Almatydaǵy týrızm: problemalar jáne olardy sheshý joldary
ALMATY. KAZINFORM – Almaty – Qazaqstannyń eń úlken qalasy, onda 2 mıllıonnan astam adam turady. Almaty- eldiń qarjylyq, ǵylymı, mádenı jáne ekonomıkalyq ortalyǵy ǵana emes, sonymen qatar týrıstik ortalyq. Ondaǵy tabıǵatty, tarıhı jáne kórikti jerlerdi tamashalaýǵa, demalýǵa álemniń túkpir-túkpirinen týrıster kóptep keledi. Negizinen Reseı, Úndistan, Qytaı, Túrkııa, Germanııa, AQSh azamattary Almatyny kórýge nıetti. Jyl basynan beri ońtústik astanaǵa qansha týrıst keldi, kelesi jyly qansha týrıst kútilýde jáne osy salada qandaı qıyndyqtar bar. Kazinform tilshileri zerttep kórdi.
Bıyl Almatyǵa qansha týrıst keldi?
Týrızm basqarmasynyń basshysy Ǵalııa Toqseıitovanyń aıtýynsha, 2024 jyldyń birinshi jartyjyldyǵynda Almatyǵa týrıster sany ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 10 paıyzǵa ósip, 1 mıllıon adamnan asqan. Sheteldik týrıster sany 15,6%-ǵa artyp 302,3 myń adamǵa jetti.
«Іshki týrızm de damyp keledi. Jyl basynan beri Almatyǵa eldiń basqa óńirinen 768 myń adam keldi. Ótken jyldyń alǵashqy alty aıymen salystyrǵanda 8,1%-ǵa artty. 2024 jylǵa arnalǵan boljam boıynsha 568 myńnan astam sheteldik týrıstiń kelýi kútilýde. 2025 jyly bul kórsetkish 596 myńǵa deıin jetedi degen boljam bar. Bul Almatynyń tanymal týrıstik baǵyt retinde odan ári nyǵaıýyn bildiredi», — deıdi ol.
QR Ulttyq qaýipsizdik komıteti baspasóz qyzmetiniń málimetinshe, 2024 jyldyń qańtar-qyrkúıek aralyǵynda Qazaqstanǵa 11,5 mln adam kelgen. Al, Ulttyq statıstıka bıýrosy, alǵashqy alty aıda 264 133 sheteldik týrıstke jáne 2 278 846 Qazaqstan azamatyna jergilikti qonaq úıler men basqa da ornalastyrý oryndarynda qyzmet kórsetilgenin atap ótti.
Álemniń túkpir-túkpirinen keledi — Almaty týrısterdi qyzyqtyratyn orynǵa aınaldy
Sondaı-aq, osy jyldyń 9 aıynda sheteldik týrısterdiń kelýi 2023 jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 97 paıyzǵa artqan. Sheteldik qonaqtardyń negizgi baǵyttary Almaty, Astana jáne Shymkent qalalary bolyp qala beredi.
Almatyǵa jıi keletin týrısterdiń TOP-5: Reseı, Úndistan, Qytaı, Túrkııa jáne AQSh. Reseılik týrısterdiń jıi kelýi jaqyndyq pen mádenı ortaqtyqqa baılanysty. Al Qytaı azamattaryna arnalǵan vızasyz rejım týrıstik aǵynnyń ósýine yqpal etti. Úndistannan kelgen týrıster tikeleı áýe reısteri men jeńildetilgen vızalyq rejımniń arqasynda Almatyny bilim alý úshin eń tanymal baǵyt retinde tańdaıdy.
«Árıne, álemniń túkpir-túkpirinen kelgen qonaqtardy qalamyz taý shańǵysy kýrorttarymen, tabıǵı kórinisterimen jáne belsendi demalys múmkindikterimen baýrap alady. AQSh-tan kelgen týrısterdiń alǵashqy bestikke enýi Qazaqstanǵa qyzyǵýshylyqtyń artqanyn kórsetetin mańyzdy kórsetkish. Amerıkandyq týrıster bizdiń qalamyzdy onyń biregeı tabıǵı jáne mádenı erekshelikteri, sondaı-aq qonaqjaılylyǵy men joǵary qyzmet kórsetý deńgeıi úshin baǵalaıdy. Olardyń qyzyǵýshylyǵy Almatynyń halyqaralyq arenada tanymal jáne bedeldi týrıstik baǵyt retinde qalyptasyp kele jatqanyn rastaıdy», — deıdi Ǵalııa Toqseıitova.
