Armııa - azat elimizdiń aıbyny!

ASTANA. QazAqparat - Táýelsiz el bolýdyń basty sharty - sol memleketti qorǵaıtyn aıbyndy áskeriniń bolýymen tikeleı baılanysty. Kez kelgen memleket óziniń qalyptasýyn da ulttyq áskersiz, qaýqarly armııasyz qura almaıtyny, tipti elestete de almaıtyny aıqyn. Sol úshin ulttyq armııa qurýdy Táýelsiz el irgetasynyń birden bir máselesi deýge de bolady. Ulttyq armııa - azat eldiń aıbynyn bildiretin aıryqsha nyshannyń biregeıi. Óıtkeni qandaı da bolmasyn memlekettiń táýelsizdigin baıandy etýdegi eń basty nazary onyń qalqanynyń berik, qaýipsizdiginiń bekem bolmaǵynda ekendigi barshaǵa aıqyn. Sondyqtan Memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń Jarlyǵymen 7 mamyr - Otan qorǵaýshylar kúni retinde bekitilgen bolatyn. Keıinnen bul meıram Táýelsizdik jylnamasyndaǵy aıtýly kún retinde dárejesi joǵarylap, memlekettik mereke deńgeıine kóterilgen edi.

Qazaqtyń ilgeridegi tarıhyna úńilsek, bir kezderi bodandyq buǵaýynan qutylýdyń, azat el bolýdyń múmkindigi baıqala bastaǵan tusta derbes eldikti kóksegen Alash qozǵalysynyń qaıratkerleri de eń aldymen ulttyq ásker qurýdy kezek kúttirmeıtin másele retinde kún tártibine birinshi shyǵarǵanyn bilemiz. Aıtalyq, sol alash qozǵalysyndaǵy ardaqty tulǵalardyń biri Mirjaqyp Dýlatov ult kósemsózi sanalǵan «Qazaq» gazetinde «Qaıtsek jurt bolamyz?» degen maqala jazady. Sol maqalasynda oıyn túıindeı kele, Mirjaqyp Dýlatov: «Jaýap bireý-aq, biz áskerimiz bolsa ǵana jurt bola alamyz» - dep qaıyrady. Shyndyǵynda da bul sol kezde ǵana emes, qashanda solaı mańyzdy hám ózekti bolatyn dúnıe.

Al Táýelsizdiktiń aq tańy atqan tusta Qazaqstannyń jaǵdaıy qalaı edi? Bul tusta da memlekettilikti baıandy etý úshin shapshań sheshimdi qajet etetin kóptegen mindetterdiń eń negizgisi - Táýelsizdikti qorǵaıtyn, shekaramyzdy myzǵymaı ustaıtyn, Otanymyzdyń qalqany bolarlyq óz áskerimizdi qurý boldy. Aıta keterligi, 1991 jylǵy 16 jeltoqsanda Qazaqstannyń Memlekettik Táýelsizdigi týraly konstıtýtsııalyq zań qabyldanyp, onda «Qazaqstan Respýblıkasy óziniń táýelsizdigi men aýmaqtyq tutastyǵyn kúzetý maqsatynda óz Qarýly Kúshterin qurýǵa quqyly» dep aıqyndaldy. Keıinnen egemen eldiń derbes Armııasyn qurýdyń zańdy quqyǵy 1992 jyldyń 7 mamyrynda QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń «Qazaqstan Respýblıkasynyń Qarýly Kúshterin qurý týraly» tarıhı Jarlyqqa qol qoıýymen júzege asty. Osyǵan baılanysty 1998 jyldan bastap osynaý kún Otan qorǵaýshylar kúni atalyp, áskerılerdiń kásibı merekesi retinde aıqyndaldy.

Táýelsizdikten bergi tarıhqa qaıta úńilsek, Qazaqstannyń Qarýly Kúshteri 1992 jylǵy 7 mamyrda Prezıdent Jarlyǵymen jáne Túrkistan áskerı okrýginiń áskerı bólimderi men mekemeleri, keshegi KSRO Qorǵanys mınıstrliginiń ortalyq baǵynyshynda bolǵan bólimderi negizinde quryldy. Sonymen birge, Prezıdent apparaty men Úkimette áskerlerdi basqarý júıesin tıimdi uıymdastyrý úshin Qorǵanys bólimderi de quryldy. Shyndyǵynda, bir kezderi myzǵymastaı bolǵan Keńes Odaǵy ydyrap, onyń ornyna jas táýelsiz memleketter qalyptasýy asa kúrdeli geosaıası úderister aıasynda júrdi. Ásirese, Ortalyq Azııa aýmaǵy tipti áskerı janjaldar shyǵýy yqtımal oshaqtar retinde sıpattalatyn. Sarapshylar, Aýǵanstandaǵy soǵystyń memlekettik shekaralardan dendep, naǵyz áskerı qaýip tóndiretinin de boljaǵan bolatyn. Bulaı boljaýǵa da negiz joq emes edi. Degenmen, bul máseleniń bir qyry ǵana bolatyn.

