«Aryz qaıtse qaralady?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetiniń jazýynsha, otandastarymyzdyń kúndelikti tutynatyn basty azyq-túlik taýarlarynyń biri - sút. Sútsiz kez kelgen dastarqannyń nəri jutań tartady. Sútsiz ishilgen shaı tamaǵyńyz ben tańdaıyńyzdy qyrnaıdy. Ras, búginde elimizdegi sýpermarketter men úlkendi-kishili azyq-túlik dúken deriniń sórelerinde pakettelip jəne qalbyrlanyp óńdelgen súttiń san alýan túrleri syqasyp tolyp tur. Bulardyń saqtalý merziminiń uzaqtyǵy oǵan konservanttar men qurǵaq jasandy untaqtar jəne soıa ósimdigi aralaspaǵanyna eshkim kepildik bere almaıdy. «Halqymyzdyń arasynda qaladan shyǵyp, qaıratker bolǵandar saýsaqpen sanap alarlyqtaı. Aǵaıyndarymyzdyń deni aýylda dúnıege kelip, maldyń ıisin, qıdyń ıisin jəne súttiń ıisin sezinip óskender ekeni kəmil. Sodan biletinimiz, jańa saýylǵan sút jaz kúnderi 3-4 saǵattyń ishinde irip, ashyp, buzylyp ketpeıtin be edi? Mine, tabıǵı taza sút dep osyny aıtyńyz. Al osy kúni el rynogyna Belorýssııadan jəne Reseıden kelgen sút ónimderi jyldar boıy buzylmaı tura beredi»,-dep jazady avtor «Elimizde sút óndirisi qaıtse artady?» atty maqalada.
Bas basylymda «Aryz qaıtse qaralady?» atty maqala berilgen. Zaman ózgerip, halyqtyń jaǵdaıy jaqsara tústi dep qazir kúnde aıtylady. Ol ras. Biraq zaman ózgerip, təýelsizdigimiz nyǵaıǵan saıyn, óz qolymyz óz aýzymyzǵa jetken saıyn jalpy jaǵdaı da jaqsara túsýi qajet. Bul solaı bolýǵa tıis zańdylyq. Alaıda, sol jaqsylyqtardyń bərin kólegeıleıtin kemshilikterdiń de qatary kóbeıip bara jatqany jandy aýyrtpaı qoımaıdy.
«Halyq memlekettiń jan-jaqty damýyna ózderiniń de jeke sharýashylyqtaryn dóńgeletip, jumys istep turmys kúıin, əl-aýqatyn jaqsartýymen ortaq iske úles qosyp jatqanyn túsinedi. Biraq osy isti talap deńgeıinde atqarý barysynda nebir sheneýnikterdiń nemquraılylyǵy saldarynan aıaqtan shalar, qolbaılar keleńsizdikter de balaqqa jabysyp, adym ashtyrmaı qoıady. Ondaıda qarapaıym azamattarǵa ne isteý qajet? Ótinish, aryzdaryn qaıda joldaǵandary jón?»,-dep jazady gazet.
Mine, osy oraıda maqala avtory ótinishterdi qaraý men azamattardy jeke qabyldaý Bas prokýratýranyń quqyq qorǵaý qyzmetiniń ajyramas bóligi retinde qadaǵalaý organy qyzmetkeriniń jumysynda mańyzdy oryn alatyndyǵyn aıtyp otyr. Búgingi kúni aqparattyq tehnologııalardyń turaqty ósýi men quqyq salasynyń damýy kezinde Bas prokýratýra respýblıka azamattarynyń ótinishterin qaraý məselesin jeńildetýge baılanysty sharalar qabyldady.
***
«Bıylǵy «Jibek joly» rallı qandaı baǵyt boıynsha ótetini belgili boldy. 8 shildede Máskeýdegi Qyzyl alańnan bastaý alatyn bul joryq 24 shildede Beıjińde óz máresine jetedi»,-dep jazady «Aıqyn» gazetin búgingi sanyndaǵy «Jibek joly» joryǵy» atty materıalda.
