Ár eldiń salty basqa: Álem elderi jańa jyldy qalaı qarsy alady
Irandaǵy «Norýz baıramy»
Jańa jyldy Iranda musylman kúntizbesimen kóktemde, ıaǵnı 22 naýryzda toılaı bastaıdy. Jańa jyldy Iranda Norýz, al kóktemniń alǵashqy aıyn Favardın dep ataıdy.
Jańa jyl kelmesten birneshe apta buryn ırandyqtar bıdaı, arpa nemese jasymyq ósirip, olardy úıin dástúrli túrde árleý úshin qoldanady. Bıdaı gúldenýdiń, órkendeýdiń belgisin bildiredi. Bıdaı 13 kún úıde saqtalady da, jańa jyl qarsańynda ózenge shashylady.
Ótip bara jatqan jyldyń sońǵy sársenbisinde Iranda eski dástúr boıynsha kóshede ot jaǵady. Irandyqtardyń senimi boıynsha alaý jańa jylda baqyt ákeledi dep senedi.
Irandyqtardyń eskiden qalǵan nanymyna saı, jańa jyl aldynda jer betine babalalardyń rýhy túsedi. Al túnde barlyq tilekterdiń oryndalýy úshin dástúr boıynsha jańǵaq pen jemisten aralastyra jasalǵan erekshe taǵam ázirlenedi. Jeti sany Iranda qasıetti sanalady.
Jańa jyl aldynda ırandyqtar úıin tap-tuınaqtaı jınap, merekeni jańa kıimmen qarsy alady. Jańa jylda jaıylǵan dastarhan - Havt-sın dep atalady. Ejelgi dástúr boıynsha havt-sında jeti túrli taǵam qoıylýy tıis. Dastarhanǵa mindetti túrde sham qoıylady. Bul - ottyń belgisi. Al ártúrli túske boıalǵan jumyrtqalar - Jer-ananyń sımvoly. Ústelde aınanyń bolýy álemniń ártúrligigin bildiredi. Buǵan qosa ırandyqtardyń jańa jyldyq dastarhanynda mindetti túrde Quran kitaby qoıylýy tıis.
Japondar jańa jylda 108 báleni qýady
Japonııada jańa jyl - memlekettik mereke mártebesine ıe. Grıgorıan kúntizbesi boıynsha jyl saıyn 1 qańtarda toılanady. Aıta keterligi, kúnshyǵys elinde Grıgorıan kúntizbesi 1873 jyly, ıaǵnı Meıdzı restaratsııasynan 5 jyl ótkennen keıin qabyldanǵan. Mine, sodan beri qańtardyń alǵashqy kúni - Japonııadaǵy resmı jańa jyldy toılaý kúni.
Jańa jylda japondar óz úılerin bambýkpen, órik jáne shyrsha butaqtarymen áshekeleıdi. Osy árleý arqyly japondar molshylyq, aýqattylyq pen mahabbat keledi dep senedi.
Jańa jyl aldynda japondar mindetti túrde ǵıbadat oryndaryna baryp, qudaıdan baqyt pen densaýlyq suraıdy. Al jańa jyl túni bir-birine gúl syılap, bul qurmetteri sáttilik ákeledi dep senedi.
Jańa jyldyń kelgeni týraly Japonııada qońyraýdyń 108 márte soǵylýynan bilesiz. Býddalyq senim boıynsha, adamdy 108 zııandy ýaıym aınalsoqtap júredi. Mine, qońyraýdyń 108 márte soǵylýy - sol 108 báleni qýýdyń amaly sanalady.
Kýbalyqtardyń basty syıy - kýbalyq rom men sıgara
Kýalyqtar jańa jylda qalaı kóńil kóterý kerektigin biledi. Kýbadaǵy jańa jyl - erekshe salty bar, jarqyn mereke.
Kýbada jańa jylda terezeden sý shashý negizgi dástúrlerdiń biri esepteledi. Ol úshin kýbalyqtar aldyn ala úıdegi barlyq ydys-aıaqtardy sýǵa toltyryp qoıady eken. Al kesh batqanda sýdyń bári syrtqa shashylyp, bul dástúr jańa jylda joldyń jarqyn bolsyn degen tilekti bildiredi.
Shyrshanyń ornyna palmalardy, kaktýstar men araýkarııalardy árleý, betperdemen ótetin karnavaldar - kýbalyqtardyń jańa jyldaǵy dástúrine aınalyp ketken.
12 saǵattyń ishinde 12 júzim jeý arqyly ondaǵy halyq ótken jyldyń ár sátterin eske alady. Jelingen ár júzim saıyn bir tilek tilenedi. Kýbalyqtar eń sońǵy júzimdi - eń tátti tilekke qaldyrady.
Jańa jyl keshinde balalar Aıaz atalardan - kýbasha Valtasar men Gaspardan, Melhıordan syılyq alady. Úlkenderge bul kúni dástúrli túrde kýbalyq sıgaralar men áıgili kýbalyq rom tartý etiledi.
Hýventýd aralynyń jaǵajaıynan teńizdiń qara qumynyń bir ýysyna qol jetkizý jańa jylda balyqshylar úshin erekshe yrym.
Kýbalyqtar 1 qańtarǵa keletin «Liberation Day in Cuba» (Erkindik kúni) kúninde qydyrys jasap, mindetti túrde sherýletedi.
Rojdestvoǵa Kýbada jyldar boıy tyıym salynyp kelgen. Tek 1998 jyly Rım Papasynyń ótinishinen keıin el bıligi bul meıramdy atap ótýdi ashyq dep jarııalady. 30 jyldyq kommýnısterdiń bıligi bul mekennen hrıstın dástúrlerin yǵystyryp shyǵaryp, onyń ornyn afro-azııalyq salt-dástúrler toltyrdy.
Otshashýmen peri qýǵan qytaılar
Qytaı eli Jańa jyldy (Qytaısha Shýn ze) aqpan aıynda qarsy alady. Jańa jyldy kóktemde qarsy alýdy Qytaı eli 2 myń jyldan beri dástúr etip kele jatyr. Kórshiles el úshin jańa jyl - kóktem merekesi. Qytaıda da árbir jyl 12 janýarǵa arnalǵan.
Bir qyzyǵy, qytaılar jańa jylda mindetti túrde qyzyl kıim kııýge tyrysyp, úıi men kósheleriniń qyp-qyzyl túske boıalǵanyn qalaıdy eken. Qytaılardyń senimi boıynsha, otshashýlar men shartyldaqtar perilerdi qýyp, sáttilik ákeledi. Kórshilerimiz jańa jylda mindetti túrde úıin tazalap, baqytqa arnaıy oryn daıyndaıdy.
Jańa jylǵa deıingi sońǵy túndi qytaılar «aıyrylysýdan keıingi kezdesý túni» dep ataıdy. Olar úshin dál osy tún - jyldyń eń mańyzdy sáti. Jańa jyl aldyndaǵy osy túnde qytaılar merekelik ústelde bas qosady. Jańa jyl keshindegi keshki asta mindetti túrde taýyq eti, balyq pen «doýfý» - soıa irimshigi bolýy kerek.
Grekııa: «Ámııanyńyz osy tastaı úlken bolsyn»
Grekter jańa jyldy erekshe mereke sanatyna jatqyzyp, ejelgi dástúrler boıynsha barynsha atap ótýge tyrysady.
Grekııalyq jańa jyldy atap ótýdiń basty ereksheligi - tas syılaý. Mereke kúni týǵan-týystary men dostaryna qonaqqa barǵan adamdar mindetti túrde ózimen birge syıǵa tartý úshin tas alyp (neǵurlym úlken) júredi. Qonaqqa keletin úıine kelgen kezde grekter álgi tasty úıdiń týra tabaldyryǵyna tastaıdy. Mundaǵy tilek - úı ıesiniń ámııany osy tas sekildi úlken bolsyn degeni.
