Almatyda eski turǵyn úıden kim qalaı aqsha tabýǵa tyrysyp júr
ALMATY. KAZINFORM – Almatynyń jer qatynastary basqarmasy 2 000 oryndyq mektep salý jobasyna qatysty alynatyn páterler men jer ýchaskeleriniń qunyn tómendetý týraly BAQ-ta taraǵan aqparatty joqqa shyǵardy.
Taýgúl shaǵyn aýdanyndaǵy Súleımenov – Taldyqorǵan kósheleriniń qıylysynda ornalasqan mektep 360 oqýshyǵa eseptelgen, biraq munda is júzinde 494 bala bilim alyp jatyr. Qazir Taýgúl shaǵyn aýdanynda 560 oqýshy orny jetispeıdi. «Asyl Tas» turǵyn úı kesheniniń qurylysyn júrgizý, tozyǵy jetken turǵyn úılerdi jańartý baǵdarlamasy boıynsha paıda bolatyn jańa qurylystardy esepke alǵanda munda aldyn ala jasalǵan boljam boıynsha 2000 oqýshy orny jetispeıdi.
Osyǵan baılanysty ákimdik №72 mekteptiń qýatyn arttyrý jobasyna bastamashylyq jasap, onyń aýmaǵyn keńeıtýdi kózdeıdi. 1950 jáne 2000 jyldary salynǵan barak úlgisindegi 15 úı ornalasqan ýchaskeler alyp qoıýǵa jatady. Olardyń barlyǵynyń 49 ıesi bar.
«Baǵalaýs ekspert» JShS baǵalaý kompanııasy 40 menshik ıesiniń jyljymaıtyn múlkine tekserý júrgizdi. Oǵan sáıkes, jer ýchaskesiniń naryqtyq quny 1 sotyq jerge 9 927 139 teńgeni, turǵyn úı qurylysy jylyna jáne qabyrǵa materıalyna baılanysty 1 sharshy metrge 96 myń men 120 myń teńge aralyǵynda.
Atap óterlik jaıt, baǵalaý kompanııasy osy aýdandaǵy ýchaskeniń naryqtyq qunyn, úıdiń qaı jyly salynǵanyn, onyń jaı-kúıin jáne qurylysta qoldanylatyn materıaldardyń sapasyn eskere otyryp, satyp alýdyń eseptik qunynyń ádistemesin qoldanatyn bolady.
Baǵalaý naryqtyq baǵalardy eskere otyryp, naryqtyq baǵalardan aspaı nemese tómendemeı júrgiziledi. Bul rette, satyp alý qunyn baǵany asyra baǵalaıtyn kommertsııalyq obektilerdi salýshylar usynatyn qunmen kelisýge bolmaıdy, óıtkeni olar ketetin shyǵyndardy salynǵan úılerdiń baǵasyna qosady.
Jyljymaıtyn múliktiń naryqtyq qunyn esepteý ádistemesi QR Azamattyq kodeksine jáne QR Qarjy mınıstrligi bekitken «Jyljymaıtyn múliktiń qunyn baǵalaý» standartyna sáıkes aıqyndalady. Jyljymaıtyn múlikti baǵalaý kezinde baǵalanatyn obektimen salystyrylatyn uqsas obektiler naryǵyndaǵy sońǵy satylymdar men baǵa usynystaryna taldaý jasalady.
Osylaısha, baǵalaý jer ýchaskesiniń qunynan, úıdiń, sharýashylyqtyń qunynan jáne ýchaskedegi ǵımarattar men jasyl jelekterden qalyptasady. Mundaı baǵalaý baǵalanatyn jyljymaıtyn múliktiń durys naryqtyq qunyn anyqtaýǵa múmkindik beredi. Memleket áleýmettik obektilerdi salý úshin satyp alatyn barlyq jer ýchaskeleri qoldanystaǵy zańnama men standarttar negizinde baǵalanady. Baǵalaýdy táýelsiz baǵalaýshylar júrgizetinin eskerý mańyzdy.
Naryqty zertteý, onyń ishinde «Krysha» aqparattyq portalynda berilgen aýdanda qoıylǵan obektilerdi satý týraly habarlandyrýlar boıynsha júrgiