«Árbir kólikti «jedel járdemge» aınaldyramyz ba?» - baspasózge sholý
***
«Egemen Qazaqstan» gazetinde «Óskemende 100 000 avtokólik shyǵaryldy» degen maqala berildi. 2012 jyldyń kúzinde Qazaqstan jáne Reseı Prezıdentteri Óskemende jylyna 120 myń avtokólik shyǵarý qýatyna ıe bolatyn elimizdegi eń iri avtoónerkásip klasteri - «Avtovaz» ashyq aktsıonerlik qoǵamy birikken kásipornyn qurý týraly kelisimge qol qoıǵan bolatyn. Birikken kásiporyndaǵy 100 myńynshy avtokólikti shyǵarý saltanatyna óńir basshysy Berdibek Saparbaev, elimizdiń Investıtsııalar jáne damý mınıstrliginiń vıtse-mınıstri Albert Raý, «Azııa avto» aktsıonerlik qoǵamynyń bas dırektory Erjan Mandıev, «Avtovaz» ashyq aktsıonerlik qoǵamynyń prezıdenti Bý Andersson qatysty.
«Qazaqstandyq óndiriste «Azııa avto» konveıerinen 100 myńynshy avtokóliktiń shyǵarylýy - elimiz úshin óte mańyzdy oqıǵa. Otandyq avtozaýyttyń konveıerinen shyqqan 100 myńynshy jeńil avtokólikti kórgende keýdede maqtanysh sezimi oıanady. Bul - búkil qazaqstandyqtardyń maqtanyshy!» - dedi aımaq basshysy Berdibek Saparbaev. Atalǵan zaýytta alǵashqy kólik 2003 jyly shyǵarylǵan bolatyn. Oblys ákimi óz sózinde óńirde otandyq avtokólik ónerkásibi qurylǵan sátte týyndaǵan senimsizdiktiń artta qalǵanyn jetkizdi.
*** «Aıqyn» gazetiniń jazýynsha, búginnen bastap Qazaqstanda «Jol qozǵalysy týraly» jańa ereje kúshine enedi. Osy erejeniń talabyna sáıkes Densaýlyq saqtaý vedomstvosy árbir kólikte mindetti túrde bolýy tıis dári-dármekterdiń tizimin budan úsh aı buryn qaıta jasady. Budan bylaı bes oryndy kólikteri bar árbir avtojúrgizýshi ózimen birge alyp júretin «aptechkany» Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń tiziminde kórsetilgen 25 túrli dári-dármek, medıtsınalyq zattarmen toltyrýy kerek. Ol tizimdi júrgizýshiler áli kórgen joq. «Aptechkadaǵy» dári-dármekterdiń jańa tizimi Densaýlyq saqtaý mınıstriniń 2 shildedegi №368 buıryǵymen bekitilgen. Endi qazaqstandyq kólik júrgizýshiler apatqa ushyraı qalǵan jaǵdaıda alǵashqy medıtsınalyq kómek kórsetýge qajetti metamızol, klemastın, kalıı permanganaty, novokaın eritindisi, shprıts, etıl spırti, túıreýish pen qaıshyǵa deıin ózimen alyp júrýge mindetti. Tizimde narkoz beretin preparat pen skalpelden basqanyń bári bar. Endi ákimshilik polıtsııasy aptechkany osy tizim boıynsha teksere bastaıtyn shyǵar. Eger dáriniń qoldanylatyn merzimi ótip ketken bolsa eń tómengi AEK boıynsha aıyppul tólep qutylýyńyz múmkin. Bul jaıynda «Árbir kólikti «jedel járdemge» aınaldyramyz ba?» degen maqalada tolyq oqı alasyzdar.
Osy basylymda «Esiń barda eshki jı...» atty maqala berilgen. «Aıtaıyn degenimiz - keleshekte eshki túligin ósirý el ekonomıkasyn kóterýge edáýir úles qosady. Qazaqstan eksportqa kóptegen mal sharýashylyǵy ónimderimen kózge túsýi yqtımal. Sonyń biri - eshki maly. Eshki maly ejelden-aq qazaq turmysynda erekshe baǵalanǵan. Ony kóp jaǵdaıda túlik basyn kóbeıtý maqsatynda ósiredi. Óıtkeni eshki - óte ósimtal janýar», - dep jazady maqala avtory. Qoı, sıyr orta eseppen jylyna bir ret tóldese, eshki - jylyna eki ret, kóbinese egizden laqtaıdy. Qonaqjaı halqymyz erterekte qonaǵyna qoı soıǵany bolmasa, bylaıǵy kezde shyrtyldatyp bórte laqty jyǵatyn. Eshki eti qoı etine qaraǵanda tez qatatyny ras. Biraq ol sińimdi ári jeńil, keneýi de mol taǵam. Sebebi, eshki tabıǵatynan shóptiń shúıginin, 550-den asa túrin jeıtin, sýdyń tazasyn ishetin óte talǵampaz mal.
***
«Ana tili» gazetiniń sońǵy sanynda «Akademık atyndaǵy dárishana ashyldy» degen maqala jarııalandy. Qazaq memlekettik Qyzdar pedagogıkalyq ýnıversıtetinde elimizge belgili tilshi-ǵalym, akademık, Memlekettik syılyqtyń laýreaty Rábıǵa Syzdyqqa arnalǵan «Akademık Rábıǵa Syzdyq atyndaǵy dárishana» ashyldy. Dárishananyń ashylý saltanatyna Rábıǵa Syzdyq, ǵalymnyń áriptesteri, belgili ǵalymdar, qoǵam qaıratkerleri, oqytýshylar men stýdentter qatysty. Dárishananyń lentasyn Halyqaralyq «Qazaq tili» qoǵamynyń prezıdenti Ómirzaq Aıtbaıuly, memleket jáne qoǵam qaıratkeri, «Memlekettik tilge - qurmet» birlestiginiń tóraıymy Asyly Osman saltanatty túrde qıdy.
***
«Ekspress-K» gazetiniń búgingi sanynda «Naletaı, shofera, - raskýpaı nomera» degen maqala basyldy. Qazaqstanda qarasha aıynan bastap tańdaýly, aıryqsha nómirler satyla bastaıdy. Bul maqalada mundaı nómirlerdiń baǵasy jaıynda, sondaı-aq álem elderinde tańdaýly nómirlerdi saýdalaýdyń tájirıbesi jaıynda keńinen jazylǵan.
