Armanyma degen adaldyǵym adastyrmady - aktrısa
Shańyraǵyn shattyqqa keneltip, otbasynyń shamshyraǵyna aınalǵan aıaýly jan. San qyrly sıqyrly syr men jumbaqqa toly kúrdeli óner mekeni – Almaty Memlekettik qýyrshaq teatr sahnasynda tabany kúrekteı on jeti jyldan astam ýaqyt boıy perishte júrekti kórermender kóńiline qýanysh syılap júrgen aktrısa Tleýlıeva Tolqyn Orynbaıqyzy mereke qarsańynda QazAqparat tilshisine suhbat berdi.
- Sálemetsiz be, alǵashqy suraǵymdy siz úshin aty altyn áriptermen jazylatyn qasıetti týǵan ólkeńizden bastaǵym kelip otyr. Syrly sahna ónerine kelýińizge týǵan jerińizdiń, ósken ortańyzdyń áseri boldy ma ?
Qaıyrly kún! Men talaı talanttar men óreli tulǵalar tabany tıgen qasıetti Syr óńirinde dúnıe esigin ashtym. «Týǵan jerdiń torǵaıy – turymtaıdaı kóriner» degen keremet sóz bar. Men úshin de týǵan jerimniń ár tasy qymbat qazyna ispettes shabyt mekeni boldy desem artyq aıtpaımyn. Árıne, ónerge jany qumar jan úshin ósken ólkeniń tasy da án, taǵysy da ásem emes pe? Jastaıymnan halyq súıiktilerine aınalǵan kúmis kómeı ánshi Madına Eralıevanyń án shyrqaýyna ishteı súısine ánshi bolǵym kelse, Qudaıbergen Sultanbaev aǵamyzdyń tańǵajaıyp talantyna, ár rólge degen erekshe qabiletine qyzyǵa artıst bolýdy armandaıtynmyn. Sol kisilerdiń ónerine tamsana júrip, jumbaq mamandyqtyń maqsatyma aınalǵanyn baıqamaı qalyppyn. Mektep bitirgennen keıin ákem meniń ustaz bolýymdy qalap, pedagogıkalyq mamandyqqa qujat ótkizýimdi talap etti. Bir úıdiń jalǵyz qyzy atanyp, tabıǵatymnan erke minezdi, qaısar, týrashyl minezime salyp, janym qalamaǵan oqý ornynan qujattarymdy qaıtyp alyp ákeme: «Óner jolyna túsýge ruqsat bermeseńiz, basqa mamandyqta oqyǵanymnyń quny bir tıyn. Odanda kúıeýge shyǵamyn» dep talap qoıǵanym bar.
Kóńilimniń shynaıy qalaýyna kózi jetken ákem aqyry ruqsatyn berip, 1997 jyly arý qala Almatyǵy attandyrdy. Ózim qalaǵan joǵarǵy oqý ornyna qujat qabyldaý merzimi ótip ketken sebepti, kolledjdiń aqyly «Qýyrshaq teatr artısi» mamandyǵyna qujat tapsyrýyma týra keldi. Armanǵa degen adaldyq meni adastyrmady. Osy bir tańdaýym ómirlik azyǵyma aınaldy. Ónerge degen mahabbatym men erekshe talpynysymdy baıqaǵan ustazym Serik Maqulbekov bir jyl aqyly oqýdan keıin akademııa qabyrǵasyna tegin oqýyma sebepker bolyp súıikti mamandyǵymnyń ıesi atandym.
- Uzaq jyldardan beri kórermen kózaıymyna aınalǵan túrli obraz jasap kelesiz. Solardyń ishinde «Ana júregi» qoıylymyndaǵy siz somdaǵan ana beınesi kórermenniń erekshe esinde qalǵan umytylmas keıipkerge aınaldy. Atalmysh ról týraly keńinen baıandap berseńiz ?
- Artıst retinde tereń taqyryptar men bólek obrazdardy ashý óner adamynyń basty maqsaty dep oılaımyn. Sońǵy jyldary dırektorlyq qyzmet atqarǵan Talǵat Qamqabaıulynyń bastamasymen teatr repertýary eresekter men jasóspirimderge arnalǵan qoıylymdarmen tolyqqan bolatyn. Sonyń biri men úshin artıstik qyrym men ishki qabiletterimniń ashylýyna sebepker bolǵan psıhologııalyq, fızıkalyq turǵydan kúrdeli «Ana júregi» qoıylymyndaǵy ana beınesi boldy.