Ekinshi másele kadr tapshylyǵynyń kúrt artýynan týyndady. Óıtkeni, keshegi bir ǵana ortalyqtan basqarylatyn Keńes Odaǵy ydyrap, sonyń saldarynan buryn shalǵaıdy sharlap júretin keńestik ofıtserler de óz jónine, óz jerine kete bastaǵan. Ortalyq Azııa, Túrkistan áskerı okrýgterinde qyzmet etken ofıtserler sany kúrt azaıa túsken. Máselen, keıbir derekterge qaraǵanda 1991 jyldyń sońyna taman Qazaqstan aýmaǵynda KSRO Qarýly Kúshteri áskerleriniń jalpy sany shamamen 200 myń adamdyq toptastyǵy boldy. Keıinnen basqa ultty ofıtserlerdiń óz elderine belsendi ketýi eki jarym jyl ishinde, 1992 jylǵy mamyrdan 1995 jylǵy qańtaryna eń joǵarǵy deńgeıge shyǵyp, tizimdik quramnyń 89 paıyzyna jetken eken. Sóıtip, Qazaqstannyń jas armııasy kadr jetispeýshiligin bastan keshirip jatty. 1993 jyldyń sońyna taman negizgi quramalar men bólimderdiń ofıtserlermen jasaqtalýy 50-60 paıyz shamasynda bolsa, keıbir polkter 27 paıyz ǵana jasaqtalypty. Osyndaı jaǵdaıda, Qorǵanys mınıstrliginiń jedel jáne utymdy sharalarynyń, jas Armııany qurýda tynymsyz eńbek etken generaldar men ofıtserlerdiń, olardyń kúrdeli sheshim qabyldaı bilýiniń arqasynda ǵana eldiń Qarýly Kúshteri saqtalyp qaldy. Jas Qazaqstannyń ulttyq armııasy da burynǵy odaq respýblıkalarynda qyzmet etken, qazaqstandyq áskerı qyzmetshilermen tolyǵa bastaǵan. Kásibı mamandar tapshylyǵyn jedel eńserý maqsatynda Almaty joǵary jalpy áskerı komandalyq ýchılışesiniń bazasyn keńeıtip, jańa fakýltetter ashyldy.

Kadr máselesinen bólek, áskerı arsenaldar men múlikterdi saqtap qalýdyń da mańyzy zor bolatyn. Bul baǵytta da tynymsyz sharalar atqaryldy. Al dál osy tusta álem elderiniń nazary Qazaqstan basshylyǵynyń qabyldaıtyn sharalaryn jiti baqylaýda bolǵany aıqyn edi. Óıtkeni, KSRO kezindegi joıqyn ıadrolyq qarýdyń bir kilti Qazaqstan qaraýynda qalǵan bolatyn. Sondyqtan da, halyqaralyq sarapshylar álemde qaharly qarýy bar ıadrolyq derjavaǵa aınalatyn jas memlekettiń dúnıege keletinin boljap ta jatqan bolatyn. Memleket basshysy el qaýipsizdigin qamtamasyz etetin halyqaralyq jaǵdaılardy qalyptastyrý baǵytynda batyl qadamǵa baryp, Qazaqstan óz erkimen ıadrolyq qarýdan bas tartqan álemdegi birinshi memleketke aınaldy. Joǵarǵy Bas Qolbasshy N. Nazarbaev Semeı polıgonyn jaýyp qana qoımaı, el aýmaǵyndaǵy ıadrolyq dıvızııalardyń taratylýyn uıymdastyrdy. Keıinnen Qazaqstannyń osynaý kóregen qadamy álemdik qaýymdastyq tarapynan barynsha joǵary baǵasyn aldy. Nátıjesinde, Qazaqstan AQSh, Qytaı, Úndistan, Ulybrıtanııa, Frantsııa, Reseı sekildi alpaýyt derjavalarmen el qaýipsizdiginiń kepildigine ýaǵdalastyq aldy, eki jáne kóp taraptyq halyqaralyq sharttar jasaý boıynsha jumystar atqaryldy.

