AÓSShK men ShYU arasynda báseke joq, olar birin-biri tolyqtyrady – Qaırat Sarybaı
ASTANA. KAZINFORM – Qazaqstan Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńesti shaqyrý týraly bastama kótergenine 30 jyl tolyp otyr. Keńestiń bas hatshysy Qaırat Sarybaı Kazinform tilshisine bergen suhbatynda uıymnyń osy ýaqyt ishinde qalaı damyǵanyn, Qazaqstannyń bul jolǵy tóraǵalyǵy kezinde kún tártibine qandaı basym baǵyttar shyqqanyn aıtty.
— Azııadaǵy ózara is-qımyl jáne senim sharalary jónindegi keńesti shaqyrý táýelsiz Qazaqstannyń alǵashqy halyqaralyq bastamalarynyń biri boldy. Búginde AÓSShK aldynda qandaı mindetter tur jáne onyń tolyqqandy halyqaralyq uıymǵa aınalý protsesi qalaı júrip jatyr?
— Óte durys aıtyp otyrsyz. AÓSShK búginde kúrdeli transformatsııa protsesin bastan ótkerip jatyr. Transformatsııa degenimiz ne? Bul — jańa bıýrokratııalyq ınstantsııalar qurý nemese qandaı da bir mártebe berý ǵana emes. AÓSShK transformatsııasy Azııanyń halyqaralyq isterdegi róliniń jahandyq deńgeıde artqan kezinde ótip jatyr. Búginde Azııa álem damýynyń ekonomıkalyq qozǵaltqyshy ǵana emes, tehnologııalyq trendterdiń baǵytyn aıqyndaıtyn, jahandyq ósimniń 2/3 bóligin shyǵaratyn álemdegi iri sheberhana bolyp otyr.
Sáıkesinshe, Azııanyń saıası isterdegi róli aıtarlyqtaı artyp keledi. Biz Azııadaǵy iri memleketterdiń kóptegen jahandyq máselege, sonyń ishinde qaqtyǵystardy sheshý men bitimgershilikke, sondaı-aq klımattyń ózgerýi sııaqty mańyzdy jahandyq saıası problemalardy sheshýge qatysyp jatqanyn kórip otyrmyz.
Osylaısha, AÓSShK-niń transformatsııasy osy uıym aıasyndaǵy yntymaqtastyq Azııanyń ózekti máselelerdi sheshýdegi jahandyq yqpalyna sáıkes keletin jańa joǵary deńgeıge shyǵýy kerektigin bildiredi. Negizgi mindet — AÓSShK-ni baısaldy damytyp, tolyqqandy halyqaralyq qurylymǵa aınaldyrý. AÓSShK óz evolıýtsııasynyń 30 jylynda eleýli tabystarǵa qol jetkizdi: júıelik qatynastar qurylyp, turaqty ınstıtýttar jumys istep tur, basqarý jáne atqarýshy organy retinde hatshylyq jumys isteıdi. Bizde halyqaralyq uıymǵa tán atrıbýttardyń barlyǵy derlik bar.
Degenmen, áli de sheshimin tappaǵan máseleler joq emes. Keıbir basqarý ádisteri men yntymaqtastyq ádisteri odan ári jetildirýdi qajet etedi. Sondaı-aq, Azııa elderi arasyndaǵy yntymaqtastyqtyń áleýetin jaqsyraq ashýǵa kómektesetin jańa qurylymdardyń paıda bolýy zańdylyq. AÓSShK-niń búgini osyndaı, 2022 jyly ótken sammıtte qabyldanǵan transformatsııa týraly málimdemeni júzege asyryp, bıylǵy qarashada tóraǵalyq tizgindi Ázirbaıjanǵa kedergisiz ótkizýge daıyndalyp jatyrmyz.
— Qazaqstan AÓSShK-ge tóraǵalyq etken 2020-2024 jyldar aralyǵyndaǵy qandaı negizgi bastamalar kóterilip, basym baǵyttar alǵa shyqty dep oılaısyz?