«Jibek joly» rallıiniń baǵyty jaıynda tolyqtaı túsinik beretin bolsaq, ol áýeli Reseı aýmaǵy boıynsha ótedi. Óz saparlaryn Máskeýden bastaıtyn jahangerler alǵashynda Qazanǵa (853,35 shaqyrym) toqtaıdy. Odan keıin Ýfaǵa (622,17 shaqyrym) keledi. Bashqurtstannyń bas shaharynan soń olar Qazaqstanǵa qaraı ótedi. 11 shildede Qostanaı (812,46 shaqyrym), 12 shildede Astana (855,69 shaqyrym),13 shildede Balqash (821,10 shaqyrym) jáne 14 shildede Almatyǵa (855,88 shaqyrym) at basyn tireıdi.
Alataý baýraıynda bir táýlik damyldap alǵannan keıin rallıshiler «temir tulparlaryn» qaıta tizgindeıdi. Almatydan shyqqan bette olar birden Qytaıǵa bet alady. Aspanasty elindegi Bortala, Úrimshi, Hamı, Dýnhýan, Tszıaıýıgýan, Alashan-ıÝtsı, Výhaı, Hýh-Hoto óńirlerin basyp ótip, 24 shildede Beıjińge jetý josparlanýda.
- Bıylǵy «Jibek joly» dodasy bastan-aıaǵyna deıin óte kúrdeli bolmaq. Ár óńirde bizdi túrli qıyndyqtar kútip tur. Soǵan shydaýymyz kerek. Tipten demalatyn ýaqyttyń ózi shekteýli. Osy baǵytty biz ádeıi tańdap aldyq. Bul tek adamdar úshin ǵana emes, tehnıkalar úshin de óte aýyr synaq. Sondyqtan bárine daıyn bolýǵa tıispiz, - deıdi joba jetekshisi Vladımır Chagın.
Osy basylymda «Qoryqqa kim qorǵan bolady?» atty maqala jarııalandy.Qazaqstanda ekotýrızmdi damytý baǵytyndaǵy sharalardy jaqsartý úshin jáne uzaqmerzimdi paıdalanýǵa beriletin jer telimderi boıynsha ótkiziletin konkýrsty aıqyndaý úshin qoldanystaǵy zańǵa ózgertýler men tolyqtyrýlar engizilmek.
Qazirgi kezde ulttyq parkterdiń tenderlik qujattar boıynsha Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetimen kelisý erejeleri ózgertilýde. Sondaı-aq, budan bylaı tenderlik komıssııa quramyna úkimettik emes uıym músheleri kirgiziletin boldy.
Qazaqstanda erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtarda (EQTA) jer telimderin uzaq jáne qysqa merzimdi paıdalanýǵa bekitip berý jumysy 2007 jyly EQTA týraly jańa zańǵa jáne oǵan qatysty normatıvtik aktiler qabyldanǵannan keıin bastaldy. 2007-2009 jyldary barlyq ulttyq parkter men memlekettik rezervattardy týrızm ınfraqurylymyn damytýdyń bas jospary jasaldy. Bas josparlar baıqaý negizinde mamandandyrylǵan mekemelerde jasalyp, sonymen qatar, barlyq ulttyq parkter men tabıǵı rezervattarda týrıstik jáne rekreatsııalyq qyzmettegi jerler bólinip terrıtorııalyq aımaqtandyrý júrgizildi. Bas jospar boıynsha ekojúıege zalal keltirmeıtindeı etip jeke jáne zańdy tulǵalarǵa konkýrs negizinde uzaq merzimdi paıdalanýǵa arnalǵan jer telimderi anyqtaldy. Ázirlengen bas josparlar memlekettik ekologııalyq saraptamadan ótip, Orman sharýashylyǵy jáne janýarlar dúnıesi komıtetimen bekitildi. Bas josparda qurylys nysandaryna qoıylatyn talaptar boıynsha kóp qabatty qurylystardyń qamtylýy, tabıǵı landshaftardan jasalǵan qurylys materıaldaryn paıdalaný, sondaı-aq, rekreatsııalyq júkteme normalary anyqtaldy. Bul jaıynda tolyq bilgińiz kelse, maqalana oqyp shyǵyńyz.
***
Túrkistandyq ýnıversıtettiń ustazy Ferhad Chaıyr kún energııasynan qýat alatyn avtomobılderdi qurastyrýǵa erekshe mán berip oty, dep jazady «Kazahstanskaıa pravda» gazeti. Birneshe jyldan beri ol «jasyl» avtomobılderdiń segiz modelin jasap shyǵardy. Osy jaıynda «Solnechnyı avtomobıl» atty materıalda tolyq berilgen.
