Arhımed Muhambetov ınternet jetispeýshiligi týraly: Bul máselemen keshendi túrde aınalysamyz

QOSTANAI. QazAqparat – Bıyl QR Bilim jáne ǵylym salasyn damytýdyń 2016-2019 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasynyń II kezeńi aıaqtalady. Onyń bastapqy qorytyndysyna arnalǵan keńeıtilgen májiliste oblystyq bilim basqarmasynyń bastyǵy Vasılıı Tsymbalıýk óńirdegi atqarylǵan isterge toqtaldy, dep habarlaıdy QazAqparat.

Oblys ákiminiń aıtýynsha, 2016 jyldan beri memlekettik baǵdarlamany júzege asyrý úshin 66,2 mlrd teńge jumsalǵan. 3 jastan 6 jasqa deıingi balalardy mektepke deıingi bilimmen qamtý 99,7% -ke jetken. Bul jalpy respýblıkalyq kórsetkishten 4,5% -ke joǵary (respýblıkada-95,2%). Oblys aýdandary men qalalary arasynda Rýdnyı men Denısov aýdanynda ǵana osy jastaǵy balalardy mektepke deıingi bilimmen júz paıyzdyq qamtý máselesi máz emes.

«Memlekettik baǵdarlamany iske asyrýǵa baǵyttalǵan tórt jylda jalpy sany 2 750 oryndyq balabaqsha paıdalanýǵa berildi. Olarǵa 2 200 bala ornalastyryldy. Salany damytýǵa bıznes-qurylymdardyń resýrstary belsendi túrde tartyldy. Oblystaǵy árbir úshinshi balabaqsha jáne mektepke deıingi árbir besinshi mekeme jeke menshiktiń úlesine tıesili. 2016 jyldan bastap memlekettik-jekeshelik áriptestik boıynsha jalpy somasy 1 mlrd teńge kóleminde 16 kelisimshart jasalǵan. ıAǵnı, óńirde osynsha balabaqsha paıdalanýǵa berildi degen sóz. Bul qosymsha 1 858 balany ornalastyryp, 200-den astam muǵalimniń jumysqa turýyna septigi tıdi», - deıdi basqarma basshysy.

Jıynda sondaı-aq, oblys bilim oshaqtaryn ІT-bólmeler jáne keń jolaqty ınternetpen qamtamasyz etý máselesi kóterildi. Oblys ákimi Arhımed Muhambetov aýdan, qala basshylaryna máseleni jiti baqylaýda ustaýdy mindettedi. Sondaı-aq, orynbasarlaryna keń jolaqty ınternetke qoljetimdilikti arttyrýdy tapsyrdy. Sebebi, aımaqtaǵy 498 mekteptiń 56-da ınternet joq.

«Tómengi kórsetkish Naýyrzym aýdanynda. Aýdandaǵy 10 mekteptiń 3-eýi ǵana keńjolaqty ınternetke qosylǵan. Beıimbet Maılın aýdanynda 26 mekteptiń teń jartysynda ınternet joq. Basqarma málimeti boıynsha atalǵan mektepterdi ǵalamtor jelisimen jabdyqtaý úshin 252 mln teńge qajet. Al oblys mektepterine 5 850 kompıýter satyp alýǵa 1 mlrd teńge qarajat jumsalady», - deıdi V.Tsymbalıýk.

Óńir basshysynyń aıtýynsha, bilim salasyna qarjy bólý aldaǵy úsh jylǵa jikteledi. Birinshi kezeń 2020 jyly bastalady.

«Bul máselemen keshendi túrde aınalysý qajet. Búgin-erteń sheshile qoımaıdy. Kompıýter satyp alynsa, ınternet qosý jeńilge túsedi. Densaýlyq saqtaý basqarmasy bul máseleni ońtaılandyrdy. Al bilim basqaramasyna qıyndyq týǵyzady. Sebebi, ınternet tutynýshylary kóp. Problema meniń baqylaýymda bolady», - dedi oblys basshysy.