Qytaıdan keletin týrısterge erekshe nazar aýdarý kerek. Osy jazda Qazaqstan Prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev pen Qytaı Halyq Respýblıkasynyń Tóraǵasy Sı Tszınpın 2025 jyly Qazaqstanda Qytaı týrızm jylyn ótkizý týraly mańyzdy sheshim qabyldady. Vızasyz rejım engizilgennen beri Qytaıdan keletin qonaqtardyń sanynyń aıtarlyqtaı artýy baıqalady, bul ekijaqty týrızmdi damytýǵa jańa múmkindikter ashady.
«Almatyǵa kelýshiler sany boıynsha Qytaıdan kelgen týrıster úshinshi orynda tur, bul qytaılyq saıahatshylardyń qalamyzǵa degen qyzyǵýshylyǵynyń artqanyn dáleldeıdi. 2023 jyly birinshi jartyjyldyqta Almatyǵa Qytaıdan 24 085 týrıst kelse, 2024 jyly dál osy kezeńde olardyń sany 40 557-ge jetip, 68,39 paıyzǵa ósken. Bul eki ese kóp. Bul ósimge vızasyz saıahattyń engizilýi basty ról atqaryp otyr. Týrıstik áleýetti ilgeriletýge negiz bolǵan 2024 — 2025 jyldardy Týrızm jyldary dep jarııalaǵan Qazaqstan men Qytaıdyń bastamasynyń da arqasy. Eki el arasynda qol qoıylǵan memorandým ózara týrızmdi damytýǵa jáne vızalyq rásimderdi jeńildetýge baǵyttalǵan», — dep atap ótti basqarma basshysy.
14 jyldyq tájirıbesi bar gıd Svetlana Alferova bıyl Almatyǵa týrıster aǵyny ótken jylmen salystyrǵanda aıtarlyqtaı artqanyn atap ótti. Qonaqtar álemniń túkpir-túkpirinen, sonyń ishinde Úndistan, Arab elderi, Doha, AQSh, Kanada, Italııa, Ispanııa, Germanııa, Ulybrıtanııa, Bolgarııa, Slovenııa jáne Brazılııadan keledi.
Eýrazııalyq týrıstik qaýymdastyǵynyń múshesi, SkyWay týrıstik kompanııasynyń dırektory Ásem Qozbaǵarova Qazaqstan sońǵy jyldary álemdegi týrıster úshin tartymdy bola túskenin tilge tıek etti. Úndistannan, Qytaıdan, Reseıden, Parsy shyǵanaǵy elderinen, sondaı-aq Ońtústik-Shyǵys Azııa men Eýropadan saıahatshylar sany kóbeıip keledi.
Qazaqstan sheteldik týrısterdi nesimen qyzyqtyrady?
Sheteldik týrıster birinshi kezekte Almatyǵa, sodan soń Astana, Aqtaý jáne Shymkentke kelýdi kózdeıdi. Olardyń elimizge kelýdegi negizgi maqsaty — belsendi demalys, ıaǵnı, ashyq aýada serýendep, tabıǵat aıasyna saıahat jasaý. Olardyń kópshiligi elimizdiń eń úlken qalasy ǵana emes, mádenı-tarıhı ortalyǵy sanalatyn — Almatyny tańdaıdy. Munda týrıster murajaılarǵa, saıabaqtarǵa, Kók bazarǵa jáne áıgili Kóktóbege barady. Tanymal oryndardyń qatarynda Medeý muz aıdyny, Shymbulaq jáne Oı-Qaraǵaı taý shańǵysy kýrorttary, sondaı-aq megapolısten tys ornalasqan basqa da kóptegen tabıǵı jáne mádenı kórikti jerler bar. Atap aıtar bolsaq, Esik qorǵandary, Altyn adam murajaıy, Esik kóli, Sharyn shatqaly, Kólsaı men Qaıyńdy, sondaı-aq Altyn Emel ulttyq saıabaǵy men Tańbalynyń jartastaǵy sýretteri.
