Almatyda jylý energııasynyń tarıfi qymbattamaıdy
Úıge ortaq jylý energııasyn esepteıtin aspaptarmen (ÚOJEEA) jaraqtalǵan kóppáterli turǵyn úıler (KPTÚ) úshin tarıftiń ózi (jylý energııasyn ólsheý jáne esepteý úshin belgili bir kezeńge monopolııaǵa qarsy vedomstvo bekitken konstanta) ulǵaımaǵan. Aǵymdaǵy jylytý maýsymynda ol QQS-ty qosqanda 4810,63 tg/Gkal-ǵa teń.
Sonymen birge, qoldanystaǵy zańnamada belgilengen jáne bekitilgen jylýmen jabdyqtaý qyzmetterin paıdalaný qaǵıdalary men normatıvterine sáıkes, tutynýshy ortalyqtandyrylǵan jylytý jáne ystyq sý úshin ózi turatyn KPTÚ-de ornatylǵan ÚOJEEA kórsetkishteri boıynsha ǵana tóleıdi.
Dál osy qurylǵy jylý energııasyn jetkizýshi – «Almaty jylý júıesi» (AlJJ) JShS-dan úıge kelip túsken jylý energııasynyń kólemin baqylaıdy, bul qurylǵy úıdiń jylý energııasyn qansha tutynǵanyn esepke alady jáne adamdarǵa yńǵaıly bolý úshin ony gıgakalorııalardan jylytylatyn alańnyń birligine shaqqandaǵy baǵaǵa qaıta esepteıdi.
Biraq tarıf turaqty bolǵan kezde jylytylatyn alańnyń birligine shaqqandaǵy baǵa ár túrli jaǵdaılarǵa baılanysty ózgeredi.
Birinshiden, eger syrtta jyly bolsa, onda salqyndatqyshtyń temperatýrasy tómen (biraq +65 gradýstan tómen emes), al tólem ÚOJEEA eskergen naqty jylý shyǵyny boıynsha az bolady. Al kerisinshe, dalada neǵurlym sýyq bolsa, jylý baǵasy soǵurlym joǵary bolady.
Ekinshiden, qarasha aıyndaǵy túbirtekte qazan aıynda tutynylǵan jylý energııasy úshin jeltoqsan aıyndaǵy túbirtekte – qarashada, qańtar aıyndaǵy túbirtekte – jeltoqsanda esepteletinin eske salamyz. Degenmen, AlJJ-nyń jylý energııasyn baqylaýdyń elektrondyq júıesinde (baǵdarlamasynda) árbir úı úshin esepke alý men esepteýdiń ózindik kúntizbelik kezeńi aıqyndalǵan: mysaly, bireýi – aıdyń 1-inen 30-yna deıin, ekinshisi – aıdyń 15-inen kelesi aıdyń 15-ine deıin jáne taǵy basqalary.
Basqasha aıtqanda, bul úılerdiń turǵyndary belgili bir úı úshin belgilengen esep aıyrysý kezeńinde aýa raıyna baılanysty jylýmen jabdyqtaý úshin ár túrli somany tóleıdi.
Úshinshiden, tipti bir tıptik joba boıynsha salynǵan eki úı de jylý energııasynyń ár túrli mólsherin tutynýy múmkin.
Munyń sebepteri ár túrli: jylýdy ysyrap jasaıtyn úıdiń jylytylmaǵan qyzmettik bólmeleri (kireberister, shatyrlar, jertólelerúı ishindegi jylytý júıesin jáne ystyq sýmen jabdyqtaýdy teńgerimdeý, jeke páterlerde «jyly edender» dep atalatyn radıatorlardyń qosymsha bólimderin paıdalaný jáne t.b., bul úı ishindegi ınjenerlik shemalardyń qurylys jobasymen eseptelgen jylý berý protsesine belgili bir dárejede teńgerimsizdikti týdyrady.
Al qoldanystaǵy zańnamaǵa sáıkes úı ishindegi jelilerge qatysty barlyq problemalyq máselelerdi PIK jáne servıstik kompanııalar ózara jasasqan turǵyn úıler men ózge de ǵımarattarǵa qyzmet kórsetý týraly sharttar negizinde sheshýi tıis.
Úıge ortaq jylý energııasyn esepteıtin aspaptarmen jabdyqtalmaǵan úılerde turatyn tutynýshylarǵa keletin bolsaq, jylytý úshin tólem osyndaı ǵımarattar úshin monopolııaǵa qarsy vedomstvo bekitken sandarǵa súıene otyryp, aı saıyn esepteledi: qazan – 31 teńge/m2, qarasha – 156 teńge/m2, jeltoqsan – 208 teńge/m2
