Almatyda joǵary oqý oryndaryna arnalǵan «Máńgilik El» oqý quraly jaryq kórdi

ALMATY. QazAqparat - Almatyda búgin Abaı atyndaǵy Qazaq ulttyq pedagogıkalyq ýnıversıtetinde «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasy Qazaqstan Respýblıkasynyń joǵary bilim salasyndaǵy júıequraýshy faktor: onyń máseleleri men iske asyrý perspektıvalary» atty respýblıkalyq ǵylymı-praktıkalyq konferentsııa bolyp ótti.

Oǵan QR Bilim jáne ǵylym mınıstrliginiń ókilderi, QR UǴA akademıkteri, Qazaqstan halqy Assambleıasynyń músheleri, JOO rektorlary, sondaı-aq tarıhshylar, fılosoftar, áleýmettanýshylar, saıasattanýshylar jáne basqa da múddeli tulǵalar qatysty.

«Elbasy Nursultan Nazarbaev kezinde «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasyn usyndy. Qazir osy ıdeıa tóńireginde úlken jumystar atqarylyp jatyr. Sonyń ishinde «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasyn oqý úderisine engizý, sol arqyly jastardyń dúnıetanymyn qalyptastyrý úlken másele bolyp otyr. Óıtkeni, máńgilik eldi máńgilik etetin - jastar. Sondyqtan, jastarǵa tek bilim ǵana berip qoımaı, «Máńgilik El» ıdeıasy aıasynda laıyqty tárbıe de berýimiz kerek. Qazir álemde jahandaný úderisi júrip jatyr. Sol úshin birinshi kezekte ulttyq qundylyqtarymyzdy jastardyń boıyna sińirý qajet. Odan basqa, Elbasy aıtqandaı, Qazaqstanda bolashaǵy birtutas ult qalyptastyrýǵa kúsh salýymyz kerek. Al ol, birinshi kezekte qazaq halqynyń birligine negizdeledi. Sondaı-aq, elimizde áleýmettik-ekonomıkalyq turaqtylyq nyǵaıtyp, ǵylymǵa negizdelgen ınnovatsııalyq ekonomıkany damytatyn bolsaq, «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasy baıandy bola túsedi», - dedi óz sózinde QR UǴA akademıgi Ábdimálik Nysanbaev.

Aıta ketelik, joǵary oqý oryndaryna arnalǵan «Máńgilik el» oqýlyǵy aldymen tájirıbelik maqsatta shyǵarylyp otyr. Onda bolashaq mamandarǵa «Máńgilik El» ulttyq ıdeıasy aıasynda ulttyq tárbıe berý úderisiniń mán-maǵynasy keńinen kórinis tapqan.

Kitaptyń shyǵýyna Abaı atyndaǵy QazUPÝ rektory, QR UǴA akademıgi Serik Pirálıevtiń basshylyǵy jáne bas redaktorlyǵymen osy joǵary oqý ornynyń ǵalymdary, sondaı-aq, ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, Q. Sátbaev atyndaǵy QazUTZÝ, L. N. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa UÝ jáne basqa da joǵary oqý oryndarynyń ǵalymdary atsalysqan.

Kitap qazaq jáne orys tilinde 700 danamen jaryq kórip otyr. Aldaǵy ýaqytta osy oqýlyq aıasynda elimizdiń aldyńǵy qatarly joǵary oqý oryndarynda talqylaýlar júretin bolady.

Aıta ketelik, ǵalymdardyń aıtýynsha, oqýlyq aldaǵy jyly joǵary oqý oryndarynyń oqý baǵdarlamasyna enýi múmkin.