Anar Fazyljanova: Latyn álipbıin engizý arqyly upaıymyzdy túgendep, utatyn jerimiz kóp
Sońǵy jetildirilgen álipbıge tikeleı atsalysqan Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynyń dırektory, fılologııa ǵylymdarynyń kandıdaty Anar Fazyljanovamen suhbattasqan edik.
– Anar Muratqyzy, jetildirilgen jańa álipbı jobasyna naǵyz til mamandary úles qosty ma?
– Úkimet janynan qurylǵan latyn álipbıine kóshirý jónindegi Ulttyq keńeste maquldanǵan álipbı nusqasy – Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýtynda ázirlenip, Orfografııalyq jumys toby ǵalymdarynyń talqylaýynan birneshe ret ótken jáne «Til-Qazyna» ortalyǵynyń uıymdastyrýymen synama saýalnamalar arqyly jetildirilgen nusqa. Buǵan deıin usynylǵan álipbılerdi ázirleýge tiltanýshy ǵalymdar tikeleı qatyspaǵan bolatyn. Al bul joba tuńǵysh ret tiltanýshy mamandardyń qatysýymen ázirlendi jáne onyń synamadan ótýine IT, ádisteme, dızaın t.b. sala mamandary qatysty.
– Latyn álipbıine qatysty syn-eskertpeler az bolǵan joq. Sonyń bári myna jobada qanshalyqty eskerildi?
– Álipbı jasaý – mamandarǵa tıesili is. Ár salanyń óz mamandary bolady. Sol salanyń qoǵam tutynatyn ónimderin ázirleýde, ol ónim qoǵamnyń údesinen shyǵyp, durys qyzmet etýi jáne sapaly bolýy úshin, árdaıym sala mamandaryna júgingen abzal. Demek osy álipbı jobasy tiltanýshy ǵalymdar daıyndaǵan ónim bolýymen erekshe. Alaıda álipbıdiń tiltanymdyq ónim retinde lıngvıstıkalyq qasıetine qosa, onyń jappaı jurtshylyqtyń tutynýynda bolýymen erekshelenetin taǵy bir qoǵamdyq ta qasıeti bar. ıAǵnı, álipbı jasaý kezinde tereń lıngvıstıkalyq ǵylymı izdenister men tildik materıaldyń taldaýyna súıený ǵana jetkiliksiz. Sonymen birge sol álipbıdi tutynatyn qoǵam sanasynda ornyqqan árbir tańbaǵa qatysty qalyptasqan ortaq tanymdyq birlikke, mazmunǵa da taban tireýimiz kerek. Mine, sondyqtan da álipbı reformasy bastalǵan kezde Elbasymyzdyń «Halyqpen aqyldasý kerek» degen usynysyn ǵalymdar iltıpatpen qabyldady. Sol kezden bastap álipbıge qatysty qoǵamdaǵy barlyq usynystar tiltanýshy ǵalymdardyń sarabynan ótkizildi desem, artyq aıtqan bolmaspyn. Bizdiń oıymyzsha, kez-kelgen tájirıbe, tipti ol teris bolsa da – adam úshin, qoǵam úshin paıdaly. Sondyqtan, buǵan deıingi sátsiz shyqqan álipbı tájirıbeleri osy joly ázirlegen álipbıdiń qyrnalyp ekshelýi, túzelýi úshin kóp septigin tıgizdi. Sol sebepti osy jobanyń tiltanymdyq, ortologııalyq, tarıhı, ekonomıkalyq, áleýmettik-mádenı, psıhologııalyq-pedagogıkalyq negizderi bar dep tolyq aıta alamyz.
– Áleýmettik jelide sońǵy álipbıdegi «Ń»-ǵa qatysty teris pikir aıtyp jatqandar bar. Buǵan ne aıtasyz?
– [Ń] dybysy halyqaralyq fonetıkalyq álipbıde bar «Ŋ» tańbasymen berildi. [Ń] dybysy kóptegen grammatıkalyq kategorııa formalarynda bar.
Ahmet Baıtursynuly atyndaǵy Til bilimi ınstıtýty ázirlegen «Sóz formalarynyń jıilik sózdiginde» ekinshi jaqtyń jiktik, táýeldik formasy men ilik septiginiń formasy barlyq grammatıkalyq kategorııalardyń ishindegi eń jıi qoldanylatyny anyqtalǵan. Bul – bir.
Ekinshiden, qazirgi kezde [ń] dybysyn durys aıta almaıtyndar qazaqy ortadan shyqqan qazaqtildiler arasynda da kóp. Bul – qazaq tili úshin jaqsy tendentsııa emes. Sebebi, qazaq tilinde [ń] dybysy sózdiń maǵynasyn da ajyratady (máselen, tan – tań, jana – jańa), sózdiń formasyn da ajyratady (mysaly, barsyn – barsyń). Mine, «Ŋ» árpiniń osyndaı asa mańyzdy fýnktsııasy bar. Sózdiń maǵynasyn da, formasyn da ajyratatyn mundaı dybysty durys aıtpaıtyn bolsaq, qazaq tilinde jazbasha da, aýyzsha da kommýnıkatsııa kedergilerge ushyraıdy. Sondyqtan, jańa álipbıde [ń] dybysyna bederli, óte aıshyqty, erekshe «Ŋ» tańbasyn alǵandy ǵalymdar jón sanap otyr. Eger [ń] dybysyna bazalyq «N» árpiniń tańbasyn alyp, ústinen qosalqy dıakrıtıkalyq belgi qoıatyn bolsaq, aýyzsha sózde [ń] dybysyn ajyrata almaıtyn jurtshylyq, «N» árpiniń ústine qoıylatyn dıakrıtıkany elemeı, ózderiniń qate aıtylymy boıynsha ony «N» dep oqýǵa daǵdylanyp ketýi ábden múmkin. Bul kommýnıkatsııany qıyndatady. Sol sebepti ǵalymdar [ń] dybysynyń tańbasyna dıakrıtıkasy bazalyq N árpiniń ústine qoıylatyn «Ñ» tańbasyn almaı, sońǵy jaǵy qaıyrylyp ketetin, qoldy úzbeı jazatyn, turqy erekshe ári qosalqy bólshegi joq tutas grafıkalyq keskindi «Ŋ» tańbasyn tańdap aldy. Osy aıtylǵandarǵa qosa, «Ŋ» tańbasynyń taǵy bir úlken artyqshylyǵy bar. Bul tarıhı sebeppen tyǵyz baılanysty. 1929-1930 jyldar aralyǵyndaǵy qazaq-latyn álipbıinde [ń] dybysy úshin atalǵan tańba alynǵan. Sol kezdegi jazý tájirıbesinde bul tańbada eshqandaı qıyndyq bolmaǵanyn tarıhtan jaqsy bilemiz.
Jıiligi joǵary [ń] dybysyna dıakrıtıkalyq «Ñ» tańbasynyń alynýy áripústi qosalqy tańbalardyń kóbeıýine, sonyń saldarynan mátinniń kózshalymǵa yńǵaısyz bolýyna ákeler edi.
«Ŋ» – muryn joldy, úndi daýyssyz dybysty (ń) tańbalaıdy. Qoldy úzbeı jazýǵa yńǵaıly, ári jolústi tańbalaryn kóbeıtpeıdi. Sondaı-aq kırılnegizdi qazaq álipbıindegi «Ń» árpiniń keskinine uqsastyǵy ádistemelik turǵydan jańa álipbıge tez daǵdylanýǵa negiz bolady. Máselen: aŋşy - ańshy, jaŋbyr - jańbyr, köleŋke - kóleńke.
– Latyn álipbıine bizden buryn kóshken kórshilerimiz bar. Olardyń qateligin qaıtalamaý úshin tájirıbelerimen bólistińizder me?
– Latyn álipbıine kóshken túrkitildes elderdiń tájirıbesi 2007 jyldan beri Instıtýttyń zertteýleri men Instıtýt ǵalymdarynyń jeke izdenisteri aıasynda ǵylymı kózqaras turǵysynan saralandy. Sonyń nátıjesinde ár eldiń álipbı reformasynyń ózindik ereksheligi bolatyny, bul barysta óziniń ulttyq jazýyna ıkemdi bolý prıntsıpi basshylyqqa alynatyny anyqtaldy. Degenmen ózge eldiń tájirıbesi bizdiń jazý reformamyzǵa ózgerissiz qoldanyla almaıdy. Ár ulttyń óz erekshe joly bar.
Túrkııa ótken ǵasyrdyń 20-jyldary álipbı aýystyrsa, Ózbekstan, Túrkimenstan, Ázerbaıjan HH ǵasyrdyń 90-jyldary aýystyrdy. Al Qazaqstan jazý reformasyn XXI ǵasyrda, ıaǵnı tehnıka men tehnologııa damyǵan, jahanııattyq úrdister kúsheıgen, álem ekonomıkalyq-mádenı jaǵynan erekshe qurmalasqan jaǵdaıda júzege asyrǵaly jatyr. Sondyqtan bizdiń reformanyń atalǵan baýyrlas elderdiń tájirıbesinen alatyn tustary bolǵanymen, olardyń barlyǵy qazirgi jaǵdaıǵa sáıkes ózgeriske, túzetýge, tolyqtyrýǵa túsetini anyq.
– Latyn álipbıi jappaı engiziletin bolsa, elde saýatsyzdyq beleń alady degen pikir bar. Buǵan qandaı da bir negiz bar ma?
