Arystanbek Muhamedıuly: Ózimizge degen kózqarasty ózgertýimiz kerek
ETNOAÝYL QURÝ ARQYLY SALT-DÁSTÚRІMІZDІ KEŃІNEN NASIHATTADYQ
- Arystanbek Muhamedıuly, mádenıet jáne sport mınıstri bolǵan bes jarym jyl ishinde Sizdiń bastamańyzben qandaı jobalar júzege asty? Eń mańyzdy, eń sátti 3 joba týraly aıta alasyz ba?
- Birinshi joba – elordada ótken EXPO-2017 halyqaralyq kórmesinde qurǵan etnoaýyl. Áýejaıǵa ketip bara jatqan joldaǵy ıppodromda apta saıyn qyz qýý, at jarysy, teńge ilý, sadaq atý, aýdaryspaq sııaqty ulttyq sport túrlerin ótizip, onyń arǵy jaǵyna kıiz úıler qurylyp, etnoaýyl jasadyq. Qala turǵyndary men qonaqtary besikke bóleý, tusaý kesý sııaqty salt-dástúrlerdi sol jerge baryp jasap jatatyn. Salt-dástúrimizdi barynsha keńinen nasıhattap, álemniń túkpir-túkpirinen kelgen memleket basshylary men tanymal tulǵalardy tańǵaldyrdyq. Etnoaýyldy eki jyl qatarynan keńinen nasıhattaý jumysy buryn-sońdy bolmaǵan.
QAZAQ OPERALARYN JAŃA DEŃGEIGE KÓTERDІK
Ekinshi joba – qazaq operalaryn birinshi ret joǵary deńgeıge kóterdik. Ol kezge deıin qazaqtyń operalary Sovet Odaǵyndaǵydaı qoıylatyn. Mysaly, «Abaı» operasy bastalǵan kezde Abaı keıipkeri sup-sur shapanmen qap-qara kıiz úıdiń janynda basy jarylǵan kúıde «Ýa, halaıyq, ne boldy?!» dep jylaıtyn. Opera aıaqtalǵan kezde de kúńirenip aıaqtalatyn. Sovet Odaǵy kezinde ıdeologııa solaı boldy. Biz sol operalardyń mýzykalyq materıaldaryn zerttep, qaıta óńdep, tolyqtyryp, dekoratsııasyn ózgertip, jańasha sıpat berdik. Osylaısha, Abaı ádemi shapanmen, keń dalada ǵulama keıpinde turatyn boldy. Opera janry – álemdegi eń kúrdeli janr, ónerdiń shyńy. Ony jańasha sıpatta qoıý – ońaı jumys emes. Buryn teatr repertýaryndaǵy qaı operaǵa adam az kelse, sony tizimnen alyp tastaıtyn. Atalǵan operalarǵa halyq az keletin. Repertýardan alynyp qalmasy úshin stýdent, aǵaıyn-týystardy shaqyrtyp, kórermenderdi jasandy jolmen jınaıtynbyz...
Al qazir elordadaǵy «Astana Opera» bolsyn, Almatydaǵy Abaı atyndaǵy opera jáne balet teatry bolsyn, kórermenge kende emes, tipti kassada bılet bolmaı qalady. «Abaı», «Qyz Jibek», «Birjan-Sara» operalaryn jańasha sıpatta qoıyp, shetelge shyǵaryp jatyrmyz. Kórermenniń kóptigi sondaı – ol jaqta da bılet bolmaı qalady.
«KINO DAMYTÝ ORTALYǴYN» QURDYQ
Úshinshi joba – kıno týraly jańa zań qabyldadyq. Kıno salasy – ıdeologııa, óner ǵana emes, úlken bıznes. Anglııada ár 11 jumys ornynyń biri – kıno, televıdenıe salasynda eken. Bári ne sebepti kınoteatrlarda keshki ýaqytqa qazaqtyń fılmderi qoıylmaıtynyn suraıdy. Onyń sebebi mynada: «Qazaqfılm» men rejısser birigip fılm túsiredi, ary qaraı onyń prokatymen eshkim aınalyspaıdy. Rejısser prokatqa kómek surap ózi júgirip júredi. Al damyǵan memleketterde qalaı? Fılm túsiriler kezde-aq ol qashan prokatqa shyǵatynyn belgilep, kelisip qoıady. Osylaısha, bir jyl buryn fılm jarnamasy júre bastaıdy. Al bizde «Qazaqfılm» fılm túsirýmen de, aqsha bólýmen de, prokatpen de aınalysýy kerek. Bul –durys emes nárse. Sondyqtan kıno týraly zańǵa ózgeris engizip, «Kıno damytý ortalyǵyn» qurdyq. Ortalyqtyń mindeti – fılmniń jarnamasyn jasap, birneshe aı buryn kınoprokatshylarmen kelisý. Sondaı-aq, qazaq fılmderiniń prokatynan túsken qarajattyń 20 paıyzy korporatıvti salyqqa ustalmaıtyn boldy. Osy arqyly kınoprokatshylarǵa qazaq fılmderin kórýge yńǵaıly ýaqytqa qoıýǵa jaǵdaı jasaımyz. Sonymen qatar, elimizde túsirilgen fılmder 12 paıyzdyq salyqtan bosatylady. Zań bıyl qabyldandy, endi júzege asa bastaıdy. Bul zań júzege assa, fılm túsirýshiler bıýdjet qarajatyna táýeldi bolmaıdy jáne qazaq kınosyn damytýǵa kómektesedi.
