Almatynyń 2040 jylǵa deıingi jańa bas jospary qandaı bolady
Qazirgi qoldanystaǵy bas jospar osydan 21 jyl buryn bekitilgen jáne qala qajettiliginiń ósýi eskerilmegen.
Osy ýaqyt aralyǵynda qala aýmaǵy 33 898 gektardan 70 348 gektarǵa deıin, ıaǵnı eki eseden astam ósti. Almaty halqy 2,1 mln adamǵa deıin kóbeıdi.
Qalanyń eki ese ulǵaıýy aýdandardyń áleýmettik, ınjenerlik, kóliktik jáne ózge de ınfraqurylymmen qamtamasyz etilý deńgeıine keri áserin tıgizdi.
Jańa qujatty ázirleý kezinde ozyq tsıfrlyq tehnologııalar jáne álemdik dızaın tájirıbesi (Space Syntax) paıdalanyldy.
Modeldeý quraldary damýdyń áleýmettik, ekonomıkalyq jáne ekologııalyq saldaryn jáne olardyń utqyrlyqqa, jer qunyna jáne adamnyń densaýlyǵyna qalaı áser etetinin boljaıdy.
Jańa bas jospardy ázirleý «Almaty qalasyn 2025 jylǵa deıin damytý baǵdarlamasy jáne 2030 jylǵa deıingi orta merzimdi perspektıvalarmen» tyǵyz baılanysty.
Almatyda 5 jańa polıortalyqty damytý kózdelgen. Josparlaý kezeńinde barlyq qajetti turǵyn úı, áleýmettik, ınjenerlik, kólik, tsıfrlyq, kommertsııalyq jáne rekreatsııalyq ınfraqurylym qarastyryldy.
Osynyń arqasynda polıortalyqtar ómir súrýdiń shaǵyn jáne jaıly aýdandaryna, iskerlik jáne qoǵamdyq belsendilik ortalyqtaryna aınalady, qala turǵyndarynyń ál-aýqatynyń ósýi men «teńestirilýine» negiz jasaıdy.
Sarapshylardyń aıtýynsha, 2030 jylǵa qaraı Almaty halqynyń sany - 2,5 mln, 2040 jylǵa qaraı - 3 mln, 2050 jylǵa qaraı - 3,6 mln adamǵa jetedi.
Tabıǵı ósim 2021 jylǵy 47 paıyzdan 2050 jylǵa qaraı 60 paıyzǵa deıin artady.
Bas jospardy jasaýshy Tamara Zalogınanyń aıtýynsha, qalanyń ósip kele jatqan turǵyndaryn baspanamen qamtamasyz etý úshin jańa turǵyn úı qurylysynyń kólemi 2040 jylǵa deıin 45,6 mln sharshy metr turǵyn úı bolýy tıis.
2030 jylǵa deıingi Bas jospar boıynsha jobalyq usynystardyń birinshi kezeńin iske asyrý úshin áleýmettik ınfraqurylymdy damytýǵa 1 trln 391 mlrd teńge ınvestıtsııa qajet.
Investıtsııalardyń basym bóligi (46,6%) mektep pen mektepke deıingi bilim berýdi damytý jáne densaýlyq saqtaý mekemelerin jetildirýge (27,3%) jumsalmaq. Megapolıste 300-den astam balabaqsha men 188 mektep salynady.
Sonymen qatar qujatta Almaty aýasyn tazartý da qarastyrylǵan.
Ekologııalyq tepe-teńdikti turaqty saqtaý úshin qalalyq ekojúıeni biriktirip, bıoártúrlilikti qamtamasyz etetin qalanyń turaqty «ekologııalyq» qańqasy jasalady.
«Almatybasjospar» ǴZI bas dırektorynyń orynbasary Aınur Sarbaevanyń málimetinshe, aýanyń jeldetilýi men atmosferadaǵy lastaýshy zattardyń seıilý deńgeıin jaqsartý maqsatynda, aýa aınalymynyń buzylýyna jol bermeý úshin jeldiń baǵytyn eskere otyryp, qalany odan ári damytý jóninde sheshimder qabyldanady.
Jel rejımin eskere otyryp, qurylys salýdyń bas josparyna túzetýler engiziledi.
«Almatybasjospar» ǴZI ókiliniń sózinshe, qalanyń qazirgi jasyl qory jylyna orta eseppen 1,3 mln tonnaǵa deıin shań jınaıdy, 16 myń tonnaǵa deıin ottegin óndiredi.
