APTALYQ ShOLÝ: Úkimet basshysy Prezıdentke negizgi memlekettik baǵdarlamalardyń iske asyrylý barysyn baıandady

None
None
ASTANA. QazAqparat - Osy aptanyń seısenbisinde ótken Úkimet otyrysy "Nur Otan" partııasynyń Saılaýaldy tuǵyrnamasyn iske asyrý barysyna arnaldy. Onda negizgi baıandamany «Nur Otan» HDP Tóraǵasynyń birinshi orynbasary Baýyrjan Baıbek jasady. Onyń aıtýynsha, búginde «Nur Otan» partııasy ortalyqtan ár eldi mekenge deıingi deńgeıde jumys júrgizý júıesine kóshti.

Bul jolda árbir adamnyń múddesi nazarsyz qalmaıtyn bolady. Partııa qoǵamnyń túrli áleýmettik toptaryn qamtıtyn 12 iri jobalardy iske qosqan. «Myqty bıznes - myqty memleket», «Jastar Otanǵa», «Sátti qadam», «Aýyl» jáne basqa da jobalar óz jemisin berýde. Máselen, partııa Kóshbasshysynyń múgedekterdi belsendi áleýmettik ómirge tartý jónindegi tapsyrmasyn oryndaý barysynda «Kedergisiz keleshek» jobasy júzege asyrylýda. Osy joba aıasynda búginde eki myńnan astam múmkindigi shekteýli adamdar jumysqa turǵyzyldy. Jyl sońyna deıin taǵy tórt myńǵa jýyq múgedek adamdy jumyspen qamtý josparlanǵan.

B. Baıbektiń aıtýynsha, bul jobalardy iske asyrýda partııamen birge QR Úkimeti, Parlament depýtattary, óńir basshylary belsene atsalysýda. Sondaı-aq, «Nur Otan» HDP ortalyq jáne jergilikti jerlerdegi memlekettik organdardyń jumysyn qadaǵalaýdy kúsheıtedi.

«Biz ortalyq jáne jergilikti jerlerdegi memorgandardyń jumysyn qadaǵalaýdy Májilistegi «Nur Otan» fraktsııasy men máslıhat depýtattary tarapynan kúsheıtetin bolamyz. Osy maqsatpen partııalyq sarapshylar tobyna Parlamenttegi partııa fraktsııasynyń barlyq depýtattary men oblystyq máslıhat fraktsııalary depýtattarynyń jartysyna jýyǵy kirgizildi», - dedi B.Baıbek.

Otyrysta QR Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstri Erbolat Dosaev qosymsha baıandama jasady. Onyń málimetinshe, 2014-2017 jyldary teńge baǵamyn túzetýdi eskere otyryp ekonomıkanyń naqty ósýi jylyna 6-7 paıyz mólsherinde boljanady. Іshki suranystyń ósýi, eksport úshin syrtqy jaǵdaılardy jaqsartý, sondaı-aq ınvestıtsııalardyń ósýi Qazaqstan ekonomıkasynyń ósýiniń negizgi faktorlary bolady.

Onyń sózine qaraǵanda, halyqtyń ál-aýqatyn jaqsartýǵa jáne ómir súrý sapasyn arttyrýǵa «Qoljetimdi baspana - 2020» jáne «Jumyspen qamtý 2020 jol kartasy» baǵdarlamalaryn iske asyrý yqpal etti.

«Qoljetimdi baspana - 2020» baǵdarlamasyn iske asyrý sheńberinde respýblıkalyq bıýdjetten 2013 jyly 118, 4 mlrd. teńge bólinip, 703,6 myń sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berýge múmkindik ashyldy. Osy baǵdarlamany iske asyrý úshin 2014 jyly respýblıkalyq bıýdjette 159 mlrd. teńge somasynda qarajat kózdeldi, onyń 20,8 mlrd. teńgesin 2014 jylǵa naqtylaý kezinde bólý josparlanyp otyr. Bul qarajat turǵyn úı qurylys jınaǵy júıesi arqyly nesıeleýge, kezekte turǵandar men jas otbasylar úshin jaldamaly turǵyn úıge, ınjenerlik ınfraqurylymdy damytýǵa, «Qazaqstandyq ıpotekalyq kompanııa» AQ arqyly jalǵa beriletin turǵyn úı qurylysyna jumsalady. Nátıjesinde, jalpy alańy 845,3 sharshy metr turǵyn úıdi paıdalanýǵa berý kútilýde.