QAZAQTYŃ NAMYSYN TAPTAITYN FILЬM TÚSІRÝGE ShEKTEÝ QOIDYM
- 2019 jyldyń 10 maýsymynan beri QR Ulttyq mýzeıiniń dırektorysyz. Qazirgi qyzmetińizdiń siz úshin qandaı artyqshylyqtary bar?
- Qandaı laýazymda ekeniń mańyzdy emes, mańyzdysy – jumysyńdy berilip isteý. Eki jyl buryn mınıstr bolyp turǵan kezimde «Altyn adam» sherýi degen jobany qolǵa aldyq. Alǵash ret «Altyn adamdy» 2002 jyly Ermıtajǵa aparyp qoıǵanbyz. Ol kezde «Altyn adammen» shet elge shyqqanda aldyn ala kelisip, osyndaı jádigerimiz bar ekenin aıtyp, qoıýǵa ruqsat suraıtynbyz. Qazirgi ýaqytta qanshama elshilik ózderi habarlasyp, «Altyn adamdy» alyp kelýimizdi suraıdy. Eki aıǵa qoısaq, úsh aıǵa deıin uzartýymyzdy ótinedi. Bul – istep jatqan jumysymyzdyń jemisi.
Sondaı-aq, men mınıstr bolǵan kezde qazaqtyń namysyn aıaqqa taptaıtyn fılmderdi túsirýge shekteý qoıdym. Sóıtip «Qunanbaı», «Ámre», «Balýan Sholaq», «Anaǵa aparar jol», «Almas qylysh», «Altyn taq», «Tomırıs» sııaqty qazaqtyń rýhyn kóteretin fılmderdi túsirdik. Reseımen birigip túsirilgen qazaqtyń «28 panfılovshy» fılmi tolyqqandy túrde sheteldik prokatqa shyqty. Qytaımen birigip túsirilgen «Kompozıtor» fılmi QHR prokatyna shyqty. Ol fılmde oınaǵan akrısa Arýjan Jazylbekova Gollıvýdta «Eń úzdik áıel róli» nomınatsııasyn aldy.
TURSYNBEK QABATOV – SATIRANY JAŃA DEŃGEIGE KÓTERGEN AZAMAT
- Satıra akteri Tursynbek Qabatovtyń sheteldik adamdardyń mýzeıge barýy men bizdiń eldegi adamdardyń mýzeıge barýy týraly ázili bar. Sheteldik mýzeılerdiń ishinde adam toly bolsa, bizdiń mýzeılerde saýsaqpen sanarlyq adam júretinin aıtady. Sóziniń jany bardaı... Mýzeıge adamdar kóptep kelýi úshin qandaı jumys atqarylyp jatyr?
- Tursynbek – qazaqtyń satırasyn jańa deńgeıge kótergen myqty azamat. Ol sahnada burynǵydaı kempir men shal, bazar, ydys-aıaq sekildi turmystyq deńgeıde emes, memlekettik baǵdarlamalardy da áziline qosyp, astarly syn aıtady. Úkimet bir baǵdarlama qabyldasa, arada 1-2 aı ótken soń ol týraly mindetti túrde Tursynbektiń ázilderinen kórýge bolady. Mysaly, «Qoljetimdi baspana» týraly ázilin alar bolsaq, «Úkimet bizdiń jaǵdaıymyzdy qatty oılaıdy. «Qoljetimdi baspana» boıynsha úı aldyq. Shynymen bári qoljetimdi eken. Asúıde ornyńnan turmaǵan kúıde-aq qol sozyp, tońazytqyshty asha salasyń. Qol sozyp-aq sháýgimdi ala salasyń. Shynymen qoljetimdi baspana eken. Al ózderi qol jetimsiz úıde turady: tońazytqyshqy barý úshin ony izdeý kerek, shaı alyp kelgenshe sýyp qalady» deıdi. Astarly ázil me – astarly ázil! Al, Mýzeı týraly suraǵyńyzǵa keler bolsaq, adamdar az bolsa da kele bastady. Bul – bastamasy ǵana, bolashaqta osy jerge kelý úshin kezekte turatyndaı etkim keledi.