— Qazaqstan óz tóraǵalyǵyn 2020 jyly bastady. Bul búkil adamzat úshin qıyn kezeń edi. Degenmen keıingi tórt jyldyń ishinde bizdiń uıymnyń damýynda eleýli jetistikter de boldy. Eń áýeli, 2022 jylǵy sammıtte AÓSShK-ni tolyqqandy halyqaralyq uıymǵa aınaldyrý týraly irgeli sheshim qabyldanǵanyn aıtýǵa bolady. Keleshegi zor bastamalar júzege asty. Mysaly, taldaý ortalyqtarynyń forýmyn turaqty qurylymǵa aınaldyrý sııaqty buryn usynylǵan birneshe bastamany túbegeıli iske asyrýǵa múmkindik týdy. Bul týraly Prezıdent 2019 jyly Dýshanbede ótken sammıtte aıtqan bolatyn. Sondaı-aq, «Danalar keńesi» qurylyp, erejeler ázirlendi, tóraǵasy saılandy. Qazir belgili bir sebeptermen jumysy áli bastalmaı jatqanymen, bul — aıtarlyqtaı jetistik.
Memleket basshylary men úkimet basshylarynyń sheshimimen AÓSShK qory quryldy. Bul qor senim sharalaryn júzege asyrýǵa yqpal etetin jáne damýǵa baǵyttalǵan, sonyń ishinde transshekaralyq nemese shekaraaralyq jobalardy qarjylandyrý kózi bola alady. Kásipkerler keńesi men jastar keńesi sııaqty turaqty jumys isteıtin organdarymyzdyń jumysy aıtarlyqtaı jetildi. Bul baǵytta aıtarlyqtaı jetistikter bar.
Jyl saıyn memleket músheleri iskerlik keńes aıasynda shaǵyn jáne orta bıznestiń ózekti máselelerin, sondaı-aq pandemııa jaǵdaıyndaǵy ózekti máselelerdi, aqparattyq-kommýnıkatsııalyq tehnologııalardyń rólin arttyrý jáne azyq-túlik qaýipsizdigin qamtamasyz etý máselelerin talqylaý úshin jınalady. Mysaly, «Shaǵyn jáne orta bıznes jasandy zeıinnen qalaı paıda kóre alady» degen sııaqty máseleler iskerlik keńes aıasynda talqylanady. Sonymen qatar, bıznes-forýmdar ótkiziledi. Osy forýmdar arqyly kásipkerler bir-birimen jıirek aralasyp, halyqaralyq baılanystar ornatady, kelisimderge qol jetkizedi. Munyń bári AÓSShK jumysynyń is júzinde paıdasy bar ekenin kórsetedi.
Bizdegi jastar keńesiniń áleýeti zor. Prezıdent Qasym-Jomart Toqaevtyń asa mańyzdy bastamasymen bıyl alǵash ret mınıstrler deńgeıinde halyqaralyq jastar keńesi ótedi. Taqyryby — volonterlik. Volonterlik — úkimet pen azamattyq qoǵam arasyndaǵy ońtaıly ózara is-qımyl. Úkimettiń resýrsy jetpeı jatqan jerde erikti uıymdar kómekke kele alady. Volonterlik uıymdar jetekshileriniń jıynyn ótkizý arqyly biz osy áleýmettik qubylysqa laıyqty kóńil bólsek dep otyrmyz. Sonymen qatar, jastar keńesi aıasynda jastardy radıkalsyzdandyrý sııaqty mańyzdy máseleler talqylandy. Jastardy blogosferada, túrli platformalarda tarap jatqan ekstremıstik ıdeıalardan qorǵaýdyń ádis-tásilderi de talqylandy.
2022 jyly Astanadaǵy jastar keńesi aıasynda stýdent jastardyń akademııalyq almasýyna memleket músheleriniń qalaı yqpal etetini týraly jan-jaqty pikir almasý ótti. Qazaqstan «Bolashaq» baǵdarlamasyn, onyń barlyq artyqshylyǵyn, osynaý aýqymdy jobany iske asyrýdaǵy tájirıbesin tanystyrdy. Sondaı-aq jastardyń saıasatta ózin qalaı kórsete alatyny týraly máseleler de sóz boldy. Túrki qoǵamdastyǵynyń Parlamentshiler qaýymdastyǵyndaǵy jastar qanatyn shaqyrdyq. Túrkitildes memleketterdiń jas parlamentshileri saıasatqa aralasý jáne jastarmen jumys isteý baǵytyndaǵy tájirıbesi týraly aıtty.
