Aral teńizi: Ekologııalyq apat jáne ony sheshý joldary
Apat hronologııasy
Sonaý 1960 jyldary aýdany 70 myń sharshy shaqyrymǵa jýyqtaǵan Aral kólemi jaǵynan álemdegi 4-shi kól (Kaspıı teńizi, Soltústik Amerıkadaǵy Joǵarǵy kól jáne Afrıkadaǵy Vıktorııa kólinen keıin – red.) sanalǵan edi. Teńizge Syrdarııa men Ámýdarııa ózenderi kelip quıylatyn. Qazaqstan men Ózbekstan aralyǵyndaǵy aǵynsyz tuzdy sý qoımasy kezinde uzynynan 430 shaqyrym, eninen 234 shaqyrym aýmaqta tolqyp jatty. Teńizde balyqtyń 34 túri tirshilik etip, 24-i aýlanatyn. Qazaqstandyq ta, ózbekstandyq ta jaǵalaýda birneshe balyq zaýyty men keme kásiporyndary jumys istedi.
Keńes zamanynda egistik alqaptary úshin sýdy tıimsiz paıdalaný óńirdiń gıdrologııalyq júıesinde teńdikti joıyp, Araldyń qurǵaýyna alyp keldi. Tek 1980 jyldyń basynda ǵana KSRO-da Aralmańy turǵyndaryna kómek kórsetýge baǵyttalǵan birinshi baǵdarlama paıda boldy. Alaıda, teńizdiń ózin qutqarýǵa qatysty is-sharalar talqylanǵan emes. Sonymen qatar Sibir ózenderin burýǵa qatysty órshil joba odaq kúıregennen keıin umyt boldy. 1989 jyly Aral eki sý qoımasyna bólindi: Kishi Aral (Qazaqstan aýmaǵynda) jáne ońtústik Úlken Aral (Ózbekstan aýmaǵynda). 2002 jyly Úlken teńiz tartylyp, shyǵys jáne batys bolyp bólindi. Al 2014 jyly shyǵys teńiz tolyǵymen býlanyp, Jer betinen joǵaldy.
Ekologııalyq saldary
Búkilálemdik meteorologııalyq uıym Aral teńiziniń qurǵap qalýyn HH ǵasyrdaǵy eń iri antropogendik ekologııalyq daǵdarystardyń biri dep ataıdy. Teńizdiń joǵalýy Aralmańynyń ósimdik, janýarlar dúnıesine, landshafty men klımatyna júıeli túrde teris áserin tıgizdi. Teńizden 100 shaqyrymdyq radıýs aýmaqta jazda burynǵydan góri qatty ystyq ári qurǵaq, al qysta óte sýyq ári uzaq bolady. Jaýyn-shashynnyń túsýi de birneshe ese qysqardy. Jan-janýarlardyń 173 túriniń ne bári 38-i qaldy.
Ihtıofaýnaǵa da zor zııan kelip, teńizdiń aýmaǵy qysqardy jáne sýdyń tuzdylyǵynyń artýy saldarynan barlyq derlik tóltúr joǵaldy. Balyq túri 20 esege qysqaryp, Úlken Aralda balyq múldem qalmady.
Teńizdiń keýip qalǵan bóliginde sý aıdynynyń ornyna 5,5 mln gektardy alyp jatqan Aralqum qumdy-tuzdy shól paıda boldy. Dál osy jerden jyl saıyn maqta alqaptaryn sýǵarý barysynda qoldanylǵan jáne teńizge ózender nemese jerasty aǵyndar arqyly sýmen teńizge quıylǵan pestıtsıdter men hımıkattar qospasy bar 75 mln tonnadan astam qum aýaǵa kóteriledi. Shań shleıfiniń uzyndyǵy 600 shaqyrymǵa, al tozańnyń joǵary kóterilýi 4 shaqyrymǵa deıin jetedi. Aral óńiriniń ýly tuzy Antarktıdadaǵy pıngvınderdiń qanynan, Norvegııa ormandarynan, Grenlandııa, Tıan-Shan men Pamır muzdyqtarynan tabylǵan. Jahandyq klımattyń ózgerýinen onsyz da erip jatqan muzdyqtar lastaný saldarynan jyldam erı bastady. Tozań borany adamdardyń densaýlyǵyna tikeleı áser etetin teris ekologııalyq faktor sanalady. Aralmańy turǵyndarynyń arasynda kóz, tynys alý júıesi aýrýlary, qan azdyq, qant dıabeti, tynys alý jáne onkologııalyq aýrýlar órship tur.
