Aptaptyń beti qaıtar emes, astyq túsimi qalaı bolar eken?
Qazirdiń ózinde shyǵynǵa jatqyzylǵan egistik alqaptardyń aýmaǵy respýblıka boıynsha 353 myń gektarǵa jetip jyǵyldy. Búgin selktorlyq rejimde ótken Úkimet otyrysynda dál osy «talaıdyń basyn aýyrtyp, baltyryn syzdatqan» bıylǵy astyq máselesi kún tártibine shyǵaryldy.
Jıyn barysynda negizgi baıandama jasaǵan elimizdiń Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekovtyń sózine qaraǵanda, qurǵaqshylyq Qostanaı oblysynyń ońtústik bóliginde - Amangeldi, Jangeldi, Qamysty, Naýryzym, Áýlıekól, Jitiqara, Taran, Qostanaı aýdandarynda, Aqmola oblysynyń Jarqaıyń, Esil aýdandarynda jáne Jaqsy men Atbasar aýdandarynyń ońtústik bólikterinde, Qaraǵandy oblysynyń ońtústik bólikterinde - Ulytaý, Jańaarqa, Shet, Aqtoǵaı aýdandarynda, Aqtóbe oblysynyń ońtústik jáne shyǵys bólikterinde - Áıteke bı, Hromtaý, Alǵa, Yrǵyz, Shalqar, Temir, Baıǵanın aýdandarynda keńinen taraǵan. Respýblıka aýmaǵyndaǵy dándi daqyldardyń 33 paıyzy jaqsy, 55 paıyzy ortasha, 12 paıyzy nashar jaǵdaıda. Jalpy, oblystardyń aldyn ala bergen derekteri boıynsha 353 myń gektar dándi daqyldar egistigi esepten shyǵarýǵa jatady. Onyń 203,1 myń gektary Aqtóbe oblysyna, 32,8 myń gektary Almaty oblysyna, 38,2 myń gektary Jambyl oblysyna, 15,1 myń gektary Batys Qazaqstan oblysyna, 57,6 myń gektary Qaraǵandy oblysyna, 6,5 myń gektary Ońtústik Qazaqstan oblysyna tıesili. Desek te, gektaryna 801 tsentnerden astyq orylyp, shamamen 12,8 mln. tonna astyq qambaǵa quıylady degen boljam bar.
Mine osyndaı jaǵdaıda mınıstrdiń aıtýynsha, birqatar qaýiptiń qulaǵy qyltıyp turǵandyǵy da jasyryn emes. Naqty aıtqanda, un men nan baǵasynyń ósýi, jem-shóptiń jetkiliksizdigi saldarynan mal basynyń azaıýy, keler jylǵa arnalǵan tuqym tapshylyǵynyń baıqalýy jáne keıbir sharýashylyq sýbektileriniń qarjylyq jaǵdaılarynyń nasharlaýy oryn alýy múmkin. Sondyqtan da joǵaryda atalǵan qaýipterdiń aldyn alý úshin mınıstrlik 7 baǵyttan turatyn sharalar keshinin ázirlep otyr.
Mine osy sharalarǵa jeke-jekke toqtalyp ótsek, birinshiden ekonomıkalyq qısynsyzdyqqa oraı 1 tamyzdan bastap astyq eksportynyń kóliktik shyǵyndaryn sýbsıdııalaý toqtatylady. Este bolsa, buǵan deıin 1 tonna astyqty syrtqa shyǵarýǵa 4 myń teńge kóleminde sýbsıdııa berilip kelgen edi. Jalpy, 2011-2012 marketıngilik jylynda Qazaqstan astyqqa shaqqandaǵy undy qosa eseptegende 12,2 mln. tonna bıdaıdy eksportqa jóneltti. Bul 2010-2012 marketıngilik jylyndaǵy kórsetkishten 2,2 ese artyq. Ortasha aılyq astyq jóneltý 1 mln. tonnany qurady. Aıta keterligi bas dıqanshy 2012-2013 marketıngilik jylynda da 10 mln. tonna astyq eksporttaımyz dep qulshynyp otyr.
Ekinshiden, Aýyl sharýashylyǵy mınıstrligi, oblystar, Astana men Almaty ákimdikteri, «QazAgro» men elimizdiń astyq óndirýshiler odaǵy arasynda un tartatyn kombınattarǵa 2012 jyldyń 1 tamyzynan 2013 jyldyń 1 tamyzy aralyǵynda tonnasyn 28 myń teńgeden 1,3 mln. tonna astyq jetkizýge memorandým jasasýy qajet. Ári bul qujatty rásimdeý 1 tamyzdan keshiktirilmeýi tıis. Qazirgi ýaqytta mınıstrlik oblystarǵa qajetti astyq kólemin belgilep te otyr. Óńirlerge qajetti astyq kólemin halyq sanyna sáıkes Azyq-túlik korporatsııasy bekitken. Bul rette naýbaıhanalarǵa jetkiziletin unnyń baǵasy ony jetkizý merzimine baılanysty kelisi 45 teńgeden, osyǵan sáıkes 1 bólke nannyń bólshek saýdaǵa jetkizý baǵasy 43 teńgeden aspaýy tıis.