Qazaqstannyń AÓSShK-ge tóraǵalyǵy aıasynda Memleket basshysynyń alǵa qoıǵan basty mindetteriniń biri jetekshi ýnıversıtetterdiń seriktestik jelisin qurý edi. Bul máselede aıtarlyqtaı jetistikter bar. Seriktestik jelisi daıyn, joǵary laýazymdy tulǵalar komıteti jetekshi joǵary oqý oryndarynyń seriktestik jelisi týraly erejeni Mınıstrler keńesiniń aldaǵy otyrysynda qarap, bekitýge usyndy.
Qazirdiń ózinde bul jelini basqarǵysy keletin birneshe úmitker ýnıversıtet bar. Qazir osy úmitker ýnıversıtettermen konsýltatsııalar, kelissózder júrip jatyr. Olardyń ishinde L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıteti, Ázirbaıjan ýnıversıtetteri de bar.
— Azııadaǵy kólik dálizderiniń róli udaıy artyp kele jatqanyn eskersek, AÓSShK qyzmetiniń aýqymy da keńeıip jatyr dep aıta alamyz ba?
— Biz AÓSShK aıasynda Azııadaǵy baılanystardy qalaı arttyrýǵa bolatynyn talqylap jatyrmyz. Senimdi jáne turaqty tasymal baǵyttary bolmasa, taýarlardy kedennen ótkizýde úılesim bolmasa, ekonomıkada damý da bolmaıtyny túsinikti. «A» núktesinen «V» núktesine deıingi tasymal quny qymbat bolsa, ekonomıkanyń damýy týraly aıtý qıyn. Tipti óndiriske jańa tehnologııalardy qalaı engizseńiz de, tasymaldaý shyǵyny joǵary bolsa, ónimińiz básekege qabiletti bolmaıdy.
Ókinishke qaraı, pandemııa kezinde biz kólik qatynasynda aıtarlyqtaı qıyndyqtarǵa tap boldyq. Eń qajetti dári-dármekter men taýarlar shekaradan kedergisiz ótýi úshin memleketter qosymsha kelissózder júrgizýge májbúr boldy. Azııada neǵurlym turaqty baılanys júıesin qurý úshin Qazaqstan Prezıdentiniń turaqty baılanys jónindegi keńes qurý týraly usynysyn egjeı-tegjeıli zerdelep jatyrmyz.
Búgingi tańda tasymal ekonomıkanyń mańyzdy quramdas bóligine aınaldy. Sondaı-aq, tasymal baǵyttarynyń ekologııalyq turǵyda taza bolýy, jasyl tehnologııalardyń paıdalanylýy jáne qorshaǵan ortaǵa barynsha zııansyz bolýy óte mańyzdy.
— Shanhaı yntymaqtastyq uıymy — AÓSShK seriktesteriniń biri. Astanada osy uıymnyń sammıti ótkeli jatyr. Bul uıymmen ózara árekettestik qalaı jolǵa qoıylǵan?
— Astana sammıtinen keıin Shanhaı yntymaqtastyq uıymy eýrazııalyq kontýrǵa shyǵady. Jarǵylyq qujattarymyzda uıymnyń aıasy Azııa qurlyǵymen shekteledi dep kórsetilgen. Belarýs eliniń tolyqqandy múshe retinde qosylýy ShYU-ny eýrazııalyq deńgeıdegi qaýipsizdik qurylymyna aınaldyrady. Bul — mańyzdy oqıǵa.
