Árbir kúrish sorty jandy organızm sekildi - qyzylordalyq ǵalym
Ol Qazaly aýdanynda týyp-ósti. Orynbor aýyl sharýashylyǵy ınstıtýtynyń agronom mamandyǵy boıynsha támamdap, ony bitirgennen keıin Krasnodar qalasyndaǵy Búkilodaqtyq kúrish ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń aspırantýrasynda ǵylymı jumystaryn jalǵastyrdy. Oqý ornynda oǵan kúrish genetıkasy jóninde belgili ǵalymdar qoldaý kórsetti. Ǵalym olardyń tájirıbesinen kóptegen taǵylymdyq zertteýlerdi zerdeden ótkizdi. Aleksandr olardy ózin osyndaı bıikke jetelegen tálimger dep sanaıdy.
Óziniń ómir jolynda uzaq jyldar boıy Syr óńirinde oryn tepken kúrish ǵylymı-zertteý ınstıtýtynda irikteý bóliminiń aǵa ǵylymı qyzmetkeri boldy. Býdandastyrý kólemin on ese ulǵaıtýǵa múmkindik beretin, selektsııa protsesiniń nátıjesin ulǵaıtatyn genetıka men selektsııanyń zamanaýı ádisterin qoldana otyryp, kúrish sorttaryn tańdaý tıimdiligin arttyrý maqsatynda jańa ádisti jasap shyǵardy. Jańa ádis arqasynda kúrish ósirýde tıimdi paıdalanylatyn «Aral 202», «Arý», «Aral 69», «Aral 318», «Aral 4», «Aral 6» kúrish sorttary ósirildi. Aleksandr Podolskıh 150-den astam ǵylymı maqalanyń jáne kúrish selektsııasynyń jańa ádisterin shyǵarýdaǵy patentterdiń avtory atanǵan. Ol júıeli túrde selektsııa máselelerimen aınalysady. Kúrishtiń jańa sorttary: «QazNIIR 5», «QazNIIR 6» shyǵarýshylardyń biri bolyp tabylady.
Qazirgi ýaqytta A.N. Podolskıh jergilikti jaǵdaılarǵa beıimdelgen, joǵarǵy ónimdi, astyqtyń joǵarǵy sapasymen kúrishtiń jańa sorttaryn ósirý boıynsha belsendi zertteý jumystaryn júrgizýde.
Ǵalym joly qıyn soqpaqtardan, buralań ótkelderden turady emes pe? Keńes Odaǵy ydyraǵan ótken ǵasyrdyń 90-jyldary Aleksandr eńbek etetin kúrish ǵylymı-zertteý ınstıtýty qyzmetkerlerine de ońaı soqpady. Olardyń eńbek etýine eshqandaı jaǵdaı bolǵan joq. Tipti, ǵylym ordasyn qarjylandyrý qıynǵa soqty. Zertteý ınstıtýty tarap ketýdiń sál-aq aldynda turǵan edi. Jalaqy keshikti. Instıtýttyń 200 qyzmetkerin qysqartýdan keıin úshten biri ǵana qaldy. Osyndaı kúrdeli kezeńniń ózinde Aleksandr Podolskıh ǵylymı jumysyn tastap ketpedi. Jumysqa, ǵylymǵa jan tánimen berilgender ǵana qaldy. Solardyń qatarynda bolǵan ǵalym áriptesterimen birlesip, «Aral-5», «Aqmarjan», «Kýban», «Aral-6», «Aral-7», «KazNıır-4», «KazNıır-6», «Aısáýle» kúrish sorttaryn óndiriske engizýge belsene kiristi. Selektsııalyq jumystarǵa barynsha kóńil bólindi. Tipti «Aqmarjan» sekildi sorttardyń ózinen eger yjdaǵatty eńbek etilse, oǵan bilikti eselep arttyrýǵa bolady eken. Ǵalym osynyń barlyǵyn áriptesterimen birge tájirıbe júzinde dáleldep shyǵyp, qaıta óndiriske engizdi.
«Eńbekte bastysy talmaı izdený - mańyzdy shart. Aıtalyq, Reseıdiń «Novator» sortymen jaqsy selektsııalyq jumystar júrgizilse, gektaryna 100-120 tsentnerden ónim alýǵa bolady», dedi A.Podolskıh.
Aleksandrdyń ǵylym maıdanynda tabysqa jetip júrgen shákirtteri de kóp. Olarǵa úıretýden, ǵylymǵa baýlýdan jalyqpaıtyn ǵalymnyń ózi 150-den astam ǵylymı jumystyń, selektsııanyń jańa ádistemesi boıynsha tórt patenttiń avtory. 1990 jyly kandıdattyq dıssertatsııasyn tabysty qorǵaǵan ol 1995 jyldan bastap Qyzylordadaǵy kúrish ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń selektsııa bólimin basqarady.
«Jańadan engizilgen árbir sort jandy organızm sekildi. Ol udaıy tynymsyz jumys istep turýy tıis. Jýyrda biz «Syr sulýy» atty jańa sort engizdik. Ol bizdiń aýa raıyna asa qolaıly. Jańa sorttardy engizý asa yjdaǵattylyqty, uqyptylyqty, tipti tózimdilikti talap etedi. Eger selektsııalyq jumystardyń osyndaı talap údesinen shyqsań, jańa sorttardan alynatyn ónimdi eseleýge bolady», - dedi A.Podolskıh.
Aleksandr Podolsıkh 2003 jyly ǵalym doktorlyq dıssertatsııasyn qorǵady. Qazir ǵalym Qazaqstannyń kúrishtik aımaqtarynyń tabıǵatyna beıim sorttardy engizý boıynsha jumystaryn jetildirip, ǵylymı eńbegin jalǵastyrýda. Olardyń quramy álemniń 50 elindegi 1400 úlgini quraıdy.
Bilikti ǵalym «Qazaqstannyń 100 jańa esimi» alǵashqy jobasynyń jeńimpazy bolǵannan keıin oblysta onyń qatysýymen kóptegen taǵylymdyq sharalar ótkizildi. Egis dalasynda sheberlik dárisin ótkizip, búgingi urpaqqa ǵylym salasy jaıynda mazmundy áńgime órbitti.
