Almatyda zardap shekken kásipkerlerge ótemaqy tóleý bastaldy

None
None
ALMATY. QazAqparat- Almatyda zardap shekken shaǵyn jáne orta bıznes ókilderine alǵashqy ótemaqy tóleý bastaldy, dep habarlaıdy QazAqparat tilshisi.

Almaty ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń tapsyrmasy boıynsha óńirlik komıssııa shaǵyn jáne orta bıznes sýbektilerine keltirilgen zalal somasyn anyqtaý boıynsha jumysty jalǵastyryp jatyr.

Búgin alǵashqy eki kásipkerge tártipsizdik kezinde keltirilgen zalal úshin ótemaqy tólendi.

Aleksandr Tkachenko «Mobılka» saýda úıinde uıaly telefondar satatyn. Onyń býtıgi jappaı tártipsizdik kezinde tonaldy. Nátıjesinde kásipker 3,2 mln teńge shyǵynǵa ushyrady. Jeke kásipker barlyq qajetti qujattardy rásimdegennen keıin, oǵan tolyq kólemde qarajat aýdaryldy.

Ekinshi kásipker, Árkenjan Myrzabaev «Azııa park» SOSO jáne «Maksıma» SOSO 2 býtıkti jalǵa alyp, balalar kıimin satýmen aınalysqan. Tártipsizdiktiń saldarynan onyń bıznesine 1,8 mln teńge zalal keltirildi. Onyń da esep shotyna tıisti qarajat aýdaryldy.

Aldyn ala málimetter boıynsha, Almatyda tártipsizdik pen tonaý saldarynan 1581 kásipkerlik sýbektisi zardap shekken. Shyǵyn somasy 45,6 mlrd teńge. Zalal somasyn aıqyndaý jónindegi óńirlik komıssııa zardap shekken obektiler boıynsha, onyń ishinde jergilikti jerlerge shyǵa otyryp, derekterdi jınaýdy jalǵastyrady.

Qala ákimi Baqytjan Saǵyntaevtyń tapsyrmasyna sáıkes qala ShOB-ke birneshe baǵyt boıynsha qarjylyq jáne qarjylyq emes qoldaý kórsetedi. Osylaısha, zardap shekken bıznes sýbektileri jylý, gaz, sýmen jabdyqtaý jáne káriz boıynsha 3 aıǵa kommýnaldyq shyǵyndardan bosatylady.

Sonymen qatar, qala menshigindegi úı-jaılardy jalǵa alatyn kásipkerler 6 aıǵa jalgerlik tólemnen bosatylady.

Qosymsha Almaty Business-2025 qalalyq baǵdarlamasy boıynsha kásipkerlerge aınalym qarjysyn tolyqtyrýǵa 10 mln teńgege deıin jyldyq 2%-ben 12 aıǵa kepilmen nemese «Almaty» ÁKK ishinara kepildigimen tómendetilgen nesıe beriledi.

Sonymen qatar, zardap shekken kásipkerlerge negizgi qaryzdy óteý merzimin keıinge shegerip, «Almaty fınans» JShS men mıkroqarjy uıymdarynda 180 kúnge deıingi merzimge aıyppuldar men ósimpuldardan bosatady. Nesıeleýdiń eń uzaq merzimi jarty jylǵa, qoldanystaǵy 7 jyldan 7,5 jylǵa deıin ulǵaıtyldy, kepilsiz nesıeleý boıynsha mólsherlemeler jyldyq 12%-dan 9%-ǵa deıin tómendetildi.


Сейчас читают
telegram