JÁDІGERLER TABYLǴAN ÓŃІRDE SAQTALÝY KEREK
- Jurt tamsana qaraıtyn eksponattardyń biri – «Altyn adam». Qazaqstannyń túkpir-túkpirinen «Altyn adamdar» tabylyp, súıinshi suraǵan jańalyqtardy jıi kóretin boldyq. Sońǵy 1-2 jyldyń ózinde ShQO-daǵy Eleke sazynan (ol – ShQO-daǵy besinshi «Altyn adam»), Aqtóbe oblysynan «Altyn adamdar» tabyldy. Osy qundy jádigerler Ulttyq mýzeı qoryn tolyqtyrýy múmkin be?
- Eń qundy jádigerlerdi Ulttyq Mýzeıge ákelý – jaqsy, biraq máseleniń eki ushy bar. Osy mýzeı bes jyl buryn ashylǵan kezde elimizdegi búkil jádigerler osy jerge qoıylýy kerek degen áńgimeni toqtatqanmyn. Óte qundy jádigerler osy jaqta bolýy kerek, biraq barlyq jádigerlerdi alyp kelý – durys emes. Ár aımaqta ondaı mýzeı men jádigerler bolýy kerek. Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵynda Tarazda birinshi ret arheologııalyq qalashyq qazdyq. Oǵan deıin munymen nege eshkim aınalyspady? Ata-babalarymyz altynmen aptalyp, kúmispen qaptalyp jatsa, ony óńdeý jumystary kıiz úı ishinde ótýi múmkin emes qoı. Altyndy qorytý úshin ot jaqqan kezde kıiz úı órtenip ketpeı me? Demek, ol kezde keremet sheberhanalar bolǵan. Bul – zertteýdi qajet etetin sala. Arheologııalyq jumystar arqyly týrızm salasyn damytýǵa bolady. Túrkistannyń qasyndaǵy Qultóbe qalashyǵy qaıta qalpyna keltirilip jatyr. Sol jerden eki kitap tabyldy, demek ol jerde saýda-sattyq qana emes, bilimge degen qushtarlyq bolǵan. Bul – jarty jyl ǵana istegen jumys nátıjesinde tabylǵan jádiger. Ary qaraı tereńdeı bastaǵan saıyn naǵyz jańalyqtarǵa kýá bolamyz.
ÁMІRE NEGE JUPYNY ShAPANMEN JÚRÝІ KEREK?
- Qazir áleýmettik jeli damyǵan zamanda alǵys ta, qarǵys ta alatyn kezder kóp bolady. Maqtaýdy qalaı qabyldaısyz, syndy qalaı kóteresiz? Ózińiz týraly alýan túrli pikirlerdi oqyǵanda qandaı sezimde bolasyz?
- Dımash suhbat bergende Qazaqstanda bilim alǵanyn, ustazy da qazaqstandyq ekenin aıtady, biraq halyq ol týraly tyńdaǵysy kelmeıdi. Biraq áleýmettik jeli qoldanýshylary «Dımash Qytaıda ótken I'm a Singer baıqaýyna qatyspasa, tanymal bolmas edi», «Samal Eslıamova Reseıde túsirilgen «Aıka» fılmine túspese - elenbes edi» degen sıpattaǵy pikirler jazady. Bul –quldyq sana, beısharalyq psıhologııa der edim. Danııar Eleýsinov Rıo-de-Janeıroda ótken Olımpıadaǵa qatyspasa, Danııar Eleýsinov bolar ma edi? Olga Rypakova Londondaǵy Olımpıadaǵa qatyspasa, Olga Rypakova bolar ma edi? Demek, qaı salada júrseń de myqtynyń myqtysy, úzdiktiń úzdigi ekenińdi osyndaı baıqaýlarǵa qatysyp dáleldeısiń. Memleket odan keıin ǵana ary qaraı qanattanyp ketýińe jaǵdaı jasaıdy. Dımash Qudaıbergende de osy jaǵdaı. Samal Eslıamova túsken fılm Reseıde túsirilgenmen, qarajatty Qazaqstan men demeýshiler quıdy. Halyq nege ony eskermeıdi? Mysaly, «Ámire» fılmine qatysty «Ámire ondaı bolǵan joq. Ol shetelde ádemi kostıýmmen júrgen joq, amerıkalyq qyzben súıisken joq, tósekte jatqan joq. Ataqty kompazıtormen birge mýzyka oınaǵan joq. Ol shapanmen júrgen, qolynda dombyrasy ǵana bolǵan» degen sııaqty pikirler jazady. Atalǵan fılm túsiriler kezde men rejısserlermen otyryp, «Nege biz qazaqty beıshara qylyp kórsete beremiz? Ony keremet obrazda shyǵaraıyq» dep keńes berdim. Ámire shetelge úsh ret shaqyrylǵan talantty jan. Birinshi ret Parıjde ótken kórmede ekinshi oryn aldy. Ekinshi ret Germanııaǵa shaqyryldy. Pasportynda vızasy tur, biraq Mustafa Shoqaıdyń hatyn Ahmet Baıtursynovqa alyp kelgendikten NKVD onyń aıaǵynan shaldy. Úshinshi ret Londonǵa shaqyryldy, biraq densaýlyq jaǵdaıyna baılanysty bara almaǵan. Sonda Ámire beıshara bolsa, osynsha shaqyrtý alar ma edi? Ony nege jupyny shapanmen, beıshara etip kórsetýimiz kerek? «Ámire» fılmi Gollıvýdta «Eń úzdik sheteldik fılm» nomınatsııasyn aldy. Mundaı jaǵdaı buryn-sońdy bolmaǵan.