Ortalyq Azııadaǵy sý yntymaqtastyǵynyń tájirıbesi
Sarapshylardyń paıymynsha, endigi ýaqytta Aral teńizin tolyqtaı qalpyna keltirý múmkin emes. Mańyzdy mindet – ótkir ekologııalyq daǵdarystyń qyrǵyn áserin qysqartý. Ortalyq Azııa elderiniń basshylary ózderiniń múmkindigine qaraı Aral men Aralmańyn qutqarýǵa járdemin tıgizýge tyrysyp keledi.
Ortaazııalyq óńirinde Araldy qutqarý halyqaralyq qory syndy úılestirýshi organnyń bolý qajetiligi men mańyzdylyǵyn ýaqyttyń ózi kórsetip berdi. Halyqaralyq qor 1993 jyldyń 4 qańtarynda 5 memlekettiń, atap aıtqanda, Qazaqstan, Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan jáne Túrikmenstan basshylarynyń sheshimimen qurylǵan edi.
Araldy qutqarý halyqaralyq qory óńirdegi sapaly jańa memleketaralyq qarym-qatynasqa, óńirlik yntymaqtastyqty nyǵaıtýǵa, sý sharýashylyǵynyń kúrdeli máselelerin janjalsyz sheshýge septigin tıgizdi. Qor jáne onyń uıymy elder, donor jáne halyqaralyq uıymdar arasyndaǵy kelissózder protsesi úshin platformaǵa aınaldy. Sý bólý, óńirdiń sý resýrstaryn birlesip basqarý, paıdalaný jáne qorǵaý salalaryndaǵy yntymaqtastyq týraly birqatar sharttar men kelisimder qabyldandy. Aral teńizi basseıni elderine kómek kórsetý jónindegi is-árekettiń birneshe baǵdarlamasy júzege asyryldy. 2008 jyldyń jeltoqsan aıynda Araldy qutqarý halyqaralyq qory Birikken Ulttar Uıymynda baıqaýshy mártebesin aldy.
Kishi Aral teńizin qalpyna keltirýdiń qazaqstandyq tájirıbesi
Qazaqstan is júzindegi alǵashqy qadamdy 90-shy jyldardyń basynda jasady. Eń aldymen, Araldyń soltústik bóligin ońtústikten bólip alý qajet boldy. Bul Kishi Araldyń deńgeıin qalpyna keltirýdi bastaýǵa múmkindik berer edi. Óıtkeni, sol ýaqytta Araldyń sý deńgeıi Baltyq teńizi deńgeıinen 40 metrge tómendep ketken edi. Qumnan bóget turǵyzý jumysy 1992 jyly bastalǵanymen kelesi jyly ony sý shaıyp ketti. 1997 jylǵy umtylys ta sátsizdikke ushyrady.
Bul ýaqytta teńiz jaǵdaıy odan ary múshkildene túsip, 2003 jyly Aral deńgeıi «Baltyq shkalasynan» taǵy 30 metrge quldyrady. Sol jyly Qazaqstan «Syrdarııa ózeni arnasyn retteý jáne Aral teńiziniń soltústik bóligin saqtap qalý» atty óte aýqymdy keshendi jobany júzege asyrýǵa kiristi. Dúnıejúzilik banktiń 64,5 mln dollar kredıttik kómegi men Qazaqstan bıýdjetinen 21,29 mln dollar bólip, Aqlaq sý toraby salyndy. Sonyń arqasynda Syrdarııa sýy Úlken Saryshyǵanaq shyǵanaǵyna, Aıtek sý qurylysy keshenine, Syrdarııanyń qorǵanys bógetine quıyla bastady.
