Ana tilimizdiń mártebesin kóterý analarymyzdyń qursaǵynan bastalýy tıis
Balany jastan deýshi edi ǵoı, biraq balany jastan emes, besikten, besikten emes-aý, ana qursaǵynan bastap tárbıeleýdi atam qazaq erte eskergen. Ádette, adam barlyq nárseni ómirge kelgen soń úırenetin, barlyǵyn qoǵamdyq ómirden jınaqtaıtyn tárizdi seziledi. Alaıda adamnyń bes jasqa deıingi alǵan tárbıesi búkil ómirden alǵan tárbıesiniń 90 paıyzyn quraıdy eken. Sonyń ishinde sábıdiń ana qursaǵyndaǵy tárbıesi mańyzdy oryn alady.
Bir qyzyǵy, bala ana qursaǵynda júrgende, anasy neni kóp úırense, neni biletin bolsa, keıin bala sol nárseni tez ıgerip alady eken. Amerıkada mynadaı bir tájirıbe ótkizipti. Bir kúnde, bir ýaqytta týǵan úsh nemistiń, úsh aǵylshynnyń, úsh orystyń balasyn kindigi kesile salysymen barlyǵyn bir úıge aparyp, ońasha jatqyzyp qoıyp, aldymen nemis tilinde, «ómirge qosh keldińder, joldaryń sátti bolsyn» dep, jaqsy-jaqsy sózder aıtqan eken. Aǵylshyn men orys balalar qybyrsyz jatypty da, nemis sábıler qozǵalyp, ún shyǵarypty. Al osy sózderdi aǵylshyn tilinde aıtqanda, jańaǵy nemis pen orys náresteler qozǵalmaı, aǵylshyn sharanalar qımyldap, kóńil aýdarypty. Oryssha aıtqanda da týra solaı bolǵan. Mundaǵy sebep nede? Ómir esigin jańa ashyp, jaryq dúnıeni jańa kórip otyrǵan sábıdiń óz tilin bilgeni qalaı? Árıne munyń barlyǵy onyń qanynan, ana qursaǵynda júrgende kúndelikti alǵan tárbıesinen. Óıtkeni onyń áke-sheshesi óz tilinde sóıleıdi. Ortasy, qarym-qatynasy óz tilinde.
«Sútpen bitken súıekpen ketedi», deıdi qazaq. Al búgingi bizdiń ortamyzdaǵy qazaq balalary qalaı bolmaq? Kóbiniń kúndelikti estıtin sózi oryssha bolsa, ulttyq qany bar, ulttyq namysy bar qazaq urpaǵyn qalaı ósiremiz? Erteńgi urpaǵyń týa salyp orysshaǵa beıimdelip ketpesine kim kepil.
Qazirgi medıtsına qursaqtaǵy balaǵa syrtqy dybystyń ár alýan áseri baryn áldeqashan dáleldep qoıǵan. Qursaqta jańa qalyptasyp kele jatqan sharananyń qandaı minezdi pende bolyp týaryna syrttaǵy áýez aıtarlyqtaı yqpal etedi eken. Atam qazaq attyń jalynda, túıeniń qomynda kóship júrip án aıtqan, kúmbirlete kúı tartqan. Ájelerimiz ózderi kelin-kepshikti alqaqotan jınap án saldyrǵan, boı jazdyrǵan. Munyń ar jaǵynda - urpaq qamy, dástúrli tárbıe máıegi jatqan joq pa?! Án shyrqaǵan kóńilden aýrý qasharyn álmısaqtan bilgen, shadyman kóńil jas anadan shattyq kernegen, minezdi urpaq týady dep sengen. Án-áýendi aıtý bar da, ony tyńdaý bar. Qazaq aıta da bilgen, tyńdaı da bilgen. Tańdy tańǵa uryp shyrqaǵan sal-seriler men aq ter, kók ter bop aryǵansha jyrlaǵan jyraýlardy uıyp tyńdaǵan el edik. Sonan da bolar negizimiz ánshi, kúıshi halyqpyz. Qazir qaıda sol jyrlar, alty qyrdyń astynan estiler ánder qaıda qaldy? Uıyǵan, «qulaqty» tyńdaýshysy bar ma qazir? Joq. Onyń aýyly alystap ketti. Jas ananyń tyńdaıtyny jaryqshaq qatqyl mýzyka, julqynǵan yrǵaq, turmystaǵy urys-keris pen tystaǵy tarsyl ishtegi nárestege de sol kúıinde áser etip jatyr. Sonan da bolar qazirgi týǵan balalar psıhıkalyq daǵdaryspen dúnıege keledi. Minezi keń bala az. Týmaı jatyp tozyq júıkege shaldyqqandar basym. «Jańashylmyz» dep balany besikten aıyrdyq. Qulaq ashyp, azan shaqyryp at qoıý umytyldy. Shyr etip jaryq dúnıege kelgen nárestege shildehana jasap, án kúımen kútip alatyn el bar ma? Balanyń adam bop alǵashqy estıtini akýsherlerdiń «malchık», «devochka» nemese «bogatyr», «krasavıtsa» degen anyqtamasy, kóretini pyshaq (kesarevo sechenıe) pen jalǵyzdyq boldy. Ol erteń jalǵyzdyqqa, qatygezdikke úırene bastaıdy. Dana qazaq toǵyz aı qursaqta jatyp, yrǵalǵan túıeniń ústinde yrǵaqty án salǵan anadan týǵan balany sol yrǵaǵynan birden jańyldyrmaı, shildehanamen qarsy alyp, terbelgen tal besikke salǵan. Sóıtip, yrǵaqty terbelisti buzbaı, qursaqtaǵy kómeski úndi ananyń besik jyryna ulastyrǵan. Netken zerektik deseńizshi?! Qos dúnıeni úndestirý, úılestirý osyndaı-aq bolar. Bundaı áýenmen terbelip, ómirge kelgen bala qandaı meıirimdi de, minezdi bolyp óser edi. Óziniń ana tiline, dástúrine jaqyn bolyp otanshyl urpaq bolyp ósedi. Qazirgi bala jaryq dúnıemen úndesip emes, úrkip keledi. Úrkek, tentek minezimen ómirden úılesim izdep sandalǵan sábı az ba? Soǵys jyldarynda analarymyz júkti bop júrip traktor aıdaǵan, aıyrlap shóp maıalap, tún qatyp stanoktardyń basynda turǵan. Sóıtip júrip-aq ómirge deni saý urpaq ákelgen. Japon halqynda mynadaı jaqsy dástúr bar. Aýa raıy túnerip, aspandy bult bassa da, jańbyr, qar jaýsa da, kóshede balasymen kele jatqan ata-ana án aıtady. Áıelderi qursaqtaǵy nárestelerine el tarıhy, ulaǵatty adamdar jaıly jaqsy áńgimeler aıtady eken. Al bizdiń jas analar «Apyrmaı, qalaı bosanam, jaǵdaı qalaı bolady?» dep ýaıymǵa salynyp, bolmashy nársege kúıip-pisip, kúıeýlerimen renjisip jatady. Sonyń bári balaǵa áser etedi.
Jannyń on eki arnasyn tek ana qursaǵyndaǵy tárbıemen ǵana asha alasyz. Ana qursaǵyndaǵy bala tórt aıynda tárbıe kúte bastaıdy. Bala boıyna bitkennen bastap ana boıyn, júris-turysyn túzep, minezin qalyptastyryp, jaman qylyqtardan arylyp, densaýlyǵyn qadaǵalaýy, sulý tabıǵat kórinisterin tamashalap, ásem án-kúı tyńdap alǵan áserin jan kúı tebirenisi arqyly ishtegi nárestege jetkize bilýi tıis. Qursaqtaǵy sábıge ertegiler aıtyp, onymen áńgimelesip, jaqsy tilekter tileýi kerek. Óıtkeni ana qýansa ishtegi bala da qýanady, qaıǵyrsa - qaıǵyrady. Ananyń boıyndaǵy minez-qulqy, densaýlyǵyndaǵy aqaýlar qursaqtaǵy balaǵa beriledi. Qazirgi tańda ana qursaǵyndaǵy tárbıeniń saqtalmaýynan jannyń on eki arnasy jabylý aldynda. Keshegi Abaıdaı dana ótken, Ábý Nasyr ál-Farabıdeı ǵulama ótken qazaq dalasynda búgin de sondaı dana urpaqtar nege týmaıdy?
Ana tiliń - aryń bul,
Uıatyń bop tur bette.
Ózge tildiń bárin bil,
Óz tilińdi qurmette, - dep talantty aqyn Qadyr Myrza Álı jyrlaǵandaı, ata-baba taǵylymyn qasterlep, urpaǵymyzdy ana tilimizdiń ýyzyna qandyryp ósirý árbir azamattyń paryzy. Endeshe bala tárbıesin boıǵa bitkennen bastap qolǵa alaıyq!
Avtory: Rızabek Núsipbekuly
