Aral taǵdyry qalaı sheshiledi?
«Sonyń birinshisi - erterekte 500-ge jýyq ıadrolyq synaqtar jasalǵan Semeı ıadrolyq polıgonynyń zardabyn joıý. Osydan 20 jyl buryn, men óz jarlyǵymmen bul polıgondy japtym. Alaıda polıgonnyń kesirinen zardap shekken aýmaqty qaıta qalpyna keltirý úshin bizge halyqaralyq qaýymdastyqtyń kómegi qajet. Bul jerde sondaı-aq, Aral teńizindegi ekologııalyq apat týraly da áńgime bolyp otyr. Tartylyp qalǵan teńizden ushqan tuz qumdaǵy daýyldardyń áserimen bizdiń elimizdiń aýmaǵynan tys jerlerge deıin taralýda. Qazirgi kezde Aral teńiziniń soltústik bóligin qalpyna keltirip, bul ekologııalyq problemany ózimizshe sheshýge tyrysyp jatyrmyz. Biraq, mundaı mańyzdy máseleni tolyǵymen sheshý úshin EQYU-nyń resýrstaryn paıdalanýymyz kerek», - dedi Nursultan Nazarbaev.
Memleket basshysynyń ózi atap kórsetkendeı, ekologııa máseleleri Qazaqstannyń tóraǵalyq qyzmetiniń mańyzdy aspektileriniń biri bolyp tabylady. «Qazirgi kezde myńdaǵan qazaqstandyqtar Aral ekologııalyq apatynyń aımaǵynda qalyp otyr. Aǵymdaǵy jyldyń qarasha aıynda Aral taqyrybyna arnalǵan donorlyq konferentsııa ótedi. Sol jıynda Araldy qutqarý máselesi boıynsha EQYU-nyń tarapynan kórsetiletin qarjylyq jáne tehnıkalyq kómek kólemi qarastyrylady», - dedi Prezıdent.
Buǵan deıin belgili bolǵanyndaı, donorlyq konferentsııany Halyqaralyq Araldy qutqarý qory BUU-nyń Eýropalyq ekonomıkalyq komıssııasymen jáne BUU-nyń Ashhabadta ornalasqan Ortalyq Azııaǵa arnalǵan aldyn-alý dıplomatııasy jónindegi aımaqtyq ortalyǵymen birlesip uıymdastyrady. Al bıylǵy jyldyń 23 qazanynda Vena qalasynda EQYU-nyń Astanadaǵy sammıtine daıyndyǵy jóninde ekinshi sholý konferentsııasy bolyp ótti. Onyń kún tártibinde áskerı-saıası yntymaqtastyq jáne ekonomıkalyq-ekologııalyq qaýipsizdik máseleleri talqyǵa tústi. EQYU-nyń 56 memleketiniń ókilderi osy jıynda atalǵan salalardaǵy EQYU-nyń búgingi prıntsıpteri men halyqaralyq mindettemelerin súzgiden ótkizdi.
Sonymen qatar, aǵymdaǵy jyldyń mamyr aıynda Praga qalasynda EQYU-nyń ekonomıka-ekologııalyq forýmy ótkeni belgili. Keıbir sarapshylardyń pikirinshe, osy forýmda negizinen ekonomıkalyq máselelerge ekpin túsirilgen kórinedi. Atap aıtqanda, jer ústindegi kólik tasymaldaýlarynyń qaýipsizdigin arttyrý, halyqaralyq avtokólik jáne temir jol kóligine qoldaý kórsetý máseleleri qyzý talqylanyp, ekologııalyq taqyryp umyt qalypty. Alaıda Ortalyq Azııa elderiniń, Qazaqstannyń jáne jalpy alǵanda EQYU keńistiginiń aýmaǵynda mańyzdy bolyp sanalatyn ekologııa máseleleri osy forýmnyń kún tártibine áý bastan engizilgen eken. Mine, sol sebepti keıbir sarapshylar Qazaqstan tóraǵalyq tizginin qolyna ustaǵan kezde de Aral taqyrybynyń nazardan tys qalǵanyna qatty qynjylǵanyn jasyrǵan joq. - Mysalǵa alsaq, ótken jyly ǵana qabyldanǵan EQYU-nyń Parlamenttik Assambleıasynyń Astana deklaratsııasynyń jáne onyń jyl saıynǵy on jetinshi sessııasynyń rezolıýtsııasynyń mátininde klımattyń ózgerýinen bolatyn qaýipke erekshe alańdaýshylyq bildirilgen, - dep túsindiredi bul jaıtty M. Lomonosov atyndaǵy MMÝ-niń postkeńestik keńistiktegi qoǵamdyq-saıası protsesterdi zertteý jónindegi aqparattyq-saraptamalyq ortalyǵynyń bas dırektory Alekseı Vlasov. - Atap aıtqanda, Shyǵys Jerorta teńizi sııaqty ekologııalyq jaǵynan álsiz aımaqtar úshin sýdyń jetispeýshiligi, dalanyń shólge aınalýy jáne qurǵaqshylyq sııaqty qubylystardyń qaýpine nazar aýdarylǵan. Biraq belgisiz sebeptermen osy qujatta Aral teńizi týraly bir aýyz sóz joq.
Reseılik sarapshynyń aıtýynsha, Aral aımaǵyna bulaısha nemquraıdylyqpen qaraǵanymyz durys emes. «Sońǵy jyldarda Aral boıyndaǵy ekologııalyq apattyń zardaptarynyń tipti Eýropa elderine deıin jetkenin eskersek, bul aımaqqa degen kózqarasty qaıtadan qarastyrǵan jón. Máselen, ǵalymdardyń anyqtaǵanyndaı, Araldan ushqan tuz Alpi taýyndaǵy muzdyqtarǵa deıin jetip, olardyń jyldam erýine áserin tıgizýde.
Sál sheginis jasaıtyn bolsaq, Aral apaty taqyryby ótken ǵasyrdyń 80-shi jyldarynyń ortasynda halyqaralyq sarapshylar qaýymdastyǵy qyzý talqylaıtyn «sándi» taqyrypqa aınalǵan edi. Ol kezdegi Araldyń aýmaǵyndaǵy ekologııalyq apat qanatyn keńge jaıyp, adamzat balasynyń tóbe shashyn tik turǵyzdy. Alaıda, qazirgi kezde «sándi» degen anyqtama Aral taqyrybyna sáıkespeıtin sııaqty. Óıtkeni, buǵan deıin ekologııalyq apatqa álemdegi ǵylymı, resmı jáne úkimettik emes uıym-ujymdar tarapynan jetkilikti deńgeıde kóńil bólingen joq. Sodan shyǵar, Aral apaty adamzattyń tabıǵatty tonaýdaǵy teńdesi joq qaraqshylyǵyna qoıylǵan eskertkish tárizdi. Bul jaıttardyń barlyǵy da Aral taǵdyryna jańa zamanda jańasha kózqaraspen qaraýymyzdy talap etedi», - deıdi Alekseı Vlasov.
Aǵymdaǵy jyldyń tamyz aıynda Qazaqstanǵa arnaıy saparmen kelgen BUU-nyń Bas hatshysy Pan Gı Mýn Aral teńizi men Semeı aımaǵynda boldy. Sol saparynda Bas hatshy Araldy óz kózimen kórip: «Jahandaǵy eń iri ekologııalyq apat aımaǵy» dep atady. Kóp uzamaı-aq, Ashhabad qalasynda BUU men Araldy qutqarý qorynyń atqarýshy komıteti arasynda ózara túsinistik jónindegi memorandýmǵa qol qoıyldy. BUU-nyń basshysy ózi basqaratyn uıymnyń Aral máselesine qatysty jobalarǵa qajetti barlyq tehnıkalyq, saraptamalyq , tipti qarjylyq kómegin kórsetetinine ýáde etti. Álbette, bul - óte quptarlyq jaıt. Qarjy demekshi, sońǵy 7 jyl ishinde Aral teńizin qalpyna keltirýge 2 mlrd-qa jýyq AQSh dollary jumsalǵan kórinedi. Sonymen qatar, qazirgi kezde atqarylatyn is-sharalardyń jańa baǵdarlamasy jasalyp jatyr. Máselen, jaqynda Dúnıejúzilik bank Araldy qutqarýǵa kem degende 50 mln. AQSh dollaryn bóletinin jarııalady. Bul qarjyǵa Aral teńizinde qazirgi zamanǵa saı gıdrometoestantsııalar salynbaq. Jańa baǵdarlama 2011-2015 jyldar aralyǵynda júzege asyrylady. Aıtpaqshy, bul Araldy qutqarý qory qurylǵannan bergi úshinshi baǵdarlama.
Al otandyq ǵalymdardyń pikirinshe, Araldy qutqarý qorynyń atqarýshy komıteti burynǵy eki baǵdarlamanyń kemshilikteri men jetispeýshilikterin eskere otyryp, jańasynyń jemisti bolatynyna úmittenip otyr. Alaıda, ol baǵdarlamalardyń nátıjesin joqqa shyǵara almaımyz. Óıtkeni, joǵaryda atalǵan eki baǵdarlama Syrdarııa ózeni basseıniniń sý sharýashylyǵy ınfraqurylymyn jetildirip, Aral boıyn mekendegen halyqty sapaly aýyz sýmen qamtamasyz etý máselesin sheship berdi. Sonyń nátıjesinde Aral óz arnasyna tola bastady. Tipti, Úlken Aral men Kishi Araldyń arasynan salynǵan bóget gıdrotehnıkalyq jaǵynan asa tıimdiligin kórsetip, Aralǵa qatysty «ekologııalyq apat» degen uǵym sóz qoldanysymyzda eskire bastady.
