Almatyǵa jerdi qazbaı sý qubyryn jóndeıtin jańa tehnologııa keldi
«Almaty sý holdıngi» MQK-i qyrkúıek aıynda sýmen qamtý boıynsha belgili bir ýchaskelerde arnaıy tekserýden ótkizgennen keıin qala aýmaǵyn qazýdy qajet etpeıtin sý qubyryn qaıta jasaý tehnologııasyn engizbek.
Jańa tehnologııa jerdi qazbaı, qubyrlardyń qyzmetin 50 jylǵa uzartyp, onyń ótkizgish qabiletin 20%-ǵa arttyrady, burynǵy ádispen salystyrǵanda jumys protsesin 2 esege azaıtady.
«Almaty sý holdıngi» ókilderimen kezdesýde reseılik «Mosvodstok» MBK bas dırektorynyń orynbasary Vladımır ıAvorskıı sońǵy 2 jyl ishinde atalǵan ádis boıynsha túrli dıametrli 45 shaqyrym sý qubyryn qalpyna keltirilgenin aıtty.
Reseılik mamannyń aıtýynsha, jańa tehnologııa boıynsha jumys isteý tıimdi ári arzan.
«Máskeýde jer asty kommýnıkatsııalarynyń kóptiginen qazý jumystaryn júrgizý múmkin emes. Jańa tehnologııa jerdi qazbaı, turǵyndarǵa kedergi keltirmeı jumys isteýge yńǵaıly. Jóndeý jumysyn bir túnniń ishinde atqarýǵa bolady», - dedi ol.
Ol qazirgi kezde Máskeýdegi sý qubyrlarynyń 70%-dan astamy eski ekenin, buryn «Mosvodostok» júıesi jylyna sý qubyrynyń 10%-y ǵana retke keltirse, endi jańa tehnologııa arqyly 25-30 %-y jańarǵanyn aıtty.
«Almaty sý holdınginiń» málimeti boıynsha, Almatyda sý qubyrynyń bul ádisi sýdan ajyratý jelilerinde qoldanylǵan eken. Jańa tehnologııa laıner arqyly sý qubyrlaryn qaıta jańartýǵa múmkindik beredi.
Munda aýyz sýdy qamtamasyz etýde zııandy dep tanylǵan «stırol» (C₈H₈) qoldanylmaıdy.
Atap óterlik jaıt, bıyl Almatyda 57 shaqyrym aryq jelileri, 146 km jol jóndelip, 97 myń m2 trotýar abattandyryldy, 32 km jylý júıesi jańartyldy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 2,7 ese kóp, byltyr 12 shaqyrym jylý júıesi jańartylǵan edi.
Sondaı-aq «Aıgerim», «Uljan 1,2», «Qarasý», «Aqbulaq», «Darhan», «Qurylysshy», «Ójet», «Trýdovık», «Shańyraq 1,2», «Altyn Besik», «Dostyq» jáne basqa yqsham aýdandarda 20 myńnan astam úıge 380 km sý jáne káriz qubyrlary tartylyp jatyr.
