Almatyda sýretshi Eraly Ospanulynyń eki kitabynyń tusaýkeseri ótti
Atalǵan eńbekterde grafık-sýretshi Eraly Ospanuly qazaq halqynyń ulttyq óneriniń qalyptasý, órkendeý kezeńderin zertteýde saqtar, ǵundar, ejelgi túrikter, qypshaqtar mádenı-tarıhyn dáıek ete otyryp, qazaqtyń – qyrǵyz, qaraqalpaq, noǵaı, túrikmen jáne basqa da halyqtardyń oıý-órnekterimen baılanysy baryn baıandaıdy.
«Avtor óz eńbekterinde ulttyq buıymnyń dástúrli nusqasyn, olardyń óńdelý, jasalý, kórkemdelý joldaryn sıpattaıdy. Avtor, bul usynyp otyrǵan albom-kitabynda tek sýretshi ǵana emes, ol sondaı-aq etnograf, tarıhshy, óner zertteýshi, mádenıettanýshy, fılosof, lıngvıst retinde jan-jaqty zerttegen.
Eraly Ospanulynyń bul eńbekteri barsha oqyrmannyń halyqtyq ónerge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrary haq. Óıtkeni, avtor kitaptarynda o bastan dúnıetanymnan týǵan oıý-órnekter týraly, qolónermen baılanysty ańyzdar, maqal-mátelder, naqyl sózderdi de baıan etedi», - deıdi Á. Qasteev atyndaǵy óner murajaıynyń pedagogıka jáne jobalaý qyzmeti bóliminiń jetekshisi Gúlnar Jubanııazova.
Sýretshi Eraly Ospanuly tanystyrý rásimine usynǵan «Qazaq halqynyń oıý-órnekteriniń etnografııalyq atlasy» atty eńbeginde kóne dáýirden qalyptasqan ulttyq buıymdardy (kıiz, keste, toqyma, aǵash, teri, zergerlik, sáýlet óneri) kórkemdeýde qoldanylǵan oıý-órnekterdiń paıda bolýyn, olardyń túrlerin, nyshanyn, semantıkalyq mán-maǵynasyn tereń zerdelep jazǵan.
«Bul kitaptyń ereksheligi – avtor alǵash ret 1000-nan asatam órnek elementteri ataýlarynyń sáıkestendirilgen tolyq tizbe kestesin keltirip jáne kúrdeli kompozıtsııadaǵy motıvtik úlgileriniń ataýlaryn ǵylymı turǵyda anyq kórsetip otyr.
Al «Qosheter – qazaq halqynyń qolóneri» albom-kitapta avtor ata-babamyzdyń kóshpendi ómir-tirshiliginiń bolmysyn, rýhanı mádenıetin, dúnıetanymyn dáripteıtin ulttyq buıymdardyń barlyq túrlerin qarastyrǵan»,- deıdi mýzeı ókili.
Sondaı-aq albom búginde qazaq jerindegi jáne elimizge alys-jaqyn elderdegi murajaılarda saqtaýly turǵan qolmen jasaǵan qundy jádigerlerdiń qaıtalanbas dástúrli úlgilerimen, dúken ustaǵan sheberlerdiń shyǵarmashylyǵyn dáripteıtin kóne fotolarmen tolyqtyrylǵan.