– Bul pikirdi aıtýshylardyń qandaı saýatsyzdyq týraly áńgime qozǵap turǵany túsiniksiz. Naqtyraq aıtqanda, aýyzsha sózdi jazý normalaryna sáıkes hatqa túsirý me? Álde, kerisinshe, hatqa túsken mátindi dybystaý normalary men sóıleý normalaryna sáıkes dybystaý saýattylyǵy týraly ma? Tipti, til ıeleriniń, qazirgi qazaq tilin jappaı qoldanýda, onyń búkil leksıkalyq birlikterin durys paıdalanýy, oıyn saýatty jetkizýi, jaǵdaıatqa qaraı stılderge sáıkes sóıleýi, ıaǵnı jalpy til mádenıeti men sóz mádenıetine qatysty saýattylyǵy týraly aıtylyp otyr ma? Bul – túsiniksiz. Áýeli osylardyń qaısysy týraly áńgime bolyp jatqanyn anyqtaý kerek. Óıtkeni, álipbı aýystyrǵan kezde, eń aldymen, jazý-syzý normalary ózgeredi. Bul jalpy tildik saýattylyqqa áser etedi dep aıta almaımyz. Másele dybystalǵan sózdi jazý úderisinde durys tańbalaý normalaryna ǵana qatysty bolyp tur. Osy tusta, jańa álipbı qoldanysqa engen alǵashqy kezeńde keıbir sózderdiń tańbalanýynda ishinara qateler ketýi múmkin.
Alaıda saýattylyqqa jappaı áser etedi dep oılamaımyz. Sebebi kırıl grafıkasyndaǵy tańbalardyń kóbi latynda da sondaı formada. Sonymen birge qazirgi aqparattyq tehnologııalar zamanynda jańa álipbıdiń emle erejelerin árbir jazarmanǵa qoljetimdi etý óte ońaı. Qolynda emle erejeleri bar, anyqtaǵyshy bar, orfografııalyq sózdigi bar jazarman jańa normalarǵa tez-aq úırenip ketetinine senimdimiz. Eger qandaı da bir sózderdiń tańbalanýynda ala-qulalyq bolyp jatsa, ol qysqa merzimde negizgi norma boıynsha jazylyp ketedi. Bul álipbımen óte az ýaqyttyń ishinde jazyp-syzyp úırenip alatynymyzǵa senimdimin. Degenmen, 42 árippen jazyp-syzǵanymyzben salystyrǵanda, 31 árippen jazyp-syzǵanymyz ýaqytymyz úshin de, qýatymyz úshin de áldeqaıda únemdi ekenin moıyndaýymyz kerek.
– Latyn álipbıine kóshý – memlekettik tildiń damýyna úlken yqpal etedi dep jatamyz. Qaı jaǵynan tıimdi bolady dep oılaısyz?
– Halyqaralyq tájirıbede álipbı aýystyrǵan elderdiń barlyǵy jańa álipbı men emle erejelerin joǵary normatıvtik negizde bekitken. Tipti qazirgi qoldanystaǵy erejeler de 1983 jyly Prezıdıýmnyń jarlyǵymen bekitilgen. Sondyqtan ǵalymdar, jańa álipbı sııaqty, jańa emle de Prezıdenttiń Jarlyǵymen bekitilgenin kútedi. Iá, alǵashqy kezeńde jańa jazýǵa kózshalym úırenip, qoldaǵdy qalyptasqansha azdaǵan dıskomfort bolýy múmkin, árıne. Alaıda bolashaq úshin, tipti qazirgi zamandasymyz úshin de utarymyz kóp. Munyń qazirgi kezde ózekti birnesheýin ǵana ataıyq:
– qazaqsha oılaıtyn, shetsózdi óz tiliniń ıkemine qaraı ózinikindeı beıimdep alatyn ulttyq sananyń qalyptasýyna jazý arqyly jol ashylady;
– tilimizdiń syrttan kelgen áserdi ıgerip alatyn ımmýnıtettik tetikteri iske qosylady, til jańǵyrady;
– 5-6 jasynan saýat ashatyn búldirshin ana tilinde jazyp-syzýdy úırený úshin burynǵydaı tól jáne kirme dybystardan quralǵan 42 tańbaly álipbıdi, oǵan qosa orys tiliniń Ş, E, Ъ, Ь sııaqty áripteriniń emle erejelerin úırenip, ýaqyty men qýatyn joǵaltpaıdy. Onyń ornyna nebári 31 áripten turatyn, ana tiliniń barlyq dybysyn qamtyǵan, sonymen birge kez kelgen bógde sózdi óz tilinde jazýǵa ıkemdi álipbıdi úırenip shyǵady;
– qazaq ulttyq álipbıimen jazylǵan mátinder latyn álipbıin qoldanatyn qaýymdastyq úshin oqylatyn deńgeıde bolady, qazaq sózderiniń oqylymy olardyń aýyzsha sózdegi dybystalýyna jaqyndaıdy;
– álemdik grafıkalyq keńistikte qazaq mátinderiniń kózshalymǵa ıkemdiligi elimizdiń ımıdjiniń kóterilýine, halyqaralyq ekonomıkalyq dıskýrsqa qurmalasýyna ońtaıly jaǵdaı týǵyzady. Bir sózben aıtqanda, latyn álipbıin engizý arqyly upaıymyzdy túgendep, utatyn jerimiz kóp.
- Suhbatyńyzǵa rahmet!