Halyqty jumyspen turaqty ári nátıjeli qamtýdy uıymdastyrý, sondaı-aq jumyssyzdyqty qysqartý úshin 2013 jyly «Jumyspen qamtý 2020 jol kartasy» baǵdarlamasyn iske asyrýǵa respýblıkalyq bıýdjetten 102,0 mlrd. teńge bólindi. Baǵdarlamaǵa qatysqandar sany 106,2 myń adamdy qurady, 113,2 myńǵa jýyq adam jumysqa ornalastyryldy.

Baǵdarlamany iske asyrýǵa 2014 jyly 98,3 mlrd.teńge kózdeldi, onyń ishinde ınfraqurylymdyq jobalarǵa - 41,8 mlrd. teńge, shaǵyn nesıeleýge jáne kásipkerlik negizderine oqytýǵa - 21,0 mlrd.teńge jáne basqa baǵyttarǵa kózdeldi. Baǵdarlama 95 myń adamǵa deıin kamtıdy dep kútilýde.

Sondaı-aq, mınıstrdiń málimetinshe, Reseıden jaǵarmaı jetkizý boıynsha biryńǵaı operator qurylatyn bolady.

«Munaı ónimderiniń ımporttyq kóterme jetkizilimderin retteý jáne ishki naryqtaǵy turaqtylyqty qamtamasyz etý maqsatynda «QazMunaıGaz ónimderi» JShS Reseı Federatsııasynan munaı ónimderin jetkizý boıynsha biryńǵaı operator bolyp qurylatyn bolady»,- dedi mınıstr.

Sonymen qatar, E. Dosaevtyń aıtýynsha, respýblıkanyń ishki naryǵyn molaıtý jáne munaı ónimderiniń negizgi túrleriniń baǵalaryn turaqtandyrý maqsatynda oblystar jáne Astana men Almaty qalalary boıynsha munaı ónimderin jetkizý kestesi bekitilýde, aı saıyn benzın men dızel otynyna shekti ruqsat etilgen baǵalar belgilenedi.

Otyrysty qorytyndylaǵan Premer-Mınıstr Serik Ahmetov bir aıda «Nur Otan» partııasy apparatyna tuǵyrnamadaǵy kórsetkishterdi ózektendirý boıynsha usynystardy engizýdi tapsyrdy.

«Búgin biz saılaýaldy tuǵyrnamany tyńǵylyqty talqylap shyqtyq. Memleket basshysynyń «Nur Otan» partııasynyń sońǵy sezinde qoıǵan maqsattaryn oryndaýǵa jaýapkershilikpen qaraýymyz kerek. Osy oraıda búgingi otyrysta kóterilgen máselelerdiń barlyǵy Úkimet músheleri tarapynan qarastyrylýy tıis. Atap aıtqanda, biz osy tuǵyrnamada belgilengen kórsetkishterdi ózektendirýimiz kerek», - dedi Premer-Mınıstr.

Osy oraıda S. Ahmetov búgingi ahýalǵa baılanysty ekonomıkada ózgerister bolyp jatqandyǵyn jáne bul úrdis jalǵasatynyn atap ótti. «Sondyqtan da biz ekonomıkadaǵy jaǵdaıdyń ózgerýin eskere otyryp, atalǵan tuǵyrnamadaǵy barlyq áleýmettik mindetterge nazar aýdarýymyz qajet. Búgingi talqylaýdy eskere kele, ortalyq jergilikti atqarý organdaryna Ekonomıka jáne bıýdjettik josparlaý mınıstrligimen kelise otyryp bir aılyq merzimde «Nur Otan» partııasy apparatyna barlyq baǵyttardy ózektendirý boıynsha usynystardy engizýdi tapsyramyn, ásirese áleýmettik salada. Biz ony Úkimette qarap, partııanyń apparatyna engizemiz», - dedi S. Ahmetov.

Úkimet basshysy partııanyń saılaýaldy tuǵyrnamasyn oryndaýdyń barlyq baǵyttary boıynsha monıtorıng júrgizý kerektigin qadap aıtty. Bul turǵyda S. Ahmetov tapsyrmalar men qabyldanǵan sheshimderdi oryndaý jumystaryn birinshi orynbasary Baqytjan Saǵyntaevqa júktedi.

Osy kúni baspasóz málıhatyn ótkizgen QR Aýyl sharýashylyǵy mınıstri Asyljan Mamytbekov kóktemgi egis naýqanyn qarjylandyrýǵa Úkimet bıyl 40 mlrd. teńge bıýdjettik nesıe bólip otyrǵandyǵyn aıtty.

Atap aıtqanda, ótken jylǵydaı agroónerkásiptik keshen sýbektilerin nesıelendirý «QazAgro» ulttyq holdınginiń enshiles uıymdary arqyly júzege asyrylady. Onyń 14 mlrd. teńgesi áleýmettik-kásipkerlik korporatsııalar men ekinshi deńgeıli bankter kepildigimen astyqtyń forvardtyq satyp alýyn qarjylandyrýǵa baǵyttalady.

