«Aljır» kórermenge jol tartty

ASTANA. QazAqparat  - Astanada saıası qýǵyn-súrginniń 80 jyldyǵyna oraı túsirilgen, ult zııalylarynyń áıelderi men balalarynyń «ALJIR» lagerindegi taýqymeti baıandalatyn «Aljır» fılminiń aldyn ala kórsetilimi ótti. 

7 mamyrdan bastap bul týyndy Qazaqstannyń iri qalalarynda kınoteatrlardan kórsetiledi, dep habarlaıdy «QazAqparat» HAA tilshisi.

Fılm Sveta esimdi boıjetkenniń Reseıden Qazaqstanǵa, ájesi Svetlana Vasılevanyń sońǵy «amanatyn» arqalap kelýimen bastalady. Onyń maqsaty saıası qýǵyn-súrgin jyldary «ALJIR» lageriniń tutqyny bolǵan ájesin jáne anasyn ashtyq pen ajaldan aman alyp qalǵan Álıhan Seıdahmetovti tabý edi. Sveta ájesiniń kúndeligine júgine otyryp, burynǵy «ALJIR» mańyndaǵy aýyldardy aralaıdy jáne qart Álıhandy tabady.  Álıhan azappen ótken sonaý surapyl jyldardy qaıta eske alady.

 

Basty keıipker Álıhannyń rólin somdaǵan jas akter Bolat Qobylandy  Shabyt ýnıversıtetiniń 4-kýrs stýdenti. Qatardaǵy jaýynger Álıhan Seıdahmetov Otan aldyndaǵy boryshyn ótep júrip, «Aljır» lagerine kúzetke keledi. Álıhan lagerdegi áıelderge kórsetilgen álimjettikterge, ádiletsizdikterge tózbeı, olarǵa barynsha kómektesýge tyrysady. «Aljır» tutqyny Svetlana Vasılevamen kóńil jarastyrady.  «Fılmniń jan tebirentetin, júrek shymyrlatatyn tustary kóp. Ásirese Álıhannyń óz perzentin qutqarý úshin ony shopannyń úıine tastap ketetin sáti bar. Sondaǵy qımastyq sezimdi kórsetken sát oıymnan ketpeı, óz balamdy qaldyryp ketkendeı birneshe kún rólden aryla almaı júrdim», - deıdi Bolat Qobylandy.

 

Fılmniń  qoıýshy-rejısseri Ánýar Raıbaev basty rólge qalyń kórermenge buryn tanyla qoımaǵan, biraq teatrda tájirıbe jınaqtaǵan kásibı akterlerdi tańdaǵanyn atap ótti.

«Osyǵan deıin Aljır týraly birneshe derekti fılmder túsirildi. Al bizdiń jumys akterlerdiń qatysýymen túsirilgen kórkem kıno bolǵandyqtan, «Aljır» qatigezdikterinen bólek, mahabbatty kórsettik. Mahabbat bolmasa, olardyń tiri qalýy ekitalaı edi. Aljır týraly tarıhı derekterdi zerttegende, názik jandy áıelder munsha zulmattan qalaı aman qalǵan dep tań qaldym. Olardyń kúıeýin óltirdi, balalarynan aıyrdy, baspanasyn tartyp aldy, abaqtyǵa qamady. Bostandyqqa shyqca da, olar eshkimge qajet bolmady, qoǵamnan shettetildi.  Ári qaraı ómir súrýdiń máni bar ma? Olar ózderiniń kinásiz ekenine sendi, ómirge degen mahabbat olardy alǵa súıredi. Jyldar óte kele ádildik ornady da, tutas júıeniń qateligi sý betine qalqyp shyqty. «Aljır» - qıyndyqqa moıymaǵan, ómirge qushtarlyǵyn joǵaltpaǵan rýhy bıik áıelder týraly fılm», -  dedi ol.

 

«Aljırdiń» jalǵasy túsirile me?» degen suraqqa rejısser «Aljırge» jıyrma myńnan astam áıeldiń tap bolǵanyn, jıyrma myń áıeldiń taǵdyry, balalary men kúıeýleriniń ómiri myńdaǵan serııaǵa arqaý bolatynyn aıtyp, tarıhtyń mundaı aqtańdaqtary jaıly týyndylardy kóbirek túsirý qajettigin atap ótti.

ALJIR (Akmolınskıı lager jen ızmennıkov Rodıny)  Qarlagtyń 26-núktesindegi áıelder túrmesi.  Munda 20 myńnan astam áıel jazyqsyz otyrǵan. Olardyń arasynda T.Rysqulovtyń jary Ázıza Rysqulova, S.Seıfýllınniń áıeli Gúlbahram, B.Maılınniń áıeli Gúljamal, Dámesh Júrgenova, Rabıǵa Asfendııarova, ánshi Lıdııa Rýslanova, jazýshy Galına Serebrıakova bar.

2007 jyly lager ornynda saıası qýǵyn-súrgin qurbandaryna arnalǵan «Aljır» memorıaldy murajaı-kesheni ashyldy.