Osy oraıda atap óterligi qurǵaqshylyqtyń oryn alýyna baılanysty astyqty tasymaldaý kestesine de ózgerister engizilmek. «Astyq qurǵaqshylyqqa az ushyraǵan óńirlerden, atap aıtqanda, Soltústik Qazaqstan oblysynda jáne Qostanaı men Aqmola oblystarynyń soltústik bóliginde ornalasqan qoımalardan ǵana tasymaldanatyn bolady. Sonymen qatar bıylǵy jyly memlekettik qorǵa satyp alynatyn astyq baǵasyn belgileý jónindegi Úkimet qaýlysyn da erterek qabyldaý qajet», - dedi A.Mamytbekov.
Úshinshiden, aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdiń nesıe merzimin uzartý kerek. Al qaryz alýshylar ótimdi kepil usynǵan jaǵdaıda «QazAgro» Ulttyq holdıngi respýblıkalyq bıýdjet qarjysy esebinen berilgen bıýdjettik kredıtterdiń merzimin uzartýdy qarastyrýy qajet. Jalpy kóktemgi egis jáne egin jınaý jumystaryna aǵymdaǵy jyly 100 mlrd. teńgeden astam qarjy bólingen bolatyn. «QazAgro» holdınginiń kompanııalar tobynda oń ótimdilikti qoldaý úshin respýblıkalyq bıýdjet aldyndaǵy mindettemelerdi jabýdy óz qarajattary, sonymen qatar Ulttyq qordan tartylǵan ýaqytsha bos qarajattar esebinen júzege asyrýy tıisti. Bul rette holdıngtiń enshiles uıymdarynyń qarjylyq jaǵdaıyn qıyndatpas úshin Qarjy mınıstrligimen birlesip, «QazAgro» holdınginiń respýblıkalyq bıýdjet aldyndaǵy 18 mlrd. teńge kólemindegi bıýdjettik nesıe tóleý merzimin 2013 jyldyń jeltoqsanyna deıin uzartý múmkindigin qarastyrý qajet.
Tórtinshiden, sharýa qojalyqtaryndaǵy urǵashy iri qara maldyń basyn saqtap qalý úshin Úkimet qorynan 1,8 mlrd. teńge bólý durys sheshim bolmaq. Óıtkeni qurǵaqshylyq saldarynan jem-shóp qory tym az. «QazAgro» holdıngine aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirshilerdiń urǵashy mal basyn saqtap qalýǵa, jem-shóppen qamtamasyz etilmegen iri qara men usqa maldy satyp alýǵa, sondaı-aq tóldi bordaqylaýǵa jáne iri qara maldyń urǵashylaryn satyp alý úshin qosymsha nesıe berý jónindegi sharalardy qarastyrýdy maqsatty dep sanaımyn», - deıdi mınıstr.
Besinshiden, egistik alqaptary saqtandyrý kompanııalarynda saqtandyrylǵan aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdiń múddelerine qysym jasaýǵa jol bermeý kerek. ıAǵnı, qurǵaqshylyq saldarynan astyǵynan aıyrylǵan sharýalarǵa kompanııalardyń saqtandyrý tólemderin tóleýden bas tartýyna jol bermeý sharalaryn qarastyrǵan jón.
Altynshy - aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi 2013 jyly tuqymmen qamtamasyz etý. Bul oraıda mınıstrdiń atap ótýinshe, barlyq oblystardyń ákimdikteri AShTÓ men nan qabyldaý pýnkterdegi tuqymǵa túgendeý júrgizý, jetispeıtin tuqym kólemin anyqtaý ári tapshy tuqymdy oblysaralyq jáne oblysishilik aıyrbas esebinen, memlekettik tuqym resýrstardan jáne erkin naryqtan izdestirýi qajet.
Jetinshiden, qurǵaqshylyqtan zardap shekken óńirlerge jem-shóp daıyndaý jáne bir jyldyq shópterdi sebý úshin qosymsha dızel otynynyń kólemin bólý qajettiligi bar. Eskererligi, kúzgi jıyn-terim jumystary úshin AShTÓ-terge 410 myń tonna arzandatylǵan baǵamen dızel otyny bólingen bolatyn. Degenmen bul kólem jetispeýi múmkin.
Aıtpaqshy, sońǵy 10 kún ishinde álemdik naryqtaǵy astyq baǵasy kúrt sharyqtady. Astyq baǵasy 35-89 AQSh dollaryna kóterilip, 315-349 dollarǵa jetti. Qazaqstandaǵy ishki baǵa jyl basynan beri 124-ten 200 AQSh dollaryna kóterildi. Al Qara teńiz porttarynda 270-ten 315 AQSh dollaryna deıin ósti. Mine osy jaǵdaıdy elimizdiń birqatar pysyqaı kásipkeri óz qaltasynyń qamy úshin jaqsy paıdalanýǵa tyrysyp baǵýda. «Baqsaq, baqa eken» demekshi olar un men nannyń baǵasyn esh sebepsiz kóterip jibergen. Osy máseleni búgin Úkimet otyrysynda kótergen QR Básekelestikti qorǵaý agenttiginiń tóraǵasy Ǵabıdýlla Ábdrahımovtyń atap ótýinshe, agenttik Pavlodar, Ońtústik Qazaqstan Mańǵystaý, Batys Qazaqstan oblystarynda, sonymen qatar Astana qalasynda un men nan baǵasynyń kóterilýin tirkegen. Baǵa, ásirese Pavlodar oblysynda nanǵa, al Batys Qazaqstan oblysynda unǵa kúrt ósken. Qazirgi ýaqytta quzyrly vedomstvo negizsiz baǵa kótergen kásiporyndardyń ústinen sotqa shaǵym túsirip, jegenderin jelkelerinen shyǵarýǵa áreket jasaýda.
