Almatydaǵy hostel ıeleri stýdentterdi qabyldaǵysy kelmeıdi...
ASTANA. KAZINFORM – Jańa oqý jylynyń bastalýyna sanaýly kún qaldy. Qalaǵa arman arqalap keletin stýdentterge qatysty máseleniń biri – jataqhana. Jataqhanany jaǵalaı oryn tappaǵan stýdentter páter jaldap, hostel panalap ketpeı me? Ǵylym jáne joǵary bilim mınıstrligi joǵary oqý ornynan keıingi bilim komıteti tóraǵasynyń orynbasary Aqerke Abylaıhanmen tildesken edik.
«Stýdentterdi jataqhanamen qamtý máselesi kúrdeli. Jalpy bilim salasynda túıtkildi máselelerdi kórsetpeı qalý múmkin emes. Jasyratyny joq, 1960 jyldary salynǵan eski jataqhanalar bar. Bizdiń mınıstrlik bul suraqtyń kúrdeliligin eskere otyryp, normatıvtik-quqyqtyq qujattarǵa ózgerister engizildi. Barlyq oqý oryndaryna qabyldaǵan stýdentterdi jataqhanamen mindetti túrde qamtý talaby engizildi. Stýdent grantpen be, aqyly oqı ma, oǵan qaramaıdy. Talap oryndalmaǵan jaǵdaıda suraq ýnıversıtetke qoıylady jáne olardyń habary bar. Stýdentterdi jataqhanamen qamtý talaptary mınıstrdiń buıryǵymen bekitilgen», - dedi Aqerke Abylaıhan agenttik tilshisimen suhbat barysynda.
Mınıstrlik ókili elimizdegi jataqhana tapshylyǵy boıynsha jańa statıstıkany bere almaıtyndyǵyn aıtty. Sebebi, stýdentterdi oqý oryndaryna qabyldaý áli júrip jatyr, aıtýynsha 25 tamyzdan keıin belgili bolady.
«Jataqhanalardaǵy oryndy bólý 2022 jylǵy mınıstrdiń buıryǵymen bekitilgen. Jataqhana aldymen jetim jáne ata-anasynyń qamqorlyǵynsyz qalǵan stýdentterge beriledi. Munan soń І, ІІ jáne ІІІ toptaǵy múgedektigi bar stýdentter qamtylady. Sonymen qatar turmysy tómen otbasylardan shyqqan, aýyl kvotasymen oqý túsken stýdentter, qandastar jáne «Serpin» baǵdarlamasymen bilim alatyn jastar da bar», - deıdi ol.
Sondaı-aq, spıker áńgime barysynda stýdentterdiń jataqhana máselesin sheshýge arnalǵan biryńǵaı jeli qosylǵanyn tilge tıek etti. Oqý jylynyń basynda stýdentterdiń kóptep kelýin eskere otyryp, mınıstrlik biryńǵaı koll-ortalyq jáne ahýal ortalyǵyn uıymdastyrylǵan. Sol sııaqty stýdentterdi jataqhanalarǵa ornalastyrý kúnderinde árbir joǵary oqý ornynda kómekke muqtaj stýdentti qoldaý úshin tıisti ortalyqtar jumys istep tur.
«Stýdentter áli qabyldanyp jatyr, sondyqtan qansha oryn qajettigin qazir aıta almaımyz, 25 tamyzdan keıin belgili bolady. Hostelder máselesine kelsek, úshjaqty kelisimshart jasalady, ýnıversıtet, hostel ıesi jáne stýdent. Osy oraıda aıta ketsek, Almatydaǵy hostel ıeleri joǵary oqý oryndarymen jumys isteýge múddeli emes, oǵan sebep – talaptardyń kúsheıtilýi. Elordada L. Gýmılev atyndaǵy Eýrazııa ulttyq ýnıversıtetiniń stýdentteri qaladaǵy 6 hostelge jaıǵaspaq. Hostelderdegi órt qaýipsizdigine jergilikti Tótenshe jaǵdaılar departamenti jaýapty. Taǵy bir jaıt, endi hostelderde tek qana stýdentter turatyn bolady, ıaǵnı bógde adamdar turmaıdy. Sonymen qatar kelisimshart boıynsha hostelderdiń ıesine mindetter júkteledi. Onyń qataryna qaýipsizdik pen tazalyq jatady», - dedi A. Abylaıhan.
Qazir stýdentterdi jataqhanamen qamtýdyń birneshe túri bar. Aldymen ýnıversıtet janyndaǵy jataqhanalar, sosyn memlekettik-jekemenshik áriptestik boıynsha salynǵan jataqhanalar, olarǵa memleketten sýbsıdııa beriledi jáne baǵany aıyna 40 myń teńgeden kótermeý talaby qoıylǵan. Odan bólek, stýdentter hostelderde tura alady, onyń baǵasyn qaltasyna qaraı tańdaıdy.
Eske sala ketsek, 2020 jyly Memleket basshysy 90 myń stýdent úshin jataqhana salý mindetin júktegen edi.
«Búginde 50 966 oryndyq jataqhana paıdalanýǵa berildi. Jyl sońyna deıin 10 576 oryndyq 27 jataqhana beriledi, odan bólek 4 650 oryndyq 17 jataqhana daıyn», - dep sendirdi mınıstrlik ókili.
Toqtala ketsek, jataqhanalar men hostelderdegi qaýipsizdik máselesi de ózekti. Bul baǵyttaǵy istiń mán-jaıyn Tótenshe jaǵdaılar mınıstrliginen bilgen edik.
«2023 jyly hostelder men jataqhanalarda 3 órt tirkeldi. Órttiń paıda bolý sebepteri – elektr jelileri men elektr qurylǵylaryn ornatý jáne paıdalaný kezinde órt qaýipsizdigi erejelerin buzý. Bıyl órt tirkelgen joq. Órt qaýipsizdigi salasyndaǵy táýekel dárejesin baǵalaýdyń obektıvti krıterıılerine sáıkes jataqhanalar úsh táýekel dárejesine: joǵary, ortasha jáne tómen bolyp bólinedi. Táýekeldiń joǵary dárejesine qurylystardyń jalpy aýdany 2000 jáne odan da kóp sharshy metr, ortashaǵa 1999-dan 1000 sharshy metrge deıin, tómenine 999 jáne sharshy metrden az hostelder jatady», - dep túsindirdi vedomstvodan.
Mınıstrliktiń málimetinshe, jospardan tys tekserýlerdi qospaǵanda, jataqhanalar men hostelderge jylyna bir ret profılaktıkalyq baqylaý júrgiziledi. Al prokýratýra organdarynyń tapsyrmalary, jeke jáne zańdy tulǵalar men memlekettik organdardyń ótinishteri jospardan tys tekserýge jatady. Byltyr órt qaýipsizdigi talaptarynyń saqtalýyn baqylaý maqsatynda elimiz boıynsha 352 hostelde jospardan tys tekserýler júrgizilgen.
«Olardyń nátıjeleri boıynsha 1 600-den astam zań buzýshylyq anyqtaldy. Órt qaýipsizdigi talaptaryn buzǵany úshin 336 hosteldiń ıeleri 3 mln astam teńge somaǵa aıyppul salynyp, ákimshilik jaýapkershilikke tartyldy», - delingen habarlamada.
TJM jyl basynan beri jataqhanalardy qosa alǵanda, bilim berý obektilerine órt qaýipsizdigi talaptaryn saqtaý turǵysynan barlyǵy 488 tekserý júrgizdi. Tekserý nátıjeleri boıynsha zań buzýshylyqtardy joıýdyń naqty merzimderi kórsetilgen nusqamalar berildi.
Eske salsaq, byltyr Almatyda hostel órtenip, 13 adam qaza tapty. Hostel ǵımaratynyń ıesi – «KÝSA Halyq» JShS. Ony jalǵa alǵan – «ALA Hostel» JShS. Nysan qurylys talaptary men órt qaýipsizdigi erejelerin buza otyryp salynǵan. Bul hostelde stýdentter men jaldamaly jumysshylar turǵan. Memleket basshysy qaza tapqan Qazaqstannyń jáne shetel azamattarynyń jaqyndary men týǵan-týystaryna kóńil aıtty. Qaıǵyly jaǵdaıǵa kináliler zań boıynsha jaýapqa tartylatynyn jetkizip, Úkimet pen ákimdikke zardap shekkenderdiń otbasylaryna kómek kórsetýdi tapsyrdy.
Aıta ketsek, Astana qalasy tótenshe jaǵdaılar departamenti jyl basynda usynǵan málimet boıynsha elordada 87 hostel bar, 8 hostel óz erkimen jabylǵan.