«Týrısterdi Uly Jibek joly qyzyqtyrady, olar Ózbekstan, Qyrǵyzstan, Tájikstan, Túrkimenstan sııaqty kórshiles elderdi aralap kórgisi keledi. Olar sondaı-aq osy elderdiń mádenı qundylyqtarynyń qanshalyqty uqsas jáne qyzyqty ekenin baıqaıdy. Árıne, gastronomııa da nazardan tys qalmaıdy — olar bizdiń ulttyq taǵamdarymyzdan dám tatyp, qazaq halqynyń salt-dástúrine qanyqqysy keledi», — deıdi Svetlana Alferova.
Onyń aıtýynsha, týrıster Qazaqstannyń batys jáne shyǵys aımaqtaryna da qyzyǵýshylyq tanytyp, elimizdiń bas qalasy Astananyń táýelsizdik jyldarynda qalaı ózgergenin kórgisi keledi.
«Baıqońyrǵa da úlken qyzyǵýshylyq tanytady. Adamdar álemdegi alǵashqy ǵarysh aılaǵyn óz kózderimen kórgisi keledi, sondaı-aq zymyranyń kókke kóterilgenin kórgisi keledi. Alaıda, belgili bir halyqaralyq jaǵdaılarǵa baılanysty qazir mundaı ekskýrsııalardy uıymdastyrý óte qıyn. Degenmen, Baıqońyrǵa suranys joǵary bolyp otyr», — dedi ol.
Sondaı-aq Ásem Qozbaǵarova sheteldik týrıster Qazaqstannyń etnıkalyq aýyldaryna, ulttyq dástúrleri men mádenıetine kóbirek tartylyp jatqanyn atap ótti. Olar elimizdiń baı tarıhı jáne mádenı murasymen tanysa alatyn murajaılarǵa belsendi túrde barady.
Qazaqstanda sheteldik týrıster orta eseppen qansha kún bolady?
«Kazakh Tourism» UK» AQ málimetteri boıynsha bir týrıst ortasha eseppen Qazaqstanda shamamen 4 kún bolady. Bul rette gıd Svetlana Alferova sheteldik týrıstiń bolý uzaqtyǵy ártúrli bolatynyn túsindiredi. Kóp jaǵdaıda qonaqtar 2-3 kúnge keledi. Biraq, bul toptyń túrine jáne týr baǵdarlamasyna baılanysty. Birneshe elge barýdy qamtıtyn týrlar bar jáne mundaı saparlar ádette úsh-tórt aptaǵa sozylady. Jalpy, bolý uzaqtyǵy árqashan týrısterdiń qalaýy men saıahat josparlaryna baılanysty.
Almaty týrızm bıýrosy Marketıng jáne saraptama bóliminiń jetekshisi Rýslan Janabaev ishki jáne sheteldik týrısterdiń aıyrmashylyqtaryn ataı otyryp, bıýro júrgizgen zertteý nátıjesimen bólisti.
«Almatyǵa keletin sheteldik qonaqtar negizinen 26-35 jas aralyǵyndaǵy er adamdar. Olardyń 40%-y jalǵyz, 30%-y dostarymen jáne 30%-y otbasymen keledi. Almatyda orta eseppen 5 kún bolady jáne ár kún saıyn orta eseppen 334 AQSh dollaryn jumsaıdy. Týrısterdiń 68%-y demalýǵa, 32%-y iskerlik maqsatta keledi. Jumsalǵan qarajattyń 50%-y jatyn orynǵa ketedi», — dedi ol.
Sondaı-aq, Rýslan Janabaev elimizdiń mádenı astanasyna qydyryp keletin ishki týrısterge de toqtaldy. Onyń aıtýynsha, qazaqstandyqtar sheteldik qonaqtarǵa qaraǵanda 8,7 ese az aqsha jumsaıdy.
«Almatyǵa keletin ishki týrısterdiń orta jasy 18-25 jas aralyǵynda. Olardyń 68%-y týysqandarynyń úıinde toqtaıdy. Orta eseppen qalada 2 kún bolady jáne orta eseppen 38 dollar jumsaıdy. ıAǵnı, sheteldik týrısterge qaraǵanda 8,7 ese az qarajat ketedi. Osy sebepti biz qazir ishki týrısterge qaraǵanda sheteldik qonaqtardy shaqyrýǵa tyrysamyz. Jaı ǵana sheteldik emes, josparly túrde keletin qaltaly týrısterdi shaqyrý boıynsha jumystar júrgizemiz», — dedi bıýro ókili.
