Ár bala óziniń qońyraýy soǵylǵanyn kútedi - onkolog
Densaýlyq saqtaý mınıstrliginiń deregine júginsek, Qazaqstanda jyl saıyn shamamen 300 adam súıek kemigi transplantatsııasyna muqtaj bolady. Onyń teń jartysy - balalar. Bul dertke qatysty donor tapshylyǵy da bar. Ulttyq tizilimde 12 myń donor tirkelgenimen, naýqastarǵa sáıkes kelip jatatyny az. Osy máselege oraı Kazinform tilshisi «University Medical Center» korporatıvtik qorynda jumys isteıtin onkolog-dáriger Araılym Sultanmen suqbattasyp, balalardy súıek kemiginen emdeý máselesi jóninde áńgime qozǵady.
- Jalpy, siz súıek kemiginiń transplantatsııasyna muqtaj balalarǵa em júrgizesiz. Atalǵan dertpen aýyratyn balalar qazir kóbeıip kele me, jyl saıyn qansha búldirshin em alady?
- Qazir Qazaqstanda balalarǵa súıek kemigi transplantatsııasyn jasaıtyn 2 ortalyq bar. Biri - Astanada, ekinshisi Almaty qalasynda ornalasqan. Biz jumys isteıtin Astanadaǵy ortalyqta 2012 jyldan beri 245 ota jasaldy. Sonda jyl saıyn shamamen 20-ǵa jýyq balaǵa transplantatsııa júrgizilip kelgen dep boljaýǵa bolady. Bul orta eseppen qaraǵandaǵy kórsetkish, naýqastardyń sany keı jyldary kóbirek bolýy múmkin. Jyl saıyn osy emge muqtaj bolyp otyrǵan balalar sany ósip jatqany baıqalady. Máselen, 2023 jyly biz 40-tan asa transplatatsııa jasadyq. Bul óte kúrdeli emniń túri ekenin eskersek, jumysymyz jaqsy atqarylyp jatyr dep baǵalaýǵa bolady.
- Bul taqyryp qozǵalǵanda donor tapshylyǵy jıi aıtylady. Sonda másele kóbine naýqastarǵa qannyń sáıkes kelmeýine baılanysty ma?
- Qazir elde súıek kemigi donorlarynyń tapshylyǵy baryn jasyrmaımyz. Biraq osyǵan qaramastan ózimizde bar tizimnen tabylǵan donorlardan transplantatsııa jasap jatyrmyz. Donorlardyń ishinde áskerı jumys atqaryp jatqan adamdar da boldy. Kóp jaǵdaıda adamdar súıek kemigine donor bolýdy durys túsinbeı jatady. Sonyń saldarynan donor bolýǵa kóbi ruqsat bermeıdi. Biz balalarǵa transplantatsııa jasaıtyn kezde sol otbasydaǵy basqa balalardyń qanyn donorlyqqa alamyz. Osy jaǵdaı qýanyshymyzǵa oraı paıdasyn berip otyr.
- Keı jaǵdaıda dárigerler donor tabylǵan kúnniń ózinde naýqastyń ońalyp ketýi qıyndaý ekenin, transplantatsııadan keıin de qıyndyqtar kútetinin aıtyp jatady. Bul ras pa?
- Árıne, ártúrli jaǵdaılar bar. Másele aýrýdyń túrine baılanysty, keıde transplantatsııa sátti ótkenimen, dert qaıtadan órshıdi. Osyndaı kúrdeli kezde emniń basqa da túrleri qoldanylady. Aıta ketetin jaıt, transplantatsııanyń da asqyný faktisi bar. Tek qana bizdiń elde emes, ózge memleketterde de osyndaı jaǵdaılar tirkelýde.
- Endi sebebine oıyssaq, balalardyń atalǵan aýrýǵa shaldyǵýyna ne nárseler túrtki bolýda?
- Mamandar tolyq sebebin bilse, bálkim bul dert bolmaıtyn da edi. Qannyń qaterli isigimen aýyrǵan balalar buryn da bar bolatyn, tek ol kezde dıagnostıka damymady, anyqtalmaǵannan soń problema joqtaı kórindi. Qazir medıtsınanyń damýy arqyly tez tabylýda. Sondyqtan dertke ushyraǵan balalar burynǵydan kóp, naqty sebebi osy dep topshylaı almaımyz.