Keıingi jyldary Elbasynyń Jarlyqtarymen Qorǵanys mınıstrliginiń basshylyq quramy belgilendi. Áskerılerge qajetti zańdar qabyldanyp, egemen armııamyzdyń qurylýy men qalyptasýy jolǵa qoıyldy. Respýblıkadaǵy alǵashqy Áskerı doktrına 1993 jyly qabyldandy. Sodan bastap azat eldiń armııasynyń irgetasy berik qalana bastady dese de bolady. Áskerdiń tekteri, qurylymy, okrýgterdiń ornalasý mekeni, kadrlarmen jasaqtaý, qarý-jaraqpen, jańa áskerı jabdyqtarmen jaraqtandyrý, memleketaralyq áskerı qatynastar ornatý sharalary saýatty atqaryldy. Budan bólek, táýelsiz Qazaqstan jaǵdaıyna baılanysty jańa Qarýly Kúshterdiń maqsaty men mindetteri ony sheshýdiń joldary belgilengen normatıvti-quqyqtyq baza jasaldy. 1999 jyldyń jeltoqsanynda Qazaqstan Respýblıkasynyń 2005 jylǵa deıingi Ulttyq qaýipsizdiginiń strategııasy bekitildi. Osy qujattaǵy mindetterdi naqtylaı túsý maqsatynda respýblıka Prezıdentiniń 2000 jylǵy 10 aqpandaǵy Jarlyǵymen Qazaqstannyń ekinshi Áskerı doktrınasy qabyldandy. Sonyń negizinde tórt áskerı-aýmaqtyq qurylymdar - «Shyǵys», «Ońtústik», «Ortalyq» jáne «Batys» óńirlik qolbasshylyqtary qurylyp, negizgi áskerı qurylymdardyń úsh tegi qalyptasty. Al 2011 jyly jańa Áskerı doktrına bekitilip, sonyń negizinde Qarýly Kúshterdiń jańasha hám zamanǵa saı damýy jalǵasýda. Budan bólek, 2016 jylǵa deıingi Qazaqstan Respýblıkasy ulttyq qaýipsizdiginiń strategııasy, «Ulttyq qaýipsizdigi týraly», «Áskerı qyzmet jáne áskerı qyzmetkerdiń mártebesi týraly» Zańdary sııaqty mańyzdy qujattar qabyldandy.

Túıindeı aıtsaq, Táýelsiz Qazaqstannyń aıbyndy Armııasy qazirgi tańda qýatty deńgeıge qol jetkizdi, Máselen, álemniń bedeldi áskerı sarapshylarynyń paıymynsha, Qazaqstan armııasy TMD elderi áskerleriniń ishinde úshinshi orynda tur. Ulttyq armııanyń eń jańa áskerı tehnıkamen jaraqtanýy, bilikti áskerı kadrlarmen qamtamasyz etilýi sonyń aıǵaǵy. Eń bastysy - Táýelsiz Qazaqstan óziniń alǵashqy kúnderinen bastap-aq kúrdeli máselelerdiń sheshimin ońtaıly atqardy. Nátıjesinde burynǵy keńestik keńistiktegi eń jaýyngerlik qabiletti Qarýly Kúshterdiń biri quryldy. Degenmen, armııanyń aıbyny asqaq bolýy úshin áli de atqarylar sharalar jekilikti. Bul jaıynda Memleket basshysy: «Bizdiń maqsatymyz - shekaramyzdy, táýelsizdigimizdi jáne halqymyzdyń tynyshtyǵyn buzýǵa baǵyttalǵan kez kelgen áreketti toıtarýǵa daıyn jınaqy ári qýatty armııa qurý. Biz Otannyń kez kelgen buıryǵyn oryndaýǵa daıyn bolý úshin óz sheberlikterimizdi shyńdaı túsýimiz qajet. Jaýyngerlerdi, kishi ofıtserlerdi osy jolda tárbıeleý kerekpiz», - degen bolatyn.

Osy tustan eskere ketetin jaıt, Otan qorǵaýshylar merekesi áskerı azamattardy ǵana emes, egemen eldiń barsha jastaryn otansúıgishtikke, táýelsizdikti qorǵaý baǵytynda tárbıeleýge úlken sep bolmaq. Óıtkeni, Otanymyzdyń táýelsizdigin, tynyshtyǵyn, shekarasynyń bútindigin qorǵaıtyn jaýynger bolý - árkim úshin de zor qurmet. Sondyqtan da, Qazaqstannyń Qarýly Kúshteri qaı kezde de elimizdiń Táýelsizdigi men jerimizdiń bútindigin saqtaýǵa, týǵan Otanymyzdy qorǵaýǵa ázir bolýy tıis.