Sonymen qatar, bıýdjettik nesıe qarjysy mıkronesıelik uıymdar arqyly aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi qarjylandyrýǵa jáne aýyl sharýashylyǵy ónimderin satyp alýǵa baǵyttalady.

Mınıstrdiń sózine qaraǵanda, egis naýqanynda aýyl sharýashylyǵy taýarlaryn óndirýshilerdi janar-jaǵarmaımen qamtamasyz etý baǵyty boıynsha lıtrine 95 teńge kóleminde baǵa bekitildi. Osy oraıda 360 myń tonna mólsherinde jaǵarmaı jetkiziledi.

«Naryqtyq baǵadan arzan dızel otynymen qamtamasyz etý sharasy bekitildi. Osy arqyly kóktemgi egis jumystaryna barlyq qajetti sharalar Úkimet tarapynan sheshildi dep aıtýǵa bolady», - dedi A. Mamytbekov

Sonymen qatar, mınıstrdiń málimetinshe, bıyl aýyl sharýashylyǵy daqyldary 21,8 mln. gektar alqapqa egiledi. Astyq egisteri 15,9 mln. gektar jerdi qamtysa, maıly daqyldar 2 mln. gektarǵa, jem-shóp 3,4 mln. gektarǵa sebiledi. Jazdyq egiske arnalǵan tuqymmen qamtamasyz etý deńgeıi 99,3 paıyzdy qurap otyr. Mınıstrliktiń málimetine qaraǵanda, tuqym tapshylyǵy 16,9 myń tonna kóleminde bolýy múmkin. Tapshylyqtyń negizgi kólemi byltyr qurǵaqshylyqtan zardap shekken Aqtóbe, Batys Qazaqstan oblystaryna tıesili. Osy oraıda egiske qajetti tuqym oblystardyń óz qory esebinen jáne memlekettik tuqym resýrsynan tartylady. Gıdrometqyzmet derekteri boıynsha kóktemgi egis jumystarynyń basynda topyraqtaǵy ylǵal qory elimizdiń barlyq aýmaǵynda ońtaıly jáne qanaǵattanarlyq deńgeıde bolady dep kútilýde.

Al beısenbi kúni QR Prezıdenti Nursultan Nazarbaevtyń qabyldaýynda bolǵan QR Premer-Mınıstri Serik Ahmetov elimizdiń qazirgi áleýmettik-ekonomıkalyq damýy, negizgi memlekettik baǵdarlamalardyń iske asyrylýy jáne Úkimettiń keńeıtilgen otyrysynda berilgen tapsyrmalardyń oryndalý barysy týraly baıandady.

Sonymen qatar, odan arǵy ekonomıkalyq ósimdi qamtamasyz etýdiń jáne azamattardyń ál-aýqatyn arttyrýdyń negizgi máseleleri qaraldy. Kezdesý qorytyndysynda Memleket basshysy birqatar naqty tapsyrmalar berdi.

Osy kúni Ońtústik Qazaqstan oblysynda jumys saparymen bolǵan QR Óńirlik damý mınıstri Bolat Jámishev óńirde ındýstrııalyq aımaqtardy damytý máseleleri boıynsha keńes ótkizdi. Mınıstr 2010 jyly «Bıznestiń jol kartasy-2020» baǵdarlamasynyń sheńberinde qurylǵan Shymkent qalasyndaǵy «Ońtústik» ındýstrııalyq aımaǵyn aralady. Indýstrııalyq aımaqtyń aýmaǵynda jalpy somasy 46 mlrd. teńgege shamamen 6 myń jańa jumys oryndaryn qurýmen 63 joba iske asyrylýda. Qazirgi ýaqytta 13,8 mlrd. teńge somaǵa 31 joba iske asyryldy jáne 2 300 jańa jumys oryndary quryldy.

B.Jámishev osy aımaq aýmaǵyndaǵy «Spirit Kazakhstan» JShS, «ıÝgRegıonPlast» JShS, «Ferrum Vtor» JShS, «Fırma Dana» JShS jáne «HILL Corporation» JShS-da bolyp, onda atalǵan kásiporyndardyń shyǵaratyn ónimderimen tanysty.

Keńestiń sońynda B.Jámishev oblystar, Astana jáne Almaty qalalary ákimderine mınıstrlikke aǵymdaǵy jylǵy 1 sáýirde ár oblystardaǵy ındýstrııalyq aımaqtardy qurý boıynsha bıýdjettik ótinimderdi joldaýdy tapsyrdy.

Сейчас читают
telegram