Týrıster Qazaqstan týraly qalaı biledi
Gıd Svetlana Alferovanyń aıtýynsha, týrıster Qazaqstan týraly ınternet arqyly, sondaı-aq ártúrli festıvalderdi, mysaly, Kóshpendiler oıyndarynyń jarnamasy arqyly biledi. Sondaı-aq tikeleı reısterdiń de úlesi bar.
Týrızm basqarmasy basshysynyń sózinshe, sheteldik qonaqtardyń aǵylýyna túrli faktorlar, sonyń ishinde belgili sheteldik blogerler men jýrnalısterdiń kelýi áser etedi. Jyl basynan beri Almatyǵa Ispanııa, Serbııa, Kanada, Qytaı, Italııa, Aýstralııa, AQSh, Argentına, Malaızııa, Ulybrıtanııa jáne taǵy basqa 38 elden 158 osyndaı tanmal tulǵa keldi. Olardyń áleýmettik jelilerdegi aýdıtorııasynyń jalpy aýqymy 100 myńnan 5 mıllıonǵa deıin. Bul qalanyń jáne tutastaı alǵanda elimizdiń tanymal bolýyna aıtarlyqtaı yqpal etedi.
Týrızm máseleleri
Týrıster kezdesetin negizgi problemalar, eń aldymen, ınfraqurylymǵa qatysty. Svetlana Alferova Almatyda da, odan tys jerlerde de dárethanalar men sanıtarlyq toraptardyń joqtyǵyn atap ótti.
«Bul rette ol týrıstik aımaqtardaǵy kóptegen dárethanalardyń aqyly ekenin, biraq olardyń tazalyǵy durys saqtalmaıtynyn aıtqym keledi. Almatyda da jaǵdaı kóńil kónshitpeıdi — dárethanalar bolsa da, keıbir jerlerde olar jabyq turady, bul saıahatshylarǵa qosymsha qolaısyzdyqtar týǵyzady. Taǵy bir másele — qyzmetterdiń qymbattyǵy. Qazaqstan kórshi eldermen salystyrǵanda týrıster úshin aıtarlyqtaı qymbat el», — dedi ol.
Bılik pen ınvestorlardyń nazarynda bolýy kerek taǵy bir mańyzdy másele bar. Ol —jaqsy qonaqúılerdiń jetispeýshiligi. Bul tapshylyq ásirese kóktemgi-jazǵy maýsymda qatty seziledi.
«Bizdiń qonaqúıler, ókinishke oraı, týrıster aǵynyna tótep bere almaıdy. Qonaqtar las tósek-oryndarǵa jáne tańǵy as kezinde tamaqtyń bolmaýyna shaǵymdanady, biraq bul, árıne, 4 jáne 5 juldyzdy qonaqúılerge qatysty emes. Qalada ortasha deńgeıdegi qonaqúıler jetispeıdi — qonaqtarǵa tıisti deńgeıde qyzmet kórsete alatyn. Onyń ústine baǵasy da joǵary bolyp tur», — dep atap ótti Svetlana Alferova.
Dámhanalar men meıramhanalarǵa keletin bolsaq, kóptegen týrıst ulttyq taǵamdarǵa oń baǵa beredi. Tamaqtyń joǵary sapasyn, sonymen qatar tamasha qyzmet kórsetý men tehnıkalyq qyzmet kórsetýdi atap ótedi.
Degenmen, sońǵy ýaqytta keıbir mekemelerge qatysty shaǵymdar bar: týrıster uzaq qyzmet kórsetýge, tapsyrystardy shatastyryp alatyndaryna shaǵymdanady, bul keıde týr baǵdarlamasynyń buzylýyna ákeledi dep atap ótti maman.
Sonymen qatar, Svetlana Alferova Almatyda shoý-baǵdarlamalarmen ushtastyra otyryp, ulttyq taǵamdardy usynatyn meıramhanalardyń joqtyǵyna nazar aýdardy.
«Taǵy bir mańyzdy aspektke — bagaj qyzmetine nazar aýdarmaýǵa bolmaıdy. Týrıster kelgen kezde júkterin uzaq kútýge májbúr. Bul da olardyń saıahat týraly jalpy áserin aıtarlyqtaı nasharlatady», — deıdi ol.
