Almatydaǵy sarapshylar qańtar oqıǵasyn talqylady
«Kezdesýdiń negizgi maqsaty – bolǵan oqıǵaǵa ǵylymı turǵyda taldaý jasap, sebebin anyqtaý. Bizge elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq jáne qoǵamdyq-saıası damýy boıynsha usynystardy daıyndaý qajet. Parlamentte sóılegen sózinde QR Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev tolyq quqyqtyq tártipti qamtamasyz etý jáne azamattardyń quqyqtaryn qorǵaý, halyqtyń qaýipsizdigin qamtamasyz etý, dinı ekstremızmge jáne terrorızmge qarsy is-qımyl jónindegi jumysty jandandyrý, shaǵyn jáne orta bıznesti damytýǵa járdemdesý, áleýmettik-ekonomıkalyq máselelerdi sheshý syndy naqty mindetter qoıdy», – dedi Janseıit Túımebaev.
Sonymen qatar, bilim ordasynyń rektory qańtar oqıǵasyna baılanysty faktilerdi jınaqtap, sebep-saldaryn anyqtaýdy jáne qıyn kezden shyǵý joldaryn qarastyrýdy tapsyrdy.
Zań ǵylymynyń doktory Alýa Ybraevanyń aıtýynsha, elimizge lańkestik áreket jasaldy.
«Men negizgi úsh máselege toqtalǵym keledi. Eń birinshi, quqyq qorǵaý organdaryna erekshe kóńil bólý kerek. Sebebi bizdi qorǵaıtyn – osy azamattar men azamatshalar. Al onda qyzmet atqaryp otyrǵan polıtsııa qyzmetkeriniń áleýmettik-ekonomıkalyq jaǵdaılary tómen. Sondyqtan eń aldymen polıtsııa qyzmetkerlerine qolaıly jaǵdaı jasaý qajet. Olardyń jumys ýaqyty 12-15 saǵatqa deıin sozylyp jatady. Sol sebepti memleket tarapynan olarǵa qoldaý kórsetilýi kerek.
Qańtar oqıǵasyn «lańkestik» dep aıyptaýǵa bolady. Prezıdenttiń Ujymdyq qaýipsizdik týraly shart uıymy (UQShU) áskerlerin elge kirgizgeni durys sheshim dep sanaımyn. Kez kelgen memlekette osyndaı jaǵdaı oryn alýy múmkin. Kenetten jasalǵan soqqyǵa kóptegen elder óz kúshimen toıtarys bere almaı qalatynyn eskergen jón. Al bizge baǵyttalǵan shabýyl lańkestik aktisi boldy dep sanaımyn. Sol arqyly el-jurt arasynda úreı týdyryp, saıyp kelgende, bılikti qulatýǵa talpyndy deýge bolady»,- dedi Zań ǵylymynyń doktory Alýa Ybraeva .
Al Arheologııa, etnologııa jáne murajaıtaný kafedrasynyń professory Amanjol Qalysh bul oqıǵany jan- jaqty saraptaý kerektigin tilge tıek etti.
«Cońǵy ýaqytta elimizde bolǵan aýyr oqıǵa kim-kimge bolsyn ońaıǵa soqqan joq. Qaza bolǵandardyń týystary men jaqyndaryna qaıǵyra kóńil aıtamyn. Osy bolǵan jaıttarǵa «bir jeńnen qol, bir jaǵadan bas» shyǵaryp uıymdasyp, ǵylymı taldaý jasaýymyz qajet. Elimizdiń áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn basa nazarǵa alyp, qańtar oqıǵasynyń túpki sebebine úńilýimiz kerek. Halyqtyń áleýmettik deńgeıin kóterip, tabysyn joǵarylatý – búgingi kúnniń basty máselesi. Batys óńirinde bastalǵan beıbit sherý jappaı kúlli óńirlerdiń de ún qosýyna ulasty. Sońy barshamyzǵa belgili bolǵandaı, arandatýshylar men terrorısterdiń yqpalynda qaldy.
Qazynanyń ústinde otyrǵan Qazaqstannyń árbir azamaty baqýatty ómir súrýge laıyq dep esepteımin. Ol úshin bárimiz tórt qubylamyz túgel, judyryqtaı jumylyp, birlikte jumys isteýimiz kerek. Qıturqy arandatýshylar men terrorshylardyń maqsaty – eldi birliginen ajyratý. Bılik pen halyqtyń arasy alshaqtap ketti. Tarıhqa qarap sabaq alatyn bolsaq, bunyń aqyry revolıýtsııamen aıaqtalǵan. Basty maqsat el múddesi bolý kerek. Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaev halyqqa úndeýinde eldik máselelerdi kóterip, Úkimetke naqty tapsyrmalar júktedi.
Búgingi qıyn-qystaý zamanda áldebir saıası oıyndardyń qurbanyna aınalyp ketpeý úshin Prezıdentimizdiń aldaǵy bolashaqqa qatysty joba-josparlary men reformalaryn el bolyp qoldaý – barshamyzdyń mindetimiz»,- dedi Amanjol Qalysh.