Biraq... Jaqynda Sankt-Peterbor qalasynda Aral teńiziniń máselelerine arnalǵan alqaly jıyn ótti. Osy jıynǵa qatysqan Belgııa, Frantsııa, Germanııa, Grekııa, Shvetsııa, Izraıl, Shveıtsarııa, Japonııa, Reseı, AQSh jáne Ýkraınanyń ǵalymdary mynadaı mazmundaǵy qujatty qabyldapty: «Aral teńizi 1960 jyldardaǵydaı deńgeıinde saqtalǵan joq desek te, bul kóldiń aıtarlyqtaı bólikteri áli de bar. Kishi (Soltústik) Aral teńizi qazirgi kezde jartylaı qalpyna keltirildi. ıAǵnı, munyń mańyzdy ekologııalyq jáne ekonomıkalyq máni bar. Al Úlken Araldyń shyǵys basseıni tartylyp qalǵanymen, batys basseıni jartylaı bolsa da saqtalyp qaldy. Qazirdiń ózinde Syrdarııa men Ámýdarııa ózenderiniń keıbir bólikterin saqtaý men qorǵaý baǵytynda aıtarlyqtaı jumystar atqarylýda».
Jasyratyny joq, Aral taǵdyryn sheshýde Qazaqstannyń jekelegen jetistikterin halyqaralyq qaýymdastyq moıyndap otyr. Eger de ekologııalyq ólshemge erekshe mańyz beretin EQYU Aral teńizine qatysty máselelerdi sheshýde belsendilik tanytsa, onda bul taqyryptyń halyqaralyq deńgeıdegi kún tártibinen jyldamyraq túsip qalýy da múmkin. Mine, osy turǵydan alǵanda, EQYU-nyń Astanadaǵy sammıti Qazaqstan úshin de orasan zor strategııalyq mańyzǵa ıe. Sonymen qatar, sammıttiń jalpy alǵanda Ortalyq Azııa elderi úshin tarıhı mańyzy zor. Bul - osy aımaqtaǵy jahandyq máselelerge halyqaralyq qaýymdastyqtyń nazaryn aýdaryp, halyqaralyq uıymdardyń qarjysyn tartýǵa tamasha múmkindik. Bul - ózara qurmet, senim, tózimdilik jáne pátýalastyqqa negizdelgen halyqaralyq saıasattyń qoldanystaǵy mehanızmderin odan ári jetildirýge degen qolaıly múmkindik. ıAǵnı, egemen elimizdiń strategııalyq qaýipsizdigin qamtamasyz ete otyryp, halyqaralyq qaýipsizdik júıesin nyǵaıtýǵa úles qosa alamyz. Ol Qazaqstannyń álemdegi bedeliniń, memleket basshysy Nursultan Nazarbaevtyń joǵary bedeliniń dáleli bolmaq.
Sonymen qatar, Astanadaǵy joǵary deńgeıdegi jıynnyń elimizdiń bolashaqtaǵy damýy úshin mýltıplıkatıvtik áseri zor. Eń aldymen, biz egemendik jyldarynda jetken jetistikterimizdi kórsete alamyz. Ekinshiden, mundaı dárejede halyqaralyq saıası elıtanyń, bedeldi álemdik BAQ-dyń ókilderiniń kelýi - halyqaralyq qaýymdastyqtyń tarapynan Qazaqstanǵa degen qyzyǵýshylyǵynyń ósýine kepildik beredi. Qyzyǵýshylyq degenimiz - ınvestıtsııalardyń ulǵaıýy, týrızmniń órkendeýi jáne iskerlik qarym-qatynastardyń jandanýy. Mundaı baılanystar úshtik Kedendik Odaqtyń jumysynyń bastalýyna qaraı is júzinde qarqyn alatyny sózsiz. Eń bastysy, bul sammıt - árbir qazaqstandyqtyń boıynda Otansúıgishtik sezimin ósirýge tamasha sebep. ıAǵnı, qandaı saıası ustanymǵa jáne áleýmettik topqa jatatynyna qaramastan, elimizdiń árbir azamaty óz memleketiniń mereıiniń óskenine maqtana alady. Osy maqtanyshty árbir qazaqstandyq jan-júregimen sezinýi kerek.
