Anasy – ýkraın, ákesi – orys, kúıeýi – qazaq: Óskemendik otbasy Naýryzdy qalaı qarsy alady
ÓSKEMEN. KAZINFORM – Óskemende turatyn Shabdanbekovter otbasynyń eń súıikti meıramdarynyń biri – áz Naýryz. Shattyq uıalaǵan shańyraqtyń tútinin tútetip otyrǵan súıikti jar, aıaýly kelin Anjelıkanyń anasy – ýkraın, ákesi – orys. Qazaq jigitine jar bolyp, baqytyn tapqan áıel mektepte orys tili men ádebıeti pániniń muǵalimi. 17 naýryz – Shańyraq kúninde Anjelıka Shabdanbekovany áńgimege tartyp kórgen edik.
- Áńgimemizdiń álqıssasyn qazaq otbasyna qalaı kelin bolǵanyńyzdan bastasaq...
- Kúıeýim Ernur ekeýimiz alǵash ret osydan 7 jyl buryn kezdestik. Óskemendegi QAEÝ kolledjine oqýǵa túsken bolatynmyn. Sol jerde tanysyp, aralasa bastadyq. Sezim oıanyp, bir-birimizdi kórmesek tura almaıtyn boldyq. Sodan 3 jyldan keıin otbasyn qurdyq.
Qazaqtyń kelini bolǵan keremet qoı! Árbir kúnim júregime jaqyn, ár sátim ystyq. Jolym boldy dep esepteımin. Enem meni únemi qoldap, túsinip otyrady. Ózim qazaq aýylynda óskennen keıin, odan keıin jumys ornymdaǵy ortam túgel qazaqtar bolǵandyqtan esh qınalmaı sińisip kettim. Bir qyzymyz bar. Buıyrsa, aldaǵy jazda 3-ke tolady.
- Ózińiz qaı jerdiń týmasysyz? Qazaq tilin qalaı úırendińiz?
- Reseıdiń Kemerovo qalasynda dúnıege keldim. Bala kúnimde qazirgi Abaı oblysy Jarma aýdanyna kóship keldik. Anam meni basqa balalardan bólip jarmaı, kerisinshe qazaqtyń salt-dástúrin, ulttyq taǵamdaryn úıretetin. Qonaqty qalaı kútý kerektigin sanamyzǵa sińirdi. Sol bilgenderim áli kúnge deıin óz paıdasyn tıgizýde.
Al qazaq tilin qalaı úırengenim múlde esimde joq. Anamnyń aıtýynsha, Arshaly negizgi mektebinde bastaýysh synypta oqyp júrgende tildi múlde túsinbeı, qınalyppyn. Sonda ustazym Aınur apaı kóp kómektesip, bilim nárimen sýsyndatty. Ózge ult ókilderi arasynda ótken óleń oqý syndy túrli baıqaýlarǵa aparyp, shyńdalýyma sep boldy. Sol kisige myń alǵys! Odan keıin aýyldastarymmen, synyptastarymmen aralasyp, tildik ortaǵa enýim de qazaqsha sóılep ketýime jaǵdaı jasady.
- Qazaq tilin bilgenniń paıdasy kóp tıe me?
- Álbette. Qaıda barsań da bári saǵan qurmetpen qaraıdy. Sóıleı almaıtyndar qyzyǵyp, «qalaı úırendińiz?» dep suraq qoıady. Olarǵa «Adam qolynan kelmeıtin eshteńe joq. Tek shyn nıetpen qalasań, eńbek etseń bárin isteýge bolady» dep jaýap beremin. Meniń ustanymym – Qazaqstanda turatyn ár adam qazaq tilin bilýi tıis. Osy arqyly Otanymyzǵa degen súıispenshiligimizdi kórsetemiz. Ózim Dostyq úıindegi til klýbtaryna baryp, ózgelerge memlekettik tildi úıretip júrmin. Bul súıikti hobbıim.
- Otbasylaryńyzben áz-Naýryzdy qalaı atap ótesizder?
- Qudaıǵa shúkir, otbasymyzdyń syılastyǵy, birlik-yntymaǵy jarasqan. Kúıeýimniń anasyn ene emes, ana deımin. Ol da meniń sheshemdi qatty syılaıdy. Ákem 9 jasymda marqum bolǵan.
Ózim mektepte orys tili men ádebıeti pániniń muǵalimi bolyp jumys isteımin. Jumystan kelgende anamnyń tamaq pisirip qoıatyny da bar. Ata-enem óte jaqsy adam. Ernur ekeýimiz bir jaqqa shyqsaq, qyzymyzdy qaraıdy. Balamyz balabaqshaǵa qazaq tildi topqa barady. Óskende qazaq mektebine beremiz.
Áz Naýryzda aýylǵa barǵanda únemi merekelik sharalarǵa qatysamyz. Jubaıym arqan tartysyp, qol kúresip, qoıdy moınyna salyp kóterip jarysqa túsedi. Júldeli oryndardy da alyp jatady. Úıde dastarhan jaıyp, týys-týǵan, kórshi-qolańdy qarsy alamyz. Ózimiz de qonaqqa barǵandy jaqsy kóremiz. Sol úshin Ulystyń uly kúnin asyǵa kútemiz.
- Qazaqtyń qandaı ulttyq taǵamdaryn pisiresiz? Naýryz kóje pisire alasyz ba?
- Et asyp, baýyrsaq pisiremin, qýyrdaq jasaımyn. Biraq naýryz kójeni kúıeýim ázirleıdi. Óte keremet jasaıdy. Jyl saıyn dámi til úıiretindeı etip pisirip bizdi qýantady.
- Qandaı salt-dástúrlerdi ustanasyzdar?
- Juma saıyn jeti shelpek pisirip, úıde tútin shyǵaramyz. Qyzymyzdy qyrqynan shyǵaryp, tusaýkeserin de ótkizdik. Toı jasaǵan kezde de bári qazaqtyń salt-dástúrine sáıkes boldy.
- Naýryzda elge aıtar tilegińiz qandaı?
- Jańa jylymyz – Naýryz meıramy halyqtyń basyna baq qusyn qondyrsyn! Molshylyq, baqyt, beıbit ómir tileımin. Tatýlyǵymyz nyǵaıyp, birligimiz artsyn! Qazaq eli jasaı bersin!
- Áńgimeńizge kóp raqmet!