Basty qorytyndysy 2005 jyly Kókaral bógetin salý jáne teńizdiń soltústik bóligi – Kishi Araldy qalpyna keltirý boldy. Munyń ústine Aral mamandardy da tań qaldyryp otyr. Óıtkeni, boljamǵa sáıkes, teńiz sýynyń qajetti deńgeıi 2010 jyly jınalýy tıis bolatyn. Biraq, 2007 jyly-aq sý deńgeıi boljamdy kórsetkishke jetip, tuzdylyǵy da tómendedi. Naqtyraq aıtqanda, sý tuzdylyǵy 2008 jyly 23 promılleden 17-ge deıin, al búginde 10-ǵa deıin tómendep otyr. Buǵan qosa teńiz aýdany 3 100 sharshy shaqyryma deıin, sý qory 2,5 ese – 27 tekshe shaqyrymǵa deıin ulǵaıdy. Balyq túrleriniń popýlıatsııasy da jyldam ósip, tipti balyq aýlaý kásibi qaıta jandandy.
Aral teńizin qutqarýdyń birinshi kezeńi jaǵdaıdy tek turaqtandyryp qana qoımaı, oń nátıjege de bastama boldy. Kelesi mańyzdy kezeń Kóksaraı bógetin 6 metrge ulǵaıtý bolmaq. Bul Soltústik Araldyń sý deńgeıin 48 metrge deıin kóterýge múmkindik beredi jáne ol 1960 jylǵy deńgeıden ne bári 5 metrge tómen bolady. Sonymen qatar teńiz aýdany taǵy da 4 600 sharshy shaqyrymǵa, sý kólemi 59 tekshe shaqyrymǵa artady.
2021 jyly «Aral teńiziniń qurǵap qalǵan tabanyn kógaldandyrý» jobasy bastaldy. 2023 jylǵa qaraı Aral tabanynyń qazaqstandyq bóliginde 300 myńnan astam alqapqa sekseýl otyrǵyzyldy. Taıaý 5 jyldyń ishinde 2021-2025 jyldarǵa arnalǵan Qyzylorda oblysynda ormandardy molyqtyrý jáne aǵash otyrǵyzý kólemin arttyrý keshendi jospary aıasynda Aral teńiziniń tabanyna taǵy 177,5 mln sekseýl kóshetin otyrǵyzý josparlanǵan. Osy josparǵa sáıkes, Qyzylorda oblysynda taǵy 400 myń gektardan astam jerde sekseýl ormany paıda bolady. Aýqymdy jobany júzege asyrý úshin oblystyq jáne respýblıkalyq bıýdjetterden 1,9 mlrd teńge bólinedi.
Ǵalymdardyń esepteýinshe, 1 gektar aýmaqtaǵy tórt jyldyq sekseýl jyl saıyn 1 158,2 keli kómirqyshqyl gazyn sińirip, 835,4 keli ottegi bóledi jáne 800 tonnadan astam qumdy ustap qalady.
Qazaqstanda sý resýrstaryn keshendi paıdalaný ulttyq baǵdarlamasy aıasynda ekologııa jáne áleýmettik-ekonomıkalyq baǵytta 550,95 mln dollarǵa 142 joba júzege asyryldy. Negizgi kúsh-jger Aralmańy turǵyndarynyń áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerin sheshýge baǵyttaldy.
Búginde Kishi Aral qalpyna keldi. Árıne, osydan 50 jyl burynǵydaı emes. Degenmen, dál búginde qaıta jasalyp jatqan sharýalar taıaý ýaqytta Araldyń qaıta órleıtinine degen senimdi nyǵaıta túsedi.