ShETELDE OQYP KELGENDER ǴANA BASShY BOLÝY KEREK PE?
- Áleýmettik jelidegi paraqshany ózińiz júrgizetinińiz týraly aqparat oqydym. Sizge eń jıi qoıylatyn suraq qandaı? Mysal keltire alasyz ba?
- Sáken Maıǵazıev nege Ulttyq óner akademııasyna prorektor bolyp ketkeni, Azamat Satybaldy nege balalar teatryna basshy bolǵany, Meırambek Bespaev, Qaırat Nurtastar magıstratýrany oqyp jatqany týraly suraıtyn oqyrmandar bar. Olar sabaqqa barmaıtynyn da jazady. Sabaqqa únemi emes, múmkindiginshe qatysyp, emtıhan tapsyrsa boldy emes pe? Olar ózderin ónerimen moıyndatyp qoıǵan azamattar. Sáken Maıǵazıev ıntellektýaldyq turǵydan óte keremet jan, Qaırat Nurtas ta jamanatty bolmaǵan jigit. Olardy nege qoldap, kótermeske? Shetelde oqyp kelgender ǵana basshy bolýy kerek pe? Halyq arasynda júrgen óner adamdary da basshy bolsyn. Nege ózimizdi tómen sanaı berýimiz kerek?
- Ózińiz týraly kitap jazatyn bolsańyz, atyn ne dep qoıar edińiz?
- Abaıdyń «Ózińe sen, ózińdi alyp shyǵar, Eńbegiń men aqylyń eki jaqtap» degen óleń joldary bar. Kitaptyń atyn bilmeımin, biraq ol – ómirdegi umtylystar týraly kitap bolar edi.
SENІŃ QOLYŃNAN BÁRІ KELEDІ
- Bala Arystanbekke hat jazsańyz, ne jazar edińiz?
- Men Almaty oblysy Talǵar aýdany Tuzdybastaý aýylynda ómirge keldim. Bala kezimdi eske alǵanda 9 mamyr kúnine daıyndalyp jatqan kezimiz esime túsedi. Anam ismer adam bolatyn. Mereke kúni qarsańynda ol túnimen aǵa, baýyr, qaryndastaryma kıim tigetin. Ol tikken kóılek, jeıde, shortylary áli kúnge deıin kóz aldymda. Qazir de ózim demalys kúnderi mindetti túrde otbasymmen birge taýǵa shyǵyp nemese atpen serýendeýdi ádetke aınaldyrǵanmyn. Osynyń bári ákem men anamnyń tárbıesinen qalyptasqan ádetter. Sol kezdegi ınkýbatordan shyqqan balapandardaı qaz-qatar tizilip ketip bara jatqan balalardyń ishindegi Arystanbekke hat jazar bolsam «Seniń qolyńnan bári keledi» dep jazar edim.
- Suhbatqa alyp-qosaryńyz bar ma?
- Ár ult ózin maqtan tutyp, kerek kezde birige bilýi kerek. Tsýnamı bolǵan kezde shetelde turyp jatqan japondar birigip, eline baryp, qoldaý kórsetken. Amerıkada «Ár prezıdentimiz – keremet prezıdent» degen túsinik bar. Sondaı-aq, olar ózderiniń erekshe, ekenine senedi. Biz de óz-ózimizge degen kózqarasymyzdy ózgertýimiz kerek. Bizdiń otbasylyq qundylyqtarymyz saqtalyp qalǵan, úlkenge qurmetti, bir-birimizben syılasýdyń ne ekenin jaqsy bilemiz. Erekshe salt-dástúrlerimiz bar. Nege osy qundylyqtardy baǵalap, ózimizdi joǵary ustamaımyz?
- Suhbatyńyz úshin rahmet!