«Osydan mynadaı qorytyndy jasaýǵa bolady – zııandy zattardyń keri áserin azaıtýdyń eń tıimdi sharasy jasyl qordy saqtaý jáne ony odan ári turaqty damytý bolyp tabylady. Operatorlar (tabıǵatty paıdalanýshy kásiporyndar) Ekologııa kodeksiniń normalary sheńberinde jańa tehnologııalardy, onyń ishinde zamanaýı shań-gazdy tazartý qondyrǵylaryn engizýi tıis»,- dep atap ótti Aınur Sarbaeva.
Sondaı-aq, jańa bas josparda qala mańyndaǵy rekreatsııalyq aımaqtar da nazardan tys qalmady.
Megapolıste shamamen 2,5 mln jańa aǵashtyń otyrǵyzylýy mańyzdy.
Almatynyń jańa bas josparyn jáne polıortalyqtardyń sheber-josparlaryn qabyldaý jáne iske asyrý nátıjesinde qala 2030 jylǵa qaraı 180 myńǵa jýyq jumys orny ashylady.
Onyń ishinde áleýmettik salada jáne tirshilikti qamtamasyz etý qyzmetterinde (dárigerler, oqytýshylar, polıtseıler, órt sóndirýshiler jáne basqalar) shamamen 30%, qalǵan 70% – mamandandyrylǵan jumys oryndary.
Bul - Almatyda turaqty ekonomıkalyq ósim men áleýmettik turaqtylyq úshin jaǵdaı jasaýǵa tıis negizgi faktorlardyń biri.
Almatynyń jańa bas josparyn jáne polıortalyqtardyń sheberlik-josparlaryn qabyldaý jáne iske asyrý nátıjesinde 2030 jylǵa qaraı mynalar kórinis tabady:
- T-tárizdi qıylystardyń kóshe baılanysyn barynsha jaqsartý;
- keńistik ıntegratsııasy men baılanysty kósheler jelisi esebinen turatyn aýdandar bir-birinen jáne tarıhı ortalyqtan oqshaýlanbaıdy, bul qalanyń kez kelgen basqa núktesine ońaı jetýge múmkindik beredi.
«Soltústik – ońtústik», «shyǵys – batys» baǵyttary boıynsha kólik baılanysynyń, sonymen qatar, qoǵamdyq kólikke bólingen jolaqtardyń sany men sapasynyń artýy qoǵamdyq kólikte kúndelikti kún saıyn paıdalanýdy 1,6 esege-2,3 mln.deıin ósýine ákeledi dep kútilýde.
- kvartaldarmen birge kóshelerdiń tyǵyzdyǵy 5 gektarǵa deıin bolady (10-15 km-2km-ge);
- qurylystyń ekonomkalyq tıimdiligi (120 adam/ga);
- «Esikten esikke deıin» úzdiksiz jaıaý júrginshiler ınfraqurylymy (2023 jyly áýejaıdan Tuńǵysh Prezıdent saıabaǵyna deıin jalpy uzyndyǵy 25 km20 kósheler boıynsha jaıaý júrginshiler keńistigin qaıta jańartý josparlanýda);
- jasyl keńistikter baılanysynyń jelisi (skverler, saıabaqtar, alleıalar, ózen jaǵalaýlary, promenadtar);
- 2040 jylǵa deıin oqýshy oryndarynyń tapshylyǵyn qysqartý, 90-nan astam mektepti paıdalanýǵa berý josparlanǵan.
Qadamdyq qoljetimdilikte barlyq qajetti qamtamasyz etý qaǵıdatyna sáıkes sapaly ınjenerlik jáne kólik ınfraqurylymy salynady.
Qazirgi kezde Almaty qalasynyń bas josparynyń jobasy 2040 jylǵa deıin qalanyń memlekettik organdarymen jáne kommýnaldyq qyzmetterimen kelisildi jáne Qazaqstan Respýblıkasy Indýstrııa jáne ınfraqurylymdyq damý mınıstrliginiń buıryǵymen qurylǵan saraptama komıssııasynyń qaraýyna jiberildi.
Almatynyń bas josparyn talqylaýdyń birinshi kúni aıaqtaldy. Sarapshylar men jurtshylyq ókilderi birqatar usynys pen eskertý aıtty.
26 qańtar kúni kólik jáne turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salalary talqyǵa túsedi.
Foto: gov.kz
