Almatyda І halyqaralyq Farabı forýmy bastaldy
Aýqymdy shara Ekinshi ustaz atanǵan ǵulama eskertkishine gúl shoqtaryn qoıýmen bastaldy.
Oǵan Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ-dyń rektory Janseıit Túımebaev, Ózbekstan Respýblıkasynyń Almatydaǵy bas konsýly Abror Fathýllaev jáne belgili farabıtanýshy ǵalymdar, etnomádenı ortalyq ókilderi qatysyp, baba rýhyna taǵzym etti.
Sharaǵa jıylǵandar Ál-Farabı kitaphanasyndaǵy qazaqstandyq farabıtanýshylar kitaby qoıylǵan kórmeni aralap, «Túrki halyqtarynyń dástúrli qundylyqtary» atty kórkemsýret kórmesin tamashalady.
Arnaıy daıyndalǵan «Órkenıet shyraqshysy» derekti fılmi uly ustaz jaıly qundy maǵlumattar legin tolyqtyra tústi.
Bıyl tuńǵysh ret halyqaralyq deńgeıde uıymdastyrylyp otyrǵan Farabı forýmyn bilim ordasynyń basshysy Janseıit Túımebaev quttyqtaý sózben ashty.
«Ál-Farabı fenomeni – shyn máninde teńdesi joq qubylys. Ál-Farabı – uly oıshyl ǵana emes, ol – adamzattyń rýhanı órleýine yqpal etken planetarlyq deńgeıdegi ǵulama ǵalym. Búgingi forýmnyń tarıhı mıssııasy – Farabı ilimi arqyly jastardyń oı-órisin keńeıtý. Tarıhı jáne zamanaýı qundylyqtardy toǵystyrý arqyly farabıtanýdaǵy jańa baǵyttardy damytý, Farabı ilimin jan-jaqty, sala-salaǵa bólip talqylaý», – dep atap ótti rektor.
Jıynda sóz alǵan Ózbekstan Respýblıkasynyń Almatydaǵy bas konsýly Abror Fathýllaev ta ǵalymnyń baǵa jetpes baı murasynyń jalpyadamzattyq mańyzyn sóz etti.
«Uly ál-Farabı óz zamanynda barlyq ǵylym salalaryna úlken úles qosty. Ortaǵasyrlyq oıshyldardan alǵashqy bolyp áleýmettik ómir qurylymynyń erekshelikteri týraly ilimniń negizin qalady. Ol shyn máninde álem adamy boldy, túrli rýhanı qundylyqtardy biriktirdi.
Ál-Farabı shyǵarmalary orta ǵasyrlar men qaıta órleý dáýirinde Eýropadaǵy dúnıetanym men ǵylymǵa tikeleı áser etti. Álem, gýmanızm jáne ádilettilik týraly dúnıetanymy búgingi qıyn ýaqytta, álem jańa syn-tegeýrinder men qaýip-qaterlerge kezikken kezeńde asa ózekti», – dedi ol.
Sondaı-aq forýmnyń ashylýynda Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ Fılosofııa kafedrasynyń professory, Ál-Farabı ortalyǵynyń ǵylymı keńesshisi Jaqypbek Altaev, QR BǴM ǴK Fılosofııa, saıasattaný jáne dintaný ınstıtýtynyń bas ǵylymı qyzmetkeri Natalıa Seıtahmetova, qoǵam qaıratkeri Asyly Osman, «Ahyska» túrik etnomádenı ortalyǵy QB Almaty qalalyq fılıaly tóraǵasynyń orynbasary Qazaqbaı Qasymov, Túrikmen qoǵamdyq-mádenı ortalyǵynyń tóraıymy Gúlnar Annakýlıeva jáne ózge de qonaqtar oılaryn ortaǵa saldy.
Olar uly baba murasynyń ulaǵatyn tilge tıek ete otyryp, ál-Farabı eńbekterinde baıyptalǵan áleýmettik-fılosofııalyq kózqarastardyń negizgi ıdeıalaryn, túrki halyqtarynyń rýhanı dástúrleriniń qazaqstandyq mádenıettiń damýyndaǵy mańyzyn jáne olardyń álemdik fılosofııalyq oıdyń, ǵylymnyń damý úrdisterine tıgizgen yqpalyn talqylady.
Farabı forýmynyń ashylý saltanaty «Ál-Farabı jáne túrki halyqtarynyń rýhanı dástúrleri» atty halyqaralyq konferentsııaǵa ulasty.
Oǵan otandyq jáne sheteldik belgili farabıtanýshy ǵalymdar, oqytýshylar men bilim alýshy jastar qatysýda.
Halyqaralyq forým aıasynda birneshe ǵylymı konferentsııa, semınarlar men dóńgelek ústelder ótkizý josparlanǵan.
