Almatyda kóz qylılyǵynan bıyl 147 bala emdeldi
Basqarmanyń málimetinshe, bıyl Almaty balalar jedel medıtsınalyq kómek kórsetý ortalyǵynyń oftalmologııa bóliminde qylılyq dıagnozymen 147 bala emdeldi. Ótken jyly 109 naýqas em-dom alǵan. Sonymen qatar byltyr 99 ota jasalsa, bıyl jyl basynan dárigerler 132 ota ótkizgen.
Almaty qalalyq balalar jedel medıtsınalyq járdem ortalyǵynyń oftalmology, medıtsına ǵylymdarynyń kandıdaty Lázzat Keıkınanyń aıtýynsha, kóz qylılyǵyn emdeýge bolady. Biraq, emdi uzaq ýaqytqa keıinge qaldyrmaǵan durys.
«Qylılyqty emdeý kezinde bizdiń maqsat aqaýdy kosmetıkalyq joıý ǵana emes, sondaı-aq eń joǵary kórý fýnktsııasyn damytýǵa jaǵdaı jasaý. Bul – bınokýlıarlyq, ıaǵnı qorshaǵan ortany eki kózben qabyldaý qabileti, stereoskopııalyq kórý. Ári qaraı emdeý taktıkasyn sheshý úshin balany múmkindiginshe erterek oftalmologqa kórsetken jón. Kórý analızatorynyń joǵary sapaly tolyqqandy damýyna jaǵdaı jasaý úshin qylılyqty emdeý qashan da der kezinde júrgizilýi kerek. Bul – óte mańyzdy.
Ókinishke qaraı, balalardy 7-8 jastan keıin emdegende biz tek kórý ótkirligin saqtaýdy maqsat etemiz. Sebebi bul ómir sapasynyń mańyzdy faktory bolyp tabylady. Biraq bul kezde bınokýlıarlyq kórýdiń tolyq damýy týraly aıtpaımyz. Sondyqtan emdelýge jasy úlkenirek balalar kelgende, jaqsy jáne tıimdi nátıjeniń bolýy ekitalaı. Mundaı balalardy 7 jasqa deıin, ıaǵnı mektepke deıin baqylap, emdeýge tyrysý kerek»,- dedi dáriger.
Ol bınokýlıarlyq buzylýmen baılanysty qandaı da bir jaǵdaıdy túzetý mektep júktemesiniń bolýyna baılanysty belgili bir qıyndyq týdyratynyn aıtty.
«Otasyz emdeýge bolatyn qylılyqtyń kóptegen túri bar, sondyqtan hırýrgııa – dáriger sheshetin másele. Kózildirikti tańdaý, apparattyq emdeý aıasynda hırýrgııasyz tıimdi emdeletin qylılyq túrleri bar», - dep túsindirdi Lázzat Keıkına.
Kózdiń qylılanýynyń sebebi kóp. Munda nevrologııalyq jaǵdaılar da bolýy múmkin. Sondyqtan Ortalyq oftalmologtary qashan da nevropatolog áriptesterimen birge jumys isteıdi. Qalypty kórý omyrtqanyń qurylymyna tikeleı baılanysty ekenin atap ótken jón, al qylılyq balalar omyrtqany durys ustamaýdyń sebebinen de bolady.
«Qylılyqqa omyrtqanyń qurylymy qatty áser etedi. Basty májbúrli tómen qarap ustaý onyń kúıine ǵana emes, jalpy omyrtqanyń qurylymyna tolyǵymen áser etedi. Sondyqtan biz qylılyqty neǵurlym erterek emdesek, náresteniń basty ustaýyn qalpyna keltirý ońaıyraq bolady. Sáıkesinshe, omyrtqanyń jaǵdaıy da jaqsarady. Kóbinese «kózden bolatyn qısyq moıyndy» shynaıy qısyq moıynmen shatastyrady, kóptegen osteopattar kózdi emdeý kerek ekenin umytyp, keıde ony sátsiz emdep jatady», - dedi Lázzat Keıkına.
