Ánshi Rozany qutqarǵan barlaýshy - baspasózge sholý
***
Soǵys ótinde júrip, án salǵan ánshi Roza Baǵlanovany jaý oǵynan qutqarǵan barlaýshy jaýyngerdi tanımyz ba? "Egemen Qazaqstan" basylymy Halyq Qaharmany, Qazaqstannyń jáne KSRO-nyń Halyq ártisi Roza ánshiniń soǵys jyldaryndaǵy osy bir erekshe bir derekti taýyp, oqyrmandarǵa usynyp otyr.
"1943 jyl. Lenıngrad qalasy mańynda shaıqastyń qyzý júrip jatqan kezi. Bul asa aýyr kezeń edi. Soǵan qaramastan aralarynda Roza Baǵlanova bar kontserttik brıgada Batys maıdandy aralap júrgen. Óner sańlaqtary Qusan Muqanov qyzmet etetin 106-shy barlaýshylar rotasynda da bolady. Eldi ańsap júrgen jaýyngerler qýanysyp, qonaqtardy paektarymen syılaıdy. Tez arada avtomashınanyń qoraby sahnaǵa aınalyp, týǵan el sazy áýlete asqaqtap, maıdan shebin aralap ketken. Bir mezette, oılamaǵan jerden jan-jaqtan oq jańbyrsha jaýyp, jaý pýlemetteri dyryldaı jóneldi. Dúnıeniń áp-sátte astań-kesteńi shyqty. - Qusan! Rozany qutqar! - dep rota komandıri aıǵaı saldy. Qusan anadaı jerde basyn ustap, júresinen otyrǵan Rozaǵa jan-tánimen umtylyp, ony kótergen boıda okoptyń ishine kúmp berdi. Bul ómir men ólim arpalysqan qas-qaǵym sát edi. Shaıqas tyıylǵan soń Roza aman qalǵan ártisterdi shaqyryp, «plansyz» kontsert qoıyp beripti. Odan keıin ánshi Qusannyń janyna kelip, alǵysyn bildirip, qaı jerden ekenin surastyrypty. «Aman bolsaq, sizdi mindetti túrde izdep baramyn, aǵa», - deıdi Roza Baǵlanova. Soǵystan keıin sol kezdesý Qyzyltýda eki ret bolǵan. Almatydan arnaıy izdep kelgen áıgili ánshi aǵasynyń ıyǵyna shapan jaýyp qurmet kórsetken. Aýdandyq partııa komıtetindegi kezdesýde batyr barlaýshynyń ózge de erlikteri týraly áńgime aıtqan. Bul týraly Roza apamyz «Qazaqstan áıelderi» jýrnalyna bergen suhbatynda atap ótipti", - dep jazylady "Ánshi Rozany qutqarǵan barlaýshy" atty maqalada.
***
"Aıqyn" basylymy "Alash" syılyǵynyń laýreaty, qazaqtyń tórt hany bılik júrgizgen tarıhı kezeńderdi qamtıtyn úsh dramatýrgııalyq shyǵarmanyń avtory Dýman Ramazanmen bolǵan "Jańalyǵyń bolmasa, jazýdyń jóni joq" atty suhbatty jarııalady.
«Qazaq ádebıeti» gazetinde qyzmet istep júrgen kezimde Kenesary hannyń dene jáne bas súıekterin izdep taýyp, týǵan jerge ákelip arýlap jerleý kerektigi jóninde másele kóterip, maqala jazdym. Bul úlken bir qoǵamdyq pikir týdyrdy. Uly hannyń súıegin izdep talaı jerdi sharlaǵanymdy kóziqaraqty oqyrman biletin shyǵar. Ózimizdiń, Qyrǵyzstannyń, Reseıdiń muraǵattary men murajaılaryn tolyq súzip shyqtyq. Derek-dáıekter jınadyq, zertteý maqalalar jazdyq. Sonyń arqasynda «Kenesary - Kúnimjan» atty dramatýrgııalyq shyǵarma dúnıege keldi. Bul Astanadaǵy Qalıbek Qýanyshbaev atyndaǵy memlekettik akademııalyq qazaq drama teatrynda qoıyldy. Mine, bes jyl boldy, áli repertýardan túspeı keledi. Artynsha «Abylaı hannyń armany» atty tarıhı drama jazdyq. Ol da eki jyldan beri elorda teatrynda tabyspen qoıylyp jatyr. Endi mine, «Kereı - Jánibek» atty jańa týyndy dúnıege keldi. Qudaı buıyrtsa, bıyl tusaýy kesilmek. Qalaı shyqqanyn kórermender ózderi baǵalaı jatar, biz bar kúshimizdi saldyq, qolymyzdan kelgenin jasadyq. Shynymdy aıtsam, bul endi arnaıy josparlaǵan nárse emes, kóńildiń túkpirinde júrgen oı edi, sáti tústi, jazyldy", - deıdi D. Ramazan.
Álemniń 40 elinde tirkelgen 500-deı týrıstik kompanııanyń basyn qosqan «KITF 2015» halyqaralyq týrıstik kórme keshe Almatyda óz jumysyn aıaqtady, dep jazady "Aıqyn" "Álem týrısteri Almatyda bas qosty" atty kelesi maqalasynda.
"Almaty qalasynyń ákimi Ahmetjan Esimov jaǵymdy jańalyǵymen bólisti. Sońǵy birer jylda bizdiń elge Germanııa, Frantsııa, Italııa, Malaızııa, Nıderlandy jáne Birikken Arab Ámirlikterinen kelgen týrıster sany 17 paıyzǵa ósken. Tek Almaty qalasynyń ózinde týrısterge qyzmet etýden túsken qarjy 21 mlrd teńge bolsa, sońǵy úlgide jańadan salynǵan qonaq úılerdiń sany 44 paıyzǵa ósken. Jeńildetilgen vızaǵa ıe bolǵan nemese vıza múldem alynyp tastalǵan elderdiń qatary osy jyly taǵy da bes elmen tolyǵatyny belgili boldy", - delingen maqalada.
Jaýdyń bas terisin sypyrý dástúri soltústikamerıkalyq úndister emes, jaýynger saq taıpasy oılap tapty, dep habarlaıdy "Ekspress K" gazeti.
"Tarıhı derekterdi zertteý barysynda Astana ǵalymy Qoraz Seısenov osyndaı sheshimge keldi. Sońǵy jyldary Soltústik Amerıkanyń tarıhyn zerttep júrgen ǵalymdar jaýgerler kelmeı turyp, úndister bas terisin sypyrý jóninde tipti bilmegen degen pikirge kelip otyr. Osy bir saltqa degen jappaı moda XVIII ǵasyrda keıbir shtattardyń bıligi úndisterdiń bas terisine aqsha tóleýdi bastaǵanda paıda boldy. Óz kezeginde úndisterge aq adamdardyń bas terisi úshin AQSh táýelsizdigi úshin kúresken aǵylshyndyqtar tólegen. Sonda bul jaýyz dástúr qaıdan shyqty? Bas terisin sypyrýdy baǵzy saqtar bastaǵan kórinedi.
- Gerodot "saq jaýyngeri óz jaýynyń basynan synadaı terisin sypyryp aldy" dep jazǵany bar, - deıdi Qoraz Seısenov. - Bas terisin olar attyń júgenine paıdalanǵan. Batyrda osyndaı "olja" kóp bolǵan saıyn, ony soǵurlym qatty syılaǵan. Keıbir saqtar tipti teriden jamylǵy da jasap, kıgen. Tolyǵyraq, "Snıavshı skalp, po volosam ne plachýt" atty maqaladan oqýǵa bolady.