Al AÓSShK men ShYU arasyndaǵy áriptestikke kelsek, Shanhaı Yntymaqtastyq Uıymynyń Bas hatshysy Chjan Mın ekeýmiz jaqynda bir-birimizdi ózara yqpaldastyqtyń 10 jyldyǵymen quttyqtadyq. Aıta keteıik, búginde ShYU-ǵa múshe bolyp otyrǵan 9 memleket AÓSShK-ge de múshe. Demek, AÓSShK-niń geografııasy aýqymdy. Bizdiń uıym kelisimderdi júzege asyrýda áldeqaıda ıkemdi. Óıtkeni AÓSShK-de de, ShYU-da da barlyq sheshimder konsensýs arqyly qabyldanady. Qos qurylym da ınklıýzıvti qadamdarǵa basymdyq beredi. Sheshimder barlyq múshelerdiń kelisiminsiz qabyldanbaıdy. Degenmen, ShYU jaǵdaıynda barlyq sheshim oryndalýǵa mindetti. Bul — óziniń ishki tártibi jáne yntymaqtastyqtyń qurylymdyq baǵyttary bar pikirlester uıymy.
AÓSShK-ge kelsek, bizde de ShYU-ǵa óte uqsas mandattar bar. Biraq biz senim sharalaryna kóbirek kóńil bólemiz. Bul ne degen sóz? Ókinishke qaraı, alyp Azııa qurlyǵynda qaqtyǵystar bar, keıbiri tipti ótkir fazaǵa ótken. Ókinishke qaraı, beıbit turǵyndar zardap shegip, terrorızm usqynsyz sıpatyn pash etip otyr. Árıne, biz bul zulymdyqpen kúresýimiz kerek. Sondyqtan AÓSShK sheńberinde osy qaqtyǵystardyń saldaryn barynsha azaıtý, qoldan kelse osy qaqtyǵystardyń túıinin tarqatý úshin senim sharalary qajet. Memleketter arasynda dıalog ornaýy úshin aldymen senim ornatý kerek. Sonyń negizinde yntymaqtastyq qurýǵa bolady, damý sodan keıin júredi. Osylaısha biz qaýipsizdik pen beıbitshilik isine qyzmet etemiz. ShYU-da ótkir qaýyrt fazaǵa ótip ketken qaqtyǵystar joq. Keıbir máseleler ekijaqty formatta sheshiledi degen kelisimder bar. Sondyqtan AÓSShK men ShYU-ǵa ortaq jaqsylyqtar kóp dep aıta alamyz. Biraq modaldyq jaǵynan da aıyrmashylyqtar da bar, bul da durys.
Sondyqtan AÓSShK men ShYU-ǵa ortaq jaqsylyqtar kóp dep aıta alamyz. Biraq modaldyq jaǵynan da aıyrmashylyqtar bar, bul da durys. Osynyń bárin eskersek, eki uıym bir-birin tolyqtyryp tur. Aımaqtyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýdiń keıbir ádisterin uıymshyl ári tártipke basymdyq bergen ShYU aıasynda synaqtan ótkize alamyz.
AÓSShK-ge múshe memleketterdiń kóbi ShYU platformasynda ne bolyp jatqanyn bilgisi keledi. Sondyqtan bizdiń ózara yqpaldastyǵymyz osy aqparatqa esik bolyp otyr. Biz Tashkentte ornalasqan ShYU-nyń Aımaqtyq terrorızmge qarsy qurylymymen de yntymaqtastyq ornatqanbyz. AÓSShK men ShYU qandaı da bir túrde básekeles emes, kerisinshe birin-biri tolyqtyryp otyrady. Shanhaı yntymaqtastyq uıymy hatshylyǵynyń ókilderi bizdiń is-sharalarǵa, biz olardyń jıyndaryna shaqyrtý alyp, qatysyp kelemiz. Jarqyn mysaldardyń biri — ShYU-daǵy Aımaqtyq terrorızmge qarsy qurylymnyń jańa syn-qaterler men qaýip-qaterlerge arnalǵan konferentsııalar ótkizýi.
— Astanadaǵy ShYU sammıtiniń kún tártibi saıası, saýda-ekonomıkalyq jáne mádenı-gýmanıtarlyq ózara is-qımyldyń keń aýqymdy ózekti máselelerin qamtıdy. Bul máseleler AÓSShK aıasynda talqylana ma?