- Birneshe jyl buryn qannyń qaterli isigine shaldyqqandardy emdeıtin dárigerler sanaýly ǵana ekeni aıtylatyn. Qazir sala jaqsy damydy deı alasyz ba?
- Dárigerler qazir de jetkeliksiz ekenin aıtaıyq. Bunyń basty sebebi - jumys qıyn, emotsıonaldy turǵyda mamandarǵa júk salady. Kúni-túni jumysta otyrý óte qıyn. Mysaly, dertke shaldyǵyp, emdeýde jatqan balalardyń jaǵdaıy aıaq asty nasharlaıdy. Sondyqtan uıqysyz júretin kúnder kóp. Eresekterge qaraǵanda balalarmen jumys isteý óte qıyn. Qandaı jaǵdaı ótkerip jatqanyn túsindire almaısyz. Buǵan qosa, ata-analarymen kóp jumys isteý kerek. Keıbiri túsinistik tanytsa, basqalary shydamsyzdyq kórsetip, em protsesine kedergi keltiredi. Sharshaǵan kezderimiz boldy, biraq ákem jıi eskertetin: «óziń osy mamandyqty tańdadyń ba, qoǵammen jumys istegende meıirimdi bol» deıtin.
- Bizdi tańǵaldyrǵany, sizder aýrýdan aıyqqan balalardy marapattap, keremet qoshemetpen shyǵaryp salady ekensizder. Bul úrdis qashannan beri qalyptasty? Em protsesinde moraldyq qoldaý rasynda mańyzdy ról oınaı ma?
- Dertin jeńip shyqqan balalardy biz chempıon dep ataımyz. Óıtkeni aýyr dertti ótkerýde balanyń moraldyq turǵyda myqty bolýy mańyzdy. Olar sol ataqqa laıyqty. Basqasha aıtsaq, bul - bárimizdiń ortaq nátıjemiz. Emdelip shyqqan balalardy qoshemetpen shyǵaryp salatyn dástúrimiz qazir tanymal. Áleýmettik jelilerde taralyp, kóp adamnyń meıirimin oıatatyn kórinis bolyp jatyr. Ár bala óziniń qońyraýyn qatty kútedi. Qońyraý soǵylǵan kez - naýqas balanyń jazylyp shyqqanyn habarlaý. Bul kezde keı balalar jaqsy kıinip, áshekeı taǵyp alyp jatady. Osy kórinisti kórgende kóz jasyńdy jasyra almaı qalasyń. Ony basqa balalar da kóredi, sodan «men de jazylyp shyǵamyn» dep maqsat qoıady. Ata-analar bir-birin quttyqtap, tilegin aıtyp jatady.
- Jasyratyny joq, kóbine qoǵam dárigerlerdi adamdardyń qınalǵanyna alańdamaıtyn, «eti úırenip» ketken jan retinde sanaıdy. Alaıda jumystaryńyzda emotsııa óte kóp bolatyn shyǵar? Sondaı sátterdiń birin aıtyp bere alasyz ba?
- Meniń oıymsha, dáriger bolý adamnyń óz tańdaýy. Aýyrǵan adam tek májbúr bolǵany úshin keledi. Sondyqtan túsinistik kerek. Dárigerdiń sharshap júrgenine nemese jalaqysynyń az bolǵanyna naýqas kináli emes. Bastysy, kómegińdi aıama, qutqaryp qalýǵa tyrys. Shynyn aıtaıyn, basqa memleketterde jumys istegim kelgen kezder boldy. Medıtsınadan basqa salaǵa ketkim keldi de. Biraq bir bala jazylǵan kezde oıyńnyń ýaqytsha ásermen bolǵanyn túsinesiń. Ata-analar balalarynyń sýretterin jiberip otyrady. Kezinde nashar jaǵdaımen kelip, keıin jazylyp, qazir otbasynda oınap-kúlip júrgen balalardy kórýden basqa ne arman bar!? Qazir biz osy dertpen aýyratyn balalar úshin «Qazaqstandyq balalar onkologtary men gematologtary» qoǵamyn ashtyq. Bul uıym keleshekte kóp ózgeristerge ákeletinine senemiz.