Almatydaǵy kádesyıdyń baǵasy satyp turǵan ornyna baılanysty aıtarlyqtaı ózgerýi múmkin, bul týrıster arasynda túsinbeýshilik týdyrady. Mysaly, Kók bazar aımaǵynda kádesyılar áldeqaıda arzan bolsa, Kóktóbede dál sol taýar 10 ese qymbatqa túsedi.
«Týrıster aldymen Kóktóbege baryp, joǵary baǵaǵa taýar satyp alady, sodan keıin Kók bazardy aralap, sol kádesyılardy áldeqaıda arzan baǵamen taýyp alady. Bul narazylyq týdyrady. Meniń tájirıbemde mundaı jaǵdaılar boldy», — dep atap ótti Svetlana Alferova.
Kazinform tilshileri sheteldik meımandardyń Qazaqstan týraly pikirin tyńdap kórdi
Túrkııadan kelgen Idıl Dýrýn Almatyny kórkem taýlary men tańǵajaıyp tabıǵaty úshin mindetti túrde keletin jer dep sanaıdy.
«Biz Shymbulaqta boldyq, aspaly jolmen taýǵa kóterilip kele jatyp, kúzdiń keremet sulýlyǵyn, rýhyn sezindik. Sondaı-aq atqa otyryp serýendedik. Qala umytylmas áser qaldyrdy. Maǵan ásirese keıbir almatylyqtardyń turmysy unady — tańerteń olar Shymbulaqqa taýǵa shyǵyp, taza aýada serýendep, sosyn tómen túsip, jumysqa ketedi. Jergilikti turǵyndardyń mundaı múmkindikke ıe bolǵany óte jaqsy. Tipti qalanyń ózinde kúni boıy serýendeýge bolady. Kóptegen saıabaq pen jasyl aımaqtar bar. Biz Almatyǵa tántimiz», — dedi ol.
70 jastaǵy úndistandyq dáriger Ram Prabhý Almatyǵa ekinshi jyl qatarynan kelip tur. Ol munda saıahattaýǵa ǵana emes, áriptesterimen tájirıbe almasý úshin jáne medıtsınalyq ýnıversıtet stýdentterine dáris oqý úshin keledi. Ótken jyly Sharyn shatqaly men Kólsaı kólderin kórse, bıyl Shymbulaqqa shyqty.
«Men kóp saıahattaımyn, belsendi ómir saltyn ustanamyn, Úndistanda turamyn, ol jaqta qys múldem bolmaıdy. Mine, Qazaqstanda men izdegenimdi taptym: Aqulpa qar, taý, taza aýa. Munda tabıǵat kez kelgen dáriden jaqsy emdeıdi», — dep atap ótti ol.
Jańa jylda Almatyǵa qansha týrıst keledi dep kútilýde?
Týrızm basqarmasynyń basshysy Ǵalııa Toqseıitovanyń aıtýynsha, júrgizilgen zertteý nátıjelerine sáıkes, jańa jylda Almatyǵa 1800-ge jýyq týrıst keledi dep kútilýde. Bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda (2024 jyldyń 27 jeltoqsanynan 2025 jyldyń 6 qańtaryna deıin)13,6 paıyzǵa ósken.
«Týrıster saıahattaryn orta eseppen 94 kún buryn josparlaıdy, bul ótken jylmen salystyrǵanda 0,4%-ǵa kóp. Bul aldyn ala josparlanǵan saparlardyń joǵary deńgeıin jáne Almatyǵa degen turaqty qyzyǵýshylyqty kórsetedi. Jańa jylǵa Túrkııa, Ońtústik Koreıa, AQSh, BAÁ, Germanııa jáne basqa elderden týrıster keledi. Osylaısha, demalys maýsymynda Almatyda týrıstik aǵynnyń oń ósimi kútilýde. Keletin qonaqtar sanynyń artýy jáne aldyn ala tapsyrys berýdiń joǵary deńgeıi qalada Jańa jylǵa degen úlken suranys pen kútiletin belsendilikti rastaıdy», — dedi Toqseıitova.
Sonymen qatar, Ǵalııa Toqseıitova jańa jyldyq merekeler qarsańynda Almatyda qonaqúıler 95 paıyzǵa deıin tolatynyn atap ótti. Negizgi suranys taý bókterindegi taý shańǵysy kýrorttary men qonaqúıler sııaqty tanymal oryndarda shoǵyrlanǵan, munda negizgi mereke kúnderi tolyp ketý 90-95%-ǵa jetti. Almatydaǵy ortalyq qonaqúılerdegi nómirlerdiń shamamen 85%-y brondalǵan.
