«Aral týraly áńgime aqıqat pa?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymy búgingi sanynda «Birinshi jartyjyldyq qorytyndysynda ilgerileý bar» degen taqyryppen maqala basty. Onda atap kórsetilgenindeı, Premer-Mınıstr Kárim Másimovtiń tóraǵalyǵymen ótken keshegi Úkimet otyrysynda birneshe mańyzdy máseleler qaraldy. Sonyń bastylarynyń biri - elimizdiń ústimizdegi jyldyń birinshi toqsanyndaǵy áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń qorytyndysy boldy. Osy másele boıynsha baıandama jasaǵan Ekonomıkalyq damý jáne saýda mınıstri Qaırat Kelimbetovtiń aıtýy boıynsha, atalǵan merzim ishinde ekonomıkadaǵy damýdyń oń úderisteri odan ári jalǵasqan. Osy merzim ishinde ónerkásip óndirisiniń kólemi 6 paıyzǵa ósse, óńdeý sektorynyń ósý qarqyny 8 paıyzdy quraǵan. Al ken óndirý salasyndaǵy damý kórsetkishi 5 paıyzdyq deńgeıde qalyptasty. Mine, osylardyń negizinde aldyn ala jasalǵan boljam boıynsha ústimizdegi jyldyń birinshi toqsanyndaǵy ishki jalpy ónimniń ósim kólemi ótken jyldyń osy merzimimen salystyrǵanda 6,5 paıyzdy quraǵan.
Sondaı-aq osy basylym búgingi sanynda Premer-Mınıstrdiń orynbasary Indýstrııa jáne jańa tehnologııalar mınıstri Áset Isekeshovpen bolǵan suhbatty jarııalady. Suhbat «Biz damyǵan ındýstrııaly elge aınalýǵa tıispiz» atty taqyryppen berilip otyr. Suhbatta elimizdiń ındýstrııa salasy men salada bolyp jatqan jańalyqtardan habardar etip, bolashaq josparlary jóninde basylym tilshisimen oı bólisken mınstrdiń sózine qaraǵanda, kásipkerler memlekettik qoldaý óziniń oılaý júıesin ózgertkenderge, órkendeýge, jańarýǵa, básekelestikti arttyrýǵa shyndap kiriskenderge ǵana kórsetiletinin túsine bastady. Bizdiń mindetimiz - kásipkerlerdiń jańa deńgeıdegi tabyn qalyptastyrý. Olar jańa tehnologııamen jumys isteıtin, kásibı bilikti kadrlary bar, syrtqy rynoktarǵa shyǵýǵa daıyn turatyn bolýǵa tıis. Endigi jerde baıaǵy «kýpı-prodaı» jolymen alysqa bara almaıtynyn jurttyń bári biledi. Ónimniń ótýine jalǵyz kepil - kásiporynnyń jaqsy jumysy, shyǵarǵan buıymynyń básekege qabilettiligi.
***
«Esirtkini emdeý mekemeleriniń ózderi beredi». «Aıqyn» gazetiniń búgingi sanynda osyndaı taqyryppen maqala jarııalandy. Basylymnyń habarlaýynsha, taıaýda ǵana esirtki esin urlaǵan jastarymyzdy emdeý úshin metadon atalatyn ekinshi bir esirtki túriniń paıdalanýyna alańdaýshylyq tanytyp, BAQ ókilderin bir ústel basyna jınaǵan Ulttyq medıtsına akademııasy keshe taǵy da tilshilerdi tyǵyz túrde jıynǵa shaqyrǵan. Bul joly qaýymdastyq ókilderi men Adam quqyqtary jónindegi azamattyq komıssııa músheleri birigip, elimizdiń Bas prokýrory Ashat Daýylbaevqa úndeý ázirlep qoıypty. Talap - «ýdy ý qaıtarady» dep qatelesken dárigerlerdi jazalaý jáne zańsyz metadon esirtkisiniń qoldanylýyna tyıym salý.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń jazýynsha, Aral jóninde jaqynda Batys Mıchıgan ýnıversıtetiniń jaǵrafııa salasyna eńbegi sińgen professor Fılıp Mıklın oǵash pikir aıtty. Aral teńizin ǵaryshtan túsirilgen sýretter arqyly jetik zerttegen ǵalym: «Aral teńizi 2020 jyly kózden ǵaıyp bolyp, onyń ornyn ondaǵan shaqyrymǵa sozylǵan tuzdy sortań alqap basady. Bul óz kezeginde álem ekologııasyna úlken zııan shektiredi. Ondaı jaǵdaıǵa jetpes úshin, teńizdiń mańynda otyrǵan memleketter, sondaı-aq ózge de elder, halyqaralyq tabıǵatty qorǵaý uıymdary qarjyny molynan quıa otyryp, túrli ınjenerlik jobalar jasaýy tıis. Áıtpese Araldan aırylǵanymyz aırylǵan», - degen pikirin alǵa tartqan.Sheteldik ǵalymnyń elimizdegi eń ózekti máseleleriniń biri jónindegi paıymdaýlarymen keńirek tanysqyńyz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Aral týraly áńgime aqıqat pa?» atty maqalany oqyńyz.
***
«Alash aınasy» basylymy búgingi sanynda «Qyzyljarda 1000 bala bolashaq mıllıoner atandy» degen taqyryppen maqala basyp, qyzyljarlyqtar qolǵa alǵan úlken ıgi bastama jóninde jazady. Basylymnyń habarlaýynsha, Qyzyljar turǵyndary bala týý kórsetkishi boıynsha elimizde eń sońǵy orynda tur. Árbir myń adamǵa shaqqanda 13 náresteden dúnıege keledi. Bul kórsetkish elimizdiń batys jáne ońtústik óńirlerinen eki esege deıin az. Máseleniń ýshyǵyp bara jatqanyn eskergen jergilikti bılik «Urpaq qory» atty jańa baǵdarlamany júzege asyrýǵa kiristi. Otbasynda tórtinshi nemese odan da kóp bala týsa, kámelettik jasqa tolmaǵandardyń barlyǵyna bankte depozıt ashylyp, aqsha salynyp jatyr. Búgingi deıin 1000-nan astam qyzyljarlyq sábıdiń árqaısysy 226 myń teńgeniń ıesi atanyp úlgerdi. Bul qarjy jyl saıyn ósip, bala 18-ge tolǵanda bir mıllıon teńgeden asyp ketedi eken.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń habarlaýynsha, Reseıdiń týrısterge arnalǵan saıttarynyń birinde «Qazaqstan saıası qurylymy men ulttyq mentalıtetine qaramastan, jyl ótken saıyn eýropalyq elge uqsap barady. Ásirese bul uqsastyq Qyrǵyzstan, Tájikstan, Ózbekstanǵa baryp kelgen soń bilinedi. Sońǵy 20 jyldyń ishinde bular naǵyz azııalyq elge aınalǵany anyq. Al qazaq jerinde Eýropaǵa kelgendeı áserde qalasyń: saýda ortalyqtary, bankomattar, ystyq sý, jedel ınternet, ýaqtyly júretin úlken de jaıyl avtobýstar jáne órkenıettiń ózge de jetistikteri jeterlik», dep jazylǵan. «Mundaı aqparatty oqyǵan soń, qansha týrıstiń beri qaraı jóńkiletinin kim bilsin, biraq orystyń kásipkerleri kásibin júrgizýge bizdiń eldi qolaıly dep tapqan sııaqty: jyl basynan beri reseılik 400 kompanııa bizge qaraı oıysqan», - dep jazady basylym. Bul týraly «Reseı bıznesi Qazaqstanǵa aýyp barady» degen maqaladan tolyqqandy bilýge bolady.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymy búgingi sanynda Syrtqy ister mınıstrilginde ótken ólim jazasynan bas tartý máselesine arnalǵan aýmaqtyq konferentsııada kóterilgen máseleler týraly jazady. Basylymnyń habarlaýynsha, búginde elimizdiń bas bostandyǵynan aıyrý oryndarynda ólim jazasyna kesilgen 86 adam otyr. Qyrǵyzstanda mundaı qylmyskerler sany 242 bolsa, Tájikstanda 100. Konferentsııa barysynda oǵan qatysýshylar kóptegen elderde ólim jazasyna kesilgen adamdar sany az bolǵanymen olardy ustaıtyn mekemeler árdaıym halyqaralyq talaptarǵa saı bol bermeıtinin atap kórsetken. Osy másele jónindegi málimettermen keńirek tanysqyńyz kelse, basylymdaǵy «Kaznıt nelzıa. A mılovat?» atty maqalany qarańyz.