Jańa jyl túninde búkil otbasy jaryqty sóndirip, úıdiń kireberisine shyǵady da, tabaldyryqqa anar jemisin uryp jarady. Anardyń dáni búkil aýlaǵa shashylyp ketetindeı tabaldyryqqa qatty urý kerek. Dán kóp shashylǵan saıyn - tıynyń kóp bolady. Balalar osy kezde aýlaǵa júgirip shyǵyp, anardyń úlken dánderin jınap alady. Osy dástúr Grekııada «Έσπασε το ρόδι», ıaǵnı «Anardy jardy» dep atalyp, kez kelgen istiń sátti bastalǵanyn bildiredi.
Jańa jyl merekesi kúni grekter úıine oń aıaqpen kiredi. «Anardy jarǵannan» keıin bári úıge oń aıaǵymen kirip, merekeni jalǵastyrady.
Grekııada balalardyń óz Aıaz atasy - Sv. Vasılıı bar. Grekter mindetti túrde jańa jyldyq dastarhanǵa 9 túrli taǵamdy qoıýy tıis.
Grenlandııa - jańa jyldyq dástúrler toǵysy
Grenlandııa - ınýıtter (arktıkalyq halyq) men azdaǵan eýropalyqtar (kóbi dat) qonystanǵan soltústiktegi el. Grenlandııadaǵy dástúrler toǵysy - Jańa jyldy qarsy alýdyń biregeı dástúrin qalyptastyrǵan.
Grenlandııada jańa jylda erekshe syılyq alýǵa bolady. Muzdan aıryqsha oıylyp alynǵan aıýlar men morjdardyń, elikterdiń beınesi umytylmas syılyq bolary haq. Mundaı syılyqtardy Grenlandııada uzaǵynan saqtaı alasyz. Sebebi, ol jaqta jyldyń basym ýaqytyn kárin tókken «kári quda» qonaqtap alǵan. Muzdy syılyqtan bólek, grenlandııalyqtar bir-birine morjdyń azý tisin, ıtbalyqtyń terisinen tigilgen qolǵapty, ulttyq kıimderdi, ásirese jyly kıimdi syılaýǵa tyrysady. Balalardyń jańa jylda óz Aıaz atasy - ıÝletomte atasy quttyqtaıdy.
Grenlandııalyqtar jańa jyldyq dastarhandy birneshe apta buryn ázirleı bastaıdy. Máselen, kıvıak asynyń daıyndalýy erekshe. Ol úshin aýlanǵan ıtbalyqtyń basy jeke bólinip alyp, denesine qaýyrsyn-júni julynǵan shaǵalalar toltyrylady da, jeti aı boıy máńgi muzǵa tastalady. Osy jeti aıdyń ishinde shaǵalanyń eti ıtbalyqtyń denesin iritip, aralasyp ketedi. Jańa jylda kıvıak qazylyp alynyp, ústelge qoıylady. Dámi ótkir ári eski irimshiktikindeı bolady.
Grenlandııalyqtardyń jańa jyl merekesinde qushyrlana jeıtin taǵy bir asy - irigen akýlanyń eti. Ol úshin alyp grenlandııalyq akýla aýlanyp alynyp, birneshe aı boıy ol da muzǵa tastalady. Shetten kelgen kisi úshin álbette, úshburyshtala týralǵan, ıisi irimshikke uqsas bul as tartymdy kórinbeýi ábden múmkin.
Dástúrli ári ekzotıkalyq bezendirý: terezege japsyrylǵan rojdestvolyq juldyzdar, shyrsha, sham men gırlıandtarty dástúrli eýropalyq sıpatpen salystyrýǵa bolady. Al sabyn tastar men aǵashtardan oıylyp jasalǵan morjdar men ıtbalyqtardyń músinin, ınýıtterdiń qudaıynyń músinin álemniń basqa jerinen kezdestire almaıtynyńyz anyq. Bul syılyqtardyń bári de grenlanııalyqtardyń senimi boıynsha sáttilik ákeledi.
Majarstandaǵy báleni ala keter «Saban Djek»
Majarstanda aldymen Qarashen (Rojdestvo) toılanady. Osynaý saltanatty merekeden keıin majarlar Jańa jyldyq keshti de laıyqty atap ótýdi umyt qaldyrmaıdy.
Kelip jatqan jańa jyl sáttilikti kóptep ákelýi úshin majarlar jyldaǵy dástúrdi oryndap, «Saban Djek» atty tulypty órteýi kerek. Biraq, órtemes buryn majarlar Djekti búkil kóshelerdiń boıymen kóterip alyp júrip, ótken jyldan qalyp bara jatqan qaladaǵy barlyq bále-jalany jınap alady. Osydan keıin Djek otqa oranyp, ózimen birge barlyq belin alyp ketedi-mys.
Majarlar jańa jyl dastarhanyna taýyq etin qoıýdy jaman yrymǵa balaıdy eken. Olardyń paıymdaýynsha, tyrnaqtary ótkir taýyq kisi balasynan baqytyn tartyp alýǵa qaýqarly. Taýyqpen birge osy mereke kezinde majarlar kúrketaýyqty da jemeıdi. Sebebi, ol qus ta nanym boıynsha adam balasyna qaıǵy ákelýi múmkin.
Nan - jańa jyl merekesiniń basty taǵamdarynyń biri. Nandy majarlar dastarhanǵa shaǵyn bólikpen kesedi. Olaı etpese, jańa jylda baqyt kelmeıdi degen yrym bar.
Brazılııadaǵy qaıyq ústindegi aqjarma tilek
Brazılııadaǵy jańa jyl - jazǵy mereke. Sebebi, 31 jeltoqsanda Brazılııada kún shyjyp, jaǵajaılarda naǵyz jazdyń jaımashýaǵyn tamashalaı alasyz. Mereke bastalmaı birshama ýaqyt buryn Brazılııadaǵy kóshelerdiń bári de shamdarmen, gırlıandtarmen bezendirilip, shyrshalar ornatylady. Kóptegen elderde jańa jyl otbasylyq mereke retinde atalyp ótse, Brazılııada jańa jyldyń toılaý sıpaty ózgeshe. Munda kerisinshe, dos-jarandardyń bári shýly top-top bolyp birigip, meıramhanalarda, túngi klýbtarda jınalady. Brazılııalyqtar jańa jyldy bımen, ánmen qarsy alady.
Brazılııalyqtardyń jańa jyldyq ózindik dástúrleri bar. Mysaly, jańa jyl túninde olardy qyzyq bir rıtýal bar: brazılııalyqtar 12 júzim jep, tilek tileýi kerek. Jańa jylǵa sanaýly sátter qalǵanda brazılııalyqtar sekýndtardy daýystap sanap, sońǵy sátte aspandy otshashýlar jaýyp ketedi.
Brazılııalyq jańa jyldyń ereksheligi - afrıkalyq salttar men saltanattarǵa negizdelýinde. Ásirese, Brazılııanyń jaǵajaılarynda, Rıo-de-Janeıroda afrıkalyq mádenıettiń izderin aıqyn ańǵarýǵa bolady. Jańa jylda brazılııalyqtardyń senimi boıynsha arýaqtardyń qaharyn báseńdetý dástúrin oryndaýy kerek. Sol sebepti, ár brazılııalyq afrıkalyq áıel qudaı - Imanjege qurban syılaryn berip, táý etýi kerek. Aǵash qaıyqtaǵy janyp turǵan shamdar teńizge jiberilip, tilek tilenedi. Sham neǵurlym alysqa baryp, óshpegenshe - tilektiń oryndalý múmkindigi de mol.
Fotosýretter ınternetten alyndy
