Armandar oryndalatyn Astana: «Bas qalaǵa kelip, baǵym jandy» deıtin jurt kóp
ASTANA. KAZINFORM – Astanany adam beınesine aınaldyrsa, ol áýeli Eınshteınge uqsar edi. Eınshteın qıyndyqtar men túıtkildi máseleler arasynan qolaıly múmkindikterdi talmaı izdep, tabysqa jetken. Al elordanyń búgingi beınesi Nıýton ashqan búkilálemdik tartylys zańyn eske salady. Astananyń da gravıtatsııalyq kúshi bar. Іzdenimpaz, táýekelshil, jańashyl, bastysy ózgeristen qashpaıtyn, ózgerýden qoryqpaıtyn adamdardy, álemdi ózgertip jatqan jańa tehnologııalardy ózine tartyp turady. Bul týraly elordalyqtar Prezıdent teleradıokesheni daıyndaǵan derekti fılde áńgimeleıdi.
Qala halqynyń sany 1997 jyly, ıaǵnı «astana» mártebesin ıelengen kezde 300 500 adam bolǵan, al 2024 jyldyń 1 qyrkúıegindegi málimet boıynsha 1 490 740 adamǵa jetti. Bas shaharǵa jyl saıyn 50 myńnan 100 myń adamǵa deıin kóship keledi.
«Qalamyz damyp jatyr. Jyl saıyn qala ósip keledi. Qalada turatyn halyqtyń sany da ósip jatyr. Mysaly, sońǵy úsh jarym-tórt jyldyń ishinde qala turǵyndarynyń sany eki júz, eki júz elý myń adamǵa ósti. Jyl saıyn qalada otyz, otyz bes myń bala dúnıege keledi jáne basqa óńirlerden de kelip jatyr. Ol ne degen sóz? Ol — bolashaq bar degen sóz», — deıdi Astana qalasynyń ákimi Jeńis Qasymbek.
Elordada terezeden syrtqa kóz tastasańyz, talmaı eńbek etip jatqan adamdardy kóresiz. Sebebi, Astana — eńbektiń qalasy.
«Astana maǵan ertegi álemi sekildi, bir úmiti úzilgen adamnyń úmitin jalǵaıtyn erekshe qala, múmkindigi óte kóp. Tek adamda nıet bolý kerek, talpynys bolý kerek. 16 jyl boldy, bir mamandyqta, osy kran salasynda istep kele jatyrmyn. Jalpy, adam Astanaǵa jaı kelmeıdi ǵoı, bir armanmen, maqsatpen keledi. Men jalǵyzbasty ana bolǵannan keıin ulym men qyzymdy ózim jetkizemin, aıaqqa turǵyzamyn dep keldim. Ulymdy kolledjde oqyttym. Qyzym oqýǵa Kıprge ketti. Armandarymnyń bári oryndalyp jatyr. Astanamyzdyń mereıi ósken saıyn meniń de mereıim ósedi», — deıdi kran mashınısi Juldyz Teńizbaeva.
Astana búginde adam ómirine qolaılylyǵy jaǵynan da damyp keledi.
«Búginde elordada kóp ortalyqty model damyp keledi. Ár aýdanda óz mektebi, balabaqshasy, saıabaǵy bolady degendeı. Qazir qalada 6 aýdan bar. Olardyń árbirinde adamdardyń ómirin yńǵaıly etý baǵytynda jumystar júrgizilip jatyr. Sondyqtan da Astana qazir ómir súrýge óte qolaıly qala sanalady», — deıdi Astana qalasy Ýrbanıstıka ortalyǵynyń basshysy Elnar Bazyken.
Jaılylyq bolǵan jerde tabıǵı ósim de bolatyny anyq. Sońǵy jyldarda bas shaharda bala týý kórsetkishi artyp, ólim-jitim azaıǵan. 2023 jyly 29 415 sábı dúnıege keldi. Ortasha jas 30-ǵa deıin tómendedi. Ómir súrý uzaqtyǵy — 77,3 jas.
Al halyq sany qarqyndy ósken jerde ınfraqurylymdy qalypty túrde damytý qajet ekeni — anyq dúnıe. Balabaqsha, emhana, sport kesheni — bári kerek. Biraq bárinen buryn mektep kerek.
Bıyl Astanada 28 myń bala birinshi synypqa bardy. Sondaı-aq 28 myń oqýshyǵa arnalǵan 17 jańa mektep ashyldy. Onyń 10-y «Jaıly mektep» ulttyq jobasy aıasynda salynǵan. Qazir elordada 188 mektep bar. Onda 282 150 oqýshy oqıdy.
Áıgerim Baýyrjanqyzy Astanaǵa 2021 jyly Kókshetaýdan kóship kelgen. Qazir ol № 91 mektep-gımnazııasynda bıologııa páninen sabaq beredi.
«Bizde, mysalǵa, Botanıkalyq baq bar. Botanıkalyq baqta tropıkalyq ósimdikter ósedi. Sony sabaqpen ushtastyryp baılanystyrýǵa bolady. Taǵy da bir aıtyp ketetin erekshelikterdiń biri — bizde Ulttyq bıotehnologııa zerthanasy bar. Osy zerthanada jumys isteıtin jeke tulǵalarymyz bolashaqta ártúrli ósimdikti ósirý, ártúrli jemisterdi suryptaý maqsatynda zor jetistikke jetedi degen oıdamyn», — deıdi ol.
Qala tabıǵatpen úılesimde bolǵanda, fızıkalyq keńistik qana emes, sondaı-aq jan-jaqty damýdyń, baqytty ómirdiń jáne tyń múmkindikterdiń oshaǵyna aınalady. Osyǵan oraı, bas shaharda «jasyl qala» ıdeıasyn iske asyrý kózdelgen. Bıyl 1 mln 100 myńdaı jasyl jelek egilip, 170 qoǵamdyq oryn abattandyryldy.
Astanada sýǵa suranys jyl saıyn qarqyndy artyp keledi. Máselen, 2018 jyly elorda halqy táýligine 269 myń tekshe metr sý tutynsa, qazir bul kórsetkish 340 myńǵa deıin jetti. Osy qajettilikti tolyq qamtamasyz etý úshin bıyl úshinshi sý stansasy iske qosyldy. Sondaı-aq «Astana sý» qoımasynan bólek, aýyz sýdyń rezervtik kózin qurý jóninde sharalar qabyldanyp jatyr.
«Byltyr jazdyń basynda qalada sý tapshylyǵy bolǵan. Bir jyldyń ishinde bul másele sheshildi. Qazir qalada júz myń tekshe metr sý profıtsıti bar», — deıdi Astana qalasynyń ákimi Jeńis Qasymbek.
Qazir bas qalada bes jylý stantsııasy jumys isteıdi. Byltyr kúzde «Ońtústik-Shyǵys», «Turan» gaz jylý stantsııalary jáne úshinshi jylý elektr ortalyǵy iske qosylǵan. Sonyń nátıjesinde Astanaǵa qajetti jylý berilip jatyr.
«2023 jyldan bastap qalanyń qarqyndy ósýine baılanysty bizde jańa energııa kózderi iske qosylǵan bolatyn. Bul TETs-3, onyń qýattylyǵy 440 gıgakalorıı. TETs 3-ten bólek bizde Qazaqstan boıynsha analogy joq eki gaz jylytý stantsııa iske qosylǵan bolatyn. Keıbir aýdandarda mysalǵa jeke sektorda jylý jelileri joq. Sol sebepten olar burynnan bastap bizderde kómirdi tutynady, sol jerdiń halqy sol sebepten qalamyzda bizderde gazdandyrý boıynsha da jumystar júrgizilip jatyr. Jalpy gazdandyrý óte úlken joba bolyp tabylady. Bul 2019 jyly iske qosylǵan Saryarqa gaz qubyry salynǵannan keıin bizde ákimdikpen turǵyn alaptarda gaz júıelerin tartý boıynsha úlken jumystar bastaldy», — deıdi Astana qalasy energetıka basqarmasy basshysynyń orynbasary Maqsat Esmaǵulov.
Astana mártebesin alǵan sátten bastap qalanyń ekonomıkalyq áleýeti 500 eseden ósti. Qazir elorda ekonomıkasy eldiń jalpy ishki óniminiń 10 paıyzynan astamyn quraıdy. Bas qalada kásipkerlik salasynda 500 myńnan astam adam jumys isteıdi. Máselen, turǵyndardyń 70 paıyzdan astamy shaǵyn jáne orta bıznes salasynda jumys isteıdi.
«Armandar oryndalatyn Astana». Prezıdent teleradıokesheni túsirgen derekti fılmdi búgin saǵat 15:00–de Jibek joly telearnasynan kóre alasyzdar.
