatyp qaıtty. Ujym dırektory Arman Temirbek jas ta bolsa búgingi zaman menedjerligin myqtap meńgergen», - deıdi ákem-teatrdyń basshysy.
Asanáli Áshimov kezinde ózi túsken kınofılmderiniń teń jartysy jer jánnaty – Baıanaýyldyń taý-tasynda túsirilgenin erekshe tebirenispen eske aldy. Sháken Aımanov talaı kınoakterlerdiń juldyzyn jaqqanyn tebirene áńgimelep, Baıanaýyldy shyn máninde «Tuńǵyshtar eli» dep qabyldaıtynyn jetkizdi.
«Otandyq ǵylym men óner, mádenıet pen ózge de salalarda tyńnan túren salǵan tarlandardyń kóbi osy qasıetti topyraqtan túlep ushty. Qanysh Sátbaev, Qanaǵań ózi qurǵan Ǵylym akademııasynyń tuńǵysh prezıdenti, Jumat Shanın tuńǵysh kásibı rejısser, Sháken Aımanov qazaq kınosynyń atasy, Álkeı Marǵulan otandyq arheologııanyń túpqazyǵy atandy. Ǵulama Máshhúr Júsip sııaqty tarıhı tulǵany dúnıege keltirgen topyraq kıeli. Osy ulylardyń kindik qany tamǵan jerde talaı ulttyq kınofılmder túsirildi. Ómirimde ózim túsken kartınalardyń teń jartysy Baıanaýylda órbigen eken. Al endi teatrdaǵy obrazdarymnyń ishinde tuńǵysh rolim, M.Áýezov pen L.Sobolevtiń «Abaı» spektaklindegi Aıdar roli – meniń pasportym. Teatr degen akterlerdi shyńdaıtyn laboratorııa. Eń áýeli barlyǵy kádimgi daıyndyqtan bastalady. Akterdiń aıtatyn mátini boıyna sińýi kerek. Eń sońy aıtatyn sózi óz sózine aınalýy kerek. Intonatsııa, podtekst degen bar. Baıaǵyda bizdi daıyndaǵan ulylar mynaý ne sóz, bul kim úshin aıtylǵan, bul sóılemdegi eń basty sóz qaısysy dep bizdi mektep muǵalimderinshe tergeýge alatyn. Almatyda meniń akterlik kýrsym bar. Birinshi kýrstan bastap stýdentterge kitap oqytamyn. Sońǵy kýrsqa jetkenshe 10 shaqty romandy túgesip tastaıdy. Sodan jaman bolǵan joq. Kýrsty bitirgen 23 túlektiń 19-y qyzyl dıplommen shyqty. Álgi toptyń arasynda jańadan dramatýrgter, rejısser-stsenarıster paıda boldy. Al kınoındýstrııada mundaı daıyndyq joq. Kósheden kelgen de birden akter bolyp oınap jatyr. Túneýgúni el-jurt jer-kókke syıǵyzbaı maqtap júrgen sońǵy otandyq kınofılmderdiń birin kórdim. Murnymdy kesip alsa da aıtaıyn, kıno emes, kınosymaq dúnıe, rejıssýrasy - nól. Bizdiń deńgeıimiz, bizdiń qazirgi kınoındýstrııamyzdyń jetken deńgeıi osy. Túneýgúni bireýler «Qyz Jibekti» qaıta túsireıik depti. Ol endi ataqty ulttyq kınomyzdyń brendin paıdalanyp, paıda tabýdy kózdegen spekýlıanttardyń áreketi dep túıdim. Buǵan deıin de aıtqanmyn, búgin de qaıtalap aıtamyn, qazaq kınosynda áli kúnge shedevr túsirilgen joq», - dep baǵa berdi sahna sardary.
Eske sala keteıik, Pavlodardaǵy Aımaýytov teatry Oralhan Bókeıdiń «Kerbuǵysyn» sahnaǵa shyǵardy.