Qoıylym rejısseri Anton Zaıtsev jastyǵyna qaramastan qazirgi teatr keńistiginde kreatıvti sheshimderimen kózge túsip júrgen úzdik mamandardyń biri. Meniń bolmysym men tabıǵı uıańdyǵymnyń qoıylym keıipkerimen ishki úndestigin baıqaǵan Anton alǵashqy senimsizdikter men kúdikterden arylýyma kómektesip, atalmysh róldi senip tapsyrdy. Psıhologııalyq turǵyda uzaq jumysty qajet etetin ról bolǵandyqtan alǵashynda maǵan aýyrlyqty alyp júrý qıyn boldy. Degenmen, artıst úshin kórermen qoshemeti men yqylasynan artyq syı men qurmet joq. Qoıylym sońyndaǵy qoshemet meniń barlyq ishki arpalystaryma núkte qoıdy. Ana men bala arasyndaǵy qarym-qatynasty ózek etken qoıylym jas jetkinshekterge óte úlken áserin tıgizdi. Qoıylymnan keıingi balalardyń analaryna habarlasyp, keshirim suraýyna kýá bolǵanda teatr men artısttiń negizgi mıssııasy – kórermenine rýhanı azyq syılaý, sana bıiktigine áser etý ekendigine qýana kóz jetkizdik. Ana retinde qoıylymnan keıingi ózimniń balamnyń maǵan degen yqylasyn kórip, túsiný maǵan sóz jetpes baqyt syılady.
- Názik jandar úshin kóp jaǵdaıda teatr ómiri men otbasyn qatar alyp júrý qıynǵa soǵyp jatady. Ónerge sarqylmas kúsh pen jiger qajet bolsa, otbasynyń berekesi men baqyty úshin de tózim men tabandylyq qajet. Óner álemindegi ornyńyz barshaǵa aıan. Al, ómirde qandaı anasyz? Áıel adam retindegi ornyńyz qandaı ?
- Óner joly rasynda qyzyǵy men qıyndyǵy, kúıinishi men súıinishi qatar qabysqan kúrdeli jol. Sahna óziń úshin ǵana emes sen arqyly óner týraly oı órbitetin kórermen úshin de jaýapkershilik artatyn qasıetti oryn. Ol - jasandylyqty keshirmeıdi. Sondyqtan shynaıy ómir men sahna ómiri men úshin birtutas dúnıe. Ekeýin eshqashan bólip jaryp qaraǵan emespin. Deı turǵanmen, otbasynyń berekesi úshin keıde óner keńistigińdegi ornyńdy ekinshi kezekke ysyryp qoıýǵa májbúr bolatyn da sátter kezdesedi. Biz mereke kúnderi de kórermenderge qoıylymdar usynamyz. Birde qyzym: «Anashym, basqa balalar sekildi mereke kúnderi nege biz otbasymyzben serýendemeımiz?» dedi. Onyń qalaýyn jaqsy túsinip turǵanymmen, oryndaı almaı qalatyn kezderim sanama oraldy. Qyzymnyń osy bir saýaly áli kúnge deıin qulaǵymda qalyp qoıdy. Teatrda qandaı adam bolsam, ómirde de sondaı adammyn. Ónerde qandaı ana bolsam, ómirde de sondaı anamyn dep esepteımin.
- «Teatr – ónerdi súıetinderge ǵana emes, ómirdi súıetinder úshin arnalǵan» degen qanatty sóz bar. Siz úshin teatr – óner me, ómir me ?
- Men úshin teatr – óner de ómir de...
- Ónerge talant kerek pe, talǵam kerek pe ?
- Talantyń bolmasa talǵamnyń kúshi joqpen teń. Ónerge shynaıy, bulaqtaı taza talant, móldir mahabbat kerek.
- Túrli rólder somdap, kóptegen qýyrshaqtarǵa jan bitirip júrgen tájirıbeli artıst retinde keıingi jastarǵa aıtar ustazdyq aqylyńyz ?
- Ónerge sarqylmas kúsh pen qajymas jiger aýadaı qajet. Árbir rólge degen súıispenshilik, ony joǵary deńgeıde shyǵarýǵa degen talap pen eseli eńbek eń mańyzdy alǵysharttar. Maqsat qoıý jáne oǵan jete bilý, ózińdi shyńdaý, qorqynyshty jeńý, bıikke umtylý – basty qaǵıda. Senim, jiger, kúsh aldyńǵy orynǵa qoıylsa, alynbaıtyn qamal joq. Jastarǵa tilerim tek sáttilik! Men jastarǵa senemin!
- Suhbatyńyzǵa raqmet!
