«Ár azamattyń qadirine jettik pe?» - respýblıkalyq basylymdarǵa sholý
***
«Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaAýyl sharýashylyǵy ǵalymynyń doktory, professor, Qazaq mal sharýashylyǵy jáne mal azyǵy óndirisi ǵylymı-zertteý ınstıtýtynyń bas dırektory Aıbyn Tórehanovtyń «Mal sharýashylyǵyndaǵy keń aýqymdy sharalar» atty maqalasy jaryq kórdi. Ǵalymnyń aıtýynsha, mal sharýashylyǵyna memleket tarapynan bólinetin qarjy kólemi 1999 jylmen salystyrǵanda on esedeı artqan. Biraq ókinishke oraı, onyń tıimdiligi kórinbeı otyr. Máselen, osy ýaqyt aralyǵynda ár sıyrdan saýylatyn sút kólemi 109 lıtrǵa ǵana ulǵaıǵan, ıaǵnı 1999 jyldan beri ár sıyrdan saýylatyn jyldyq súttiń ortasha mólsheri 1969 lıtrden 2078 lıtrge jetken. Al burynǵy Germanııa Demokratııalyq Respýblıkasy Batys Germanııaǵa qosylǵan tusta olardaǵy árbir sıyr jylyna 4 myń kılodaı sút beretin. Osy kórsetkish 2002 jyly 7 myń lıtrge jetse, qazir 9 myń lıtrge jýyqtady. Nelikten bizde bólingen qarjy qurdymǵa ketken sýmen teń? Onyń qaıtarymy nege joq? Mamandar men ǵalymdar osynyń sebebin qýalaı kelgende, negizgi úsh sebeptiń basyn ashyp otyr.
Sondaı-aq osy basylymnyń habarlaýynsha, Qazaqstan Parlamenti Májilisiniń tóraǵasy Oral Muhamedjanov keshe resmı saparmen ári Qazaqstan parlamentshileri delegatsııasyn bastap UQShU Parlamenttik Assambleıasy keńesiniń otyrysyna qatysý úshin Belarýs Respýblıkasynyń astanasy Mınsk qalasyna keldi. Mınsk áýejaıynda qazaqstandyq parlamentshiler delegatsııasy erekshe qurmetpen qarsy alyndy.Oral Muhamedjanov Belarýs Respýblıkasy Ulttyq jınalysy Ókilder palatasynyń tóraǵasy Vladımır Andreıchenkomen kezdesti. Kezdesý barysynda kóterilgen máseleler jóninde «Egemen Qazaqstan» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Integratsııany tereńdetý - basty maqsat» atty maqaladan bilýge bolady.
***
«Aıqyn» basylymynyń búginge sanynda «Ár azamattyń qadirine jettik pe?» atty maqala jaryq kórdi. Maqalaǵa keshe Parlament Májilisinde ótken Úkimet saǵatynda kóterilgen máseleler arqaý bolǵan. Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Gúlshara Ábdihalyqova 2011 jyldyń 1 qazanyndaǵy málimetter boıynsha elimizde 563,1 myń múgedek adam bar ekendigin aıtady. ıAǵnı jalpy halyqtyń 3,4 paıyzy - jarymjan bolyp otyr. Sondaı-aq qazaqstandyq balalardyń 58 myńy - múgedek. Bul árıne, tirkeýde turǵandary ǵana. Eseptelinbegenderdi anyqtaý maqsatynda, elde zertteý-tekserý jumystary júrgizilýde. Bul týraly «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanynan egjeı-tegjeıli bilýge bolady.
Sondaı-aq osy basylymnyń jazýynsha, Qazaqstanda eriktiler qozǵalysynyń qalyptasyp, bul ataýdyń qoldanysqa keńinen engenine de birshama ýaqyt bop qaldy. Dálirek aıtqanda, aqsha emes, alǵys úshin ǵana aıanbaı jaqsylyq jasaý - qanda bar qasıet qoı, oǵan asar, úme salttary da kýá. Degenmen búgingi qoǵamda eriktiler sany azshylyqty ǵana qurap otyr. Múmkin, olarǵa da qoldaý jetpeı jatqan bolar?»,- dep jazady basylymy. Bul másele jóninde keńirek blgińiz kelse, «Aıqyn» basylymynyń búgingi sanyndaǵy «Eriktilerdiń de eńbegi elenýi tıis» atty maqalany qarańyz.
***
Mamandardyń pikirinshe, sońǵy on jyl ishinde sapasyz tamaqtanýdyń saldarynan asqazan, ishek aýrýy, qanyazdyq sekildi syrqatqa shaldyqqan balalar sany kóbeıgen. Statıstıkaǵa sensek, mektepke deıingi búldirshinder arasynda tirek-qımyl júıesi patologııalary men as qorytý múshelerinen zardap shegý faktileri alǵashqy oryndarǵa shyǵady. Odan keıingi oryndarda júıke júıesi syr beretinder jıi kezdesedi eken. Munyń ishken asqa baılanysty ekenin mamandar joqqa shyǵarmaıdy. Mektep jasyndaǵy balalarǵa zertteý jasalǵanda, olardyń 60-67 paıyzynda S vıtamıniniń jetispeýshiligi anyqtalsa, 50-57 paıyzynda V2 dárýmeniniń quramy tómengi deńgeıde. Endeshe bul problemany qalaısha sheshýge bolady. Bul týraly «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda jarııalanǵan «120 teńgeniń asy azyq bola ma?» atty maqaladan bilýge bolady.
Sondaı-aq atalmysh basylymnyń habarlaýynsha, elimizde bir múshesiniń dertke shaldyǵýy saldarynan ómiri qyl ústinde turǵan, aǵzasyn aýystyrýǵa muqtaj jandar sany 5000-ǵa jýyq. Onyń ishinde 1200-deı adam tez arada júregin aýystyrýdy qajet etse, 2000-nan astam adam búırekke zárý bolyp otyr. Ókinishke qaraı, elimizde donor tabý qıynǵa soqqandyqtan, otandastarymyz kóbinese Pákistan men Qytaı eline at arytyp baryp, aǵza almastyryp keledi. Bular qaltasynda aqshasy bar, der kezinde donor tapqan baqyttylary...
Bul másele «Alash aınasy» basylymynyń búgingi sanynda «Aǵza donorlyǵyn qalaı jolǵa qoıamyz?» degen taqyryppen jaryq kórdi.
***
«Kazahstanskaıa pravda» basylymynyń jazýynsha, Qostanaı oblysynyń ortalyǵynda Tobyl ózeni arqyly ótetin kópirden jańa baǵyt ashyldy. Atalmysh baǵyt «Qostanaı qalasyn aınalyp ótý» jobasyna kiretin qurylys nysandarynyń qatarynda. Quny 12,9 mıllıard teńgeni quraıtyn joba 2010-2012 jyldar aralyǵynda júzege asyrylyp bitedi dep josparlanyp otyr jáne ol eldegi eń iri 10 qurylys nysananyń qatarynda sanalady. Joba sátimen júzege assa, ol Qostanaı qalasyn aınalyp ótetin Almaty-Astana-Ekaterınbor halyqaralyq kólik dálizi boıynsha kólik qozǵalysyn qamtamasyz etedi.