— Bizdiń mandattarymyz uqsas ekenin jańa aıttym. Degenmen, kelisimderdi júzege asyrý tásilderi ártúrli. Sondyqtan, ShYU aıasynda talqylaý úshin tańdalǵan taqyryptardyń ózektiligin eskersek, ShYU-ǵa múshe memleketterdiń salmaǵyn eske alsaq, búgingideı asa turaqsyz álemde qaýipti kezeńge ıtermeleıtin geosaıası tendentsııalar bar kezde Astana sammıtine búkil Azııa kóz tigip otyrǵany sózsiz. ShYU sammıtine beıbitshilik pen yntymaqtastyq kún tártibiniń basym taqyryby bolýyn tileımin.
— Qytaı — AÓSShK negizin qalaýshy elderdiń biri. Uıymnyń qalyptasýy men damýyndaǵy Qytaıdyń rólin qalaı baǵalaısyz?
— Qytaı — óte mańyzdy seriktes, eleýli memleket. Qytaıdyń Uıymnyń qalyptasýyna saıası jaǵynan da, materıaldyq jaǵynan da qosqan úlesi zor. Qytaı AÓSShK-ge 2014-2018 jyldar aralyǵynda tóraǵalyq etti. Qytaı basshylyǵy 2013 jyly Astanada Jibek joly ekonomıkalyq beldeýi jarııalanǵannan keıin «Bir jol — Bir beldeý» bastamasyn kótergenin bilesiz. AÓSShK aıasynda Qytaı — qarjy jáne aýyl sharýashylyǵy sııaqty birqatar salanyń úılestirýshisi. Uıymdaǵy barlyq eldiń azamattaryna naqty qaıtarymy bolatyn máselelermen aınalysady. Aýyl sharýashylyǵynda ózara árekettestik neǵurlym kóp bolsa, jańa tehnologııalar týraly soǵurlym kóbirek bilemiz jáne sórelerimizde ónimder soǵurlym kóp bolady dep úmittenemiz. Qarjy qyzmeti týraly da osyny aıtýǵa bolady. Qytaı ótkizgen úsh birdeı qarjy sammıtin AÓSShK-ge múshe memleketterdiń bári joǵary baǵalady. Sondyqtan da Qasym-Jomart Toqaevtyń osy qarjy sammıtterin AÓSShK-nyń bir ınstıtýtyna aınaldyryp, qarjylyq yntymaqtastyqtyń ózekti máselelerin talqylaıtyn alańǵa aınaldyrý bastamasyn kótergen edi.
Qazir qarjy júıesi kúrdeli máselelermen betpe-bet kelip otyr. Osy kúrdeli máselelerdi qurlyq deńgeıinde talqylaý paıdaly bolar edi. Bul da — Qytaı tarapynyń bastamasy. Sonymen qatar, taldaý ortalyqtarynyń forýmy, úkimettik emes uıymdar forýmy, sarapshylar forýmy sııaqty bastamalary ómirsheńdigin kórsetip otyr. Qazir sarapshylar forýmy turaqty jumys isteıtin ınstıtýtqa aınaldy. Qazir ol — Qytaıdyń bastamasy ǵana emes, AÓSShK-ge múshe 28 eldiń bárine ortaq joba. Sondyqtan Qytaıdyń úlesin asyra baǵalaý múmkin emes. Qytaıdyń jahandyq bastamalary negizinen bizdiń kún tártibimizdegi máselelermen sáıkes keledi. Men Qytaı Halyq Respýblıkasyna AÓSShK aıasyndaǵy jalǵasyp jatqan bastamalary úshin jáne Qytaı úkimetiniń bizdiń hatshylyqtyń bıýdjetine qosyp otyrǵan materıaldyq resýrstary úshin alǵys aıtamyn. Bul — bizdiń uıym úshin № 2 donor. Qytaı da AÓSShK hatshylyǵyna jumys isteý úshin joǵary bilikti dıplomattaryn únemi jiberip otyrady. Sol dıplomattardyń biri byltyr Prezıdenttiń joǵary marapatyna ıe boldy.
