Ańsaǵan Mustafanyń avtorlyq quqyǵyn buzǵan qytaılarǵa zań pármeni júrmeı me
Elimizde bul másele «Avtorlyq quqyq jáne sabaqtas quqyqtar týraly» zańmen, sondaı-aq «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy patent týraly» zańmen retteledi. Birden basyn ashyp alý úshin Ańsaǵan Mustafaǵa habarlastyq. «Bul jeıdelerdi shyǵaryp, satyp jatqanyma bir jarym jyl boldy. Óz dúkenderimiz arqyly eldiń túkpir-túkpirine, tipti tapsyrys jasalsa shet elderge jiberemiz. Biraq taýarymdy tirkep, avtorlyq quqyq almaǵanmyn. Birer kún buryn Almaty bazarlarynda satylyp jatqan sapasyz kóshirmelerdi kórdik. Satýshylar ol taýarlardy Qytaıdan ákelgenin aıtyp otyr»-deıdi sýretshi. Avtor tól taýaryn tirkemegen. Biraq zań boıynsha týyndysyn tirkemese de, avtorlyq quqyǵyn eshkim tartyp ala almaıdy. Desek te, joǵarydaǵydaı ıdeıa urlaǵan, ruqsatsyz paıdalanyp ketken jaǵdaıda zań boıynsha talap qoıyp, taralymyn toqtatý, aıyppul óndirý úshin resmı tirkeý qajet.
Osy máseleni aıtyp, Ádilet mınıstrligine suraý salǵanymyzda kelesideı jaýap aldyq: «Qazaqstan Respýblıkasynyń Patent Zańynyń 9-babyna sáıkes buıymnyń syrtqy túrin aıqyndaıtyn ónerkásip nemese qolóner óndirisi buıymynyń kórkem-konstrýktorlyq sheshimi ónerkásiptik úlgige jatady. Ónerkásiptik úlgige, eger ol jańa, biregeı bolyp tabylsa, quqyqtyq qorǵaý beriledi. Osyǵan oraı Ańsaǵan Mustafanyń saýdaǵa shyǵarǵan obektileri joǵaryda atalǵan sıpattamalarǵa sáıkes kelse jeıdelerdi ónerkásiptik úlgi retinde tirkeýge bolady. Budan bólek joǵaryda atalǵan obektide paıdalanylǵan sýretti taýarlyq belgi retinde tirkeýdi usynamyz. Taýar tańbasyn, ónerkásiptik úlgini «Ulttyq zııatkerlik menshik ınstıtýty» mekemesi tirkeıdi».
Buǵan qosa, eger avtor óziniń ruqsatynsyz áldekimniń óz týyndysyn kóshirgenin bilse jáne shyǵynǵa batsa ony keri qaıtaryp alatynyn jarııa túrde málimdep, sotqa júgine alady. Sot kelgen shyǵyndy óndirip beredi. Bul tól týyndyny Qazaqstanda tirkeý jáne qorǵaý joldary.
Al Ańsaǵan Mustafanyń jaǵdaıy bólek. Qazaqstandyqtar emes, qytaılyq usaq óndirýshiler ruqsatsyz paıdalanyp, tabys taýyp otyr. Ókinishke qaraı joǵaryda atalǵan eki zańda da sheteldikterdiń qazaqstandyq avtorlardyń tól týyndylaryn ruqsatsyz paıdalanǵanda máseleniń qalaı sheshiletini, qandaı jazalaý sharalary qoldanylytyny tikeleı qarastyrylmaǵan.
Osy jaǵdaıda ne isteýge bolatynyn anyqtaý maqsatynda belgili zańger Aıgúl Orynbekke habarlasqan edik. Zańger avtorlyq quqyqtyń elimizde aldaǵy ýaqytta kún tártibine shyǵaryp, kezek kúttirmeı qaraıtyn másele ekenin aıtyp, jaýabyn qysqa qaıyrdy. «Bul suraq boıynsha maǵan kóptegen adamdar habarlasady. Ásirese televızııa salasynda júrgen prodıýserler, stsenarıster jıi japa shegedi. Mysaly olar belgili bir telearnaǵa óziniń jobasyn alyp barady. Telearnalar «kóreıik» dep alyp qalyp, keıin sol jobanyń bir-eki jerin ózgertip, keıinnen ózderiniń ónimderi etip shyǵarady. Al dál myna máselege kelsek, munda qytaılarǵa túk te isteı almaımyz. Eshqandaı talap qoıa almaımyz. Óıtkeni oǵan súıenetin qatań zańdyq negiz kerek. Shet elderde bul másele qatań túrde zańmen bekitilgen. Ideıany urlaǵany úshin qanshama myńdap aıyppul tóletedi. Bizdiń elimizge de osyndaı zańmen retteý qajet» - deıdi zańger.
