Ankarada Maǵjan Jumabaevtyń shyǵarmalary ulyqtaldy
Qazaqctannyń tabıǵı kórkemdigin sýretteıtin kórmemen bastalǵan atalmysh sharaǵa Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekuly, Túrkııa Uly Ulttyq Májilisiniń depýtaty, burynǵy premer-mınıstrdiń orynbasary Iyldyrym Týǵrýl Túrkesh, Kechıoren mýnıtsıpalıtetiniń meri Turǵyt Altynok, Ahmet ıAsaýı atyndaǵy Qazaq-túrik ýnıversıteti ókiletti keńesiniń tóraǵasy professor Musa Iyldyz, EkoEýrazııa tóraǵasy Hıkmet Eren, Eýrazııa jazýshylar odaǵynyń tóraǵasy ıAkýp Ómeroǵlý jáne aqyn-jazýshy Álı Akbash, Ankara Hadjy Baıram Ýálı ýnıversıtetiniń oqytýshysy professor Hýlııa Hasapoǵlý Chengel, ǵalymdar men zııaly qaýym ókilderi, kásipkerler, Túrkııada bilim alyp jatqan qazaqstandyq stýdentter men BAQ ókilderi qatysty.
Іs-shara EkoEýrazııa qaýymdastyǵynyń tóraǵasy Hıkmet Erenniń alǵy sózimen ashyldy. Hıkmet Eren Maǵjan shyǵarmalaryndaǵy oılardyń mańyzdylyǵyn jáne qazirgi tańdaǵy da ózektiligin atap ótti. Óz sózinde, Alash qozǵalysynyń qaıratkeri, qazaqtyń uly zııalysy, túrki álemine ortaq aqyn, Túrkistannyń kórnekti ókili sanalatyn aqyn Maǵjannyń ondaǵan jyl boıy qýǵynda jáne túrmelerde ómir súrýge májbúr bolǵandyǵyn ataı otyryp, onyń shyǵarmalary men oılary máńgi este saqtalatyndyǵyn atap ótti. Hıkmet Eren, Maǵjannyń túrki halyqtarynyń tegi bir tutastyǵy men birligi týraly oılarynyń astyn syzyp, sózin Zııa Gokáliptiń «Otan degenimiz túrikterge Túrkııa emes, Túrkistan emes otanymyz, baıtaq jáne birge máńgi ómir súretin elimiz ol – Turan» dep jalǵastyrdy.
Qazaqstannyń Túrkııadaǵy Elshisi Abzal Saparbekuly qazaq halqynyń kórnekti ókili, memlekettik qaıratker, jaryq juldyz-aqyny Maǵjan Jumabaevtyń «Túrkistan», «Alystaǵy baýyryma», «Jer júzinde», «Paıǵambar» óleńderine nazar aýdara otyryp, túrki halyqtarynyń tegi bir tutastyǵy men birligin jalyndy júregimen jyrlaǵan tulǵa ekendigin atap ótti.
«Ult júreginiń sımvoly ispetti Maǵjannyń oıy da, sózi de, ottaı mazdaǵan, qorǵasynnan quıǵandaı kesek-kesek» dep, aqynnyń «Biz aıtyp júrgen shyǵarmashyl ıntellıgentsııaǵa shyndyq pen týrashyldyq jetpeıdi, al shyndyq pen aqıqat bolmaǵan jerde, erkindik pen táýelsizdik bolmaıdy. Biz jalǵan dúnıeni ózimiz jazǵanymyzben qoımaı, jurtty soǵan úıretip jatyrmyz. Jalǵan nárse jarǵa jyǵady, ótirik eshkimge abyroı ápermeıdi. Eń qaýiptisi – arsyzdyq. Eger ulttyń ar-ojdany saqtalsa, ondaı halyq pen ultqa myna álemde eshqandaı da qaýip tónbeıdi» sózin mysalǵa keltirdi. Sondaı-aq, Qazaqstan Elshisi aqynnyń óleń joldaryndaǵy fılosofııalyq-psıhologııalyq sıpattarǵa kemeldigimen ózgeshelenetindigin basa aıtty. «Túrik balasy óziniń ata-babasyn bilgen saıyn úlken isterge kúsh salady» dep Atatúriktiń sózinen úzindi aıtqan Elshi, túrki halyqtarynyń birligi úshin janyn pıda etken tulǵanyń túrik elinde de keńinen tanystyrylýy kerek ekendigine toqtala otyryp, «Maǵjan qalamymen túrki halyqtaryn bir shańyraq astyna jınady», dedi Elshi A.Saparbekuly.
Atalmysh shara Túrik tili uıymy ǵylymı komıtetiniń múshesi, Ankara Hajy Baıram Velı ýnıversıtetiniń aǵa oqytýshysy, professor Hýlııa Kasapoǵlý Chengeldiń Maǵjan Jumabaevqa arnalǵan keń kólemdi baıandama jasady.
«Rýhanı jańǵyrý» baǵdarlamasy aıasynda Qazaqstanda rýhanı qundylyqtarymyzdyń qaıta jandanyp kele jatqandyǵyna toqtalyp, qazirgi qazaq ádebıetindegi lırızm jáne de bul aǵymnyń Maǵjan Jumabaevpen bastalǵandyǵyn atap ótti. Sonymen qatar, Álıhan Bókeıhan bastatqan Alash qozǵalysynyń mańyzdylyǵy týraly sóz qozǵady. Maǵjannyń Alash qozǵalysynyń qaıratkeri retinde, qazaq halqynyń táýelsizdigi men bostandyǵy úshin kúreskendigin tilge tıek etti. Hýlııa Kasapoǵlý Chengel Maǵjan Jumabaevtyń óleńderiniń ereksheligine toqtaldy. Baıandamasynda, Maǵjan men túrik aqyndarynyń óleńderin salystyryp, uqsastyqtaryna taldaý jasady.
Baǵdarlama sońynda qazaq jáne túrik jastary uly aqynnyń óleńderin jatqa oqyp, kórermenniń ystyq yqylasyna bólendi.
Іs-sharadan keıin uly aqyn Maǵjannyń óleń-shyǵarmalaryn túrik tiline aýdarǵan aqyn Álı Akbash shyǵarǵan «Alystaǵy baýyryma» kitaby avtor qoltańbasymen taratyldy.