Ózbekstannyń ekojúıeni qalpyna keltirý tájirıbesi
Ózbekstan Úkimeti ulttyq deńgeıde Aral jáne Aralmańynyń problemasyna erekshe nazar aýdaryp otyr. 2017 jyly aýyl sharýashylyǵynyń damýy men adamdardyń ómiri úshin Aral teńizi kebýiniń teris saldaryn jeńildetý jónindegi júıeli is-sharalardy kózdeıtin 2017-2021 jyldarǵa arnalǵan óńirdi damytýdyń memlekettik baǵdarlamasy qabyldandy. Sol jyly Aralmańy óńirin damytý qory quryldy.
2020-2023 jyldarǵa arnalǵan Qaraqalpaqstandy keshendi áleýmettik-ekonomıkalyq damytý baǵdarlamasy aıasynda 1359 jobany júzege asyrý josparlanyp, onyń shamamen 750-i júzege asyryldy. 4,5 myńnan astam jumys orny quryldy. 2018 jyly BUU qamqorlyǵymen Aralmańy úshin adamı qaýipsizdik jónindegi kópseriktestikti senimgerlik qory quryldy. Senimgerlik qor aıasynda tikeleı túsim jáne parallel qarjylandyrý túrinde 230 mln dollardan astam qarajat tartyldy. Munan bólek, Aralmańy óńirindegi balama energetıkany damytý is-sharalary qabyldanyp jatyr.
2018 jyly Ózbekstan Prezıdenti Shavkat Mırzıeevtiń bastamasymen «Araldy qutqaramyz» úkimettik baǵdarlamasy iske qosyldy. Osy ýaqytqa deıin eldiń Tótenshe jáne Aýyl sharýashylyǵy mınıstrlikteri Araldyń qurǵap qalǵan tabanyna sekseýl, jyńǵyl jáne ózge de shólde ósetin ósimdikterden 1,62 mln gektar orman jasady.
2023 jyldyń ishinde taǵy 100 myń gektarǵa orman otyrǵyzý josparlanyp otyr. Ózbekstandyq mamandardyń baǵalaýynsha, 12 jylǵa deıingi merzimde jasyl beldeý otyrǵyý jobasy sátti damyǵan jaǵdaıda Aralmańynyń ekololgııalyq ahýaly aıtarlyqtaı jaqsara túsýi tıis.
2021 jyldyń 18 mamyrynda BUU Bas assambleıasynyń 75-sessııasynyń jalpy otyrysy barysynda Ózbekstan basshysynyń usynysymen Aralmańy óńirin ekologııalyq ınnovatsııalar jáne tehnologııalar aımaǵy dep jarııalaý týraly arnaýly qarar qabyldaýǵa biraýyzdan daýys berildi. Qararda Aral teńizi daǵdarysy saldaryn eńserý jáne óńirdegi ekologııalyq ahýaldy turaqtandyrý jónindegi birlesken is-sharalardy júzege asyrýda óńirlik yntymaqtastyqty jandandyrýdyń mańyzdylyǵy atap ótiledi.
Osydan biraz ýaqyt buryn kóptegen sarapshy Aral teńizi máńgilikke joǵaldy dep sanap kelgen edi. Degenmen, soltústik Kishi Araldy qalpyna keltirýdegi jetistikter, osynaý sý qoımasy kóleminiń birshama ulǵaıýy onyń aldaǵy ýaqytta ekologııalyq jáne ekonomıkalyq jemisti aımaqqa aınala alatyndyǵyn kórsetedi.
Aral teńiziniń tarıhy qazirgi zamanǵy tehnologııalyq qoǵam tabıǵat álemin qurtyp jiberýge qabiletti ekendiginiń ǵana aıqyn úlgisi emes. Sonymen birge ol adamnyń qorshaǵan ortany qalpyna keltirý isindegi zor múmkindikterin de pash etedi.