Basqarma basshysynyń aıtýynsha, bul qalanyń sheteldik týrıster úshin de, jańa jyldyq demalysyn Almatyda ótkizýdi josparlaǵan otandyq qonaqtar úshin de tartymdylyǵyn aıǵaqtaıdy.
Onyń aıtýynsha, 30 jeltoqsan men 5 qańtar aralyǵynda qalada
4 jáne 5 juldyzdy qonaqúılerde turý baǵasy turaqty bolady dep kútilýde. Bul týrıster 4 juldyzdy qonaqúılerde bir túnge ortasha eseppen 105 dollarǵa nómir brondaı alady degen sóz, bul ótken jylmen salystyrǵanda 4,5%-ǵa tómen. Bes juldyzdy qonaqúılerde bir túnge baǵa $207 bolady, bul da ótken jylmen salystyrǵanda 27,1%-ǵa tómen.
Osy rette týrızm basqarmasynyń basshysy Ǵalııa Toqseıitova Almatyda qonaqúı bólmeleriniń jetispeýshiligi máselesine nazar aýdardy. Qaladaǵy qonaqúı qyzmetterine ósip kele jatqan suranysty qanaǵattandyrý úshin barlyǵy 4426 nómirdi qamtamasyz etetin 30 jańa qonaq úı jobasy boıynsha jumystar júrgizilip jatyp. Jobalardyń jalpy quny 339,5 mlrd teńge.
«Qazir 1365 jańa bólmeni usynatyn 8 nysannyń qurylysy júrgizilip jatyr. 22 nysan jobalaý satysynda. 2024 jyly 612 nómiri bar úsh jańa qonaqúı paıdalanýǵa berilip, 2027 jylǵa qaraı josparlanǵan barlyq jobany júzege asyrý aıaqtalady. Bul qalany qosymsha qonaqúı nómirlerimen qamtamasyz etip, týrısterdiń megapolıste jaıly turýy úshin jaǵdaıdy jaqsartady», — dedi spıker.
Qonaq úı qoryn keńeıtýmen qatar, biz taýly aımaqtardaǵy ınfraqurylymdy damytýǵa da erekshe nazar aýdarylyp jatyr.
«1000 shaqyrymnan astam jaıaý júrginshi joldary tsıfrlandyrylǵan, onyń ishinde 750 shaqyrym jaqsartylyp, 13 kempıng aımaǵymen tolyqtyrylǵan. Bul joldarǵa qoljetimdilik „2Gis“ jáne „View Ranger“ sııaqty tanymal tsıfrlyq platformalar arqyly qamtamasyz etilgen. Bul marshrýttardy josparlaýdy jeńildetip, Almaty tabıǵatyn barlyǵyna qoljetimdi etedi. Qonaqtardyń qyzmet kórsetý deńgeıi men jaılylyǵyn arttyrý maqsatynda Almatyda 9 týrıstik aqparattyq ortalyq jumys isteıdi. Munda birneshe tildi meńgergen mamandar týrısterge qalada qozǵalýǵa, kórikti jerlerdi tabýǵa, sondaı-aq kólik jáne is-sharalar týraly aqparat alýǵa kómektesedi. Sonymen qatar, týrıstik salanyń qyzmetkerlerine arnalǵan aǵylshyn tili kýrstary sııaqty bilim berý baǵdarlamalary da bar, bul qyzmet kórsetý sapasyn jaqsartyp, Almatynyń halyqaralyq arenadaǵy bedelin nyǵaıtady», — dep jaýap berdi ol.
Týrısterdiń qaýipsizdigi de nazardan tys qalmaıdy.
«2021 jyldan bastap alys taýly aımaqtarda 18 úıshik ornatyldy, al 2024 jyly qutqarýshylardy shuǵyl jaǵdaılarǵa jedel áreket etýge daıarlaý boıynsha oqý baǵdarlamalary uıymdastyryldy. Almaty halyqaralyq áýejaıynda zańsyz tasymaldaý qyzmetterimen kúresý úshin týrıster senimdi taksı qyzmetterin jyldam júktep alý úshin QR-kodtar ornatyldy», — dedi týrızm basqarmasynyń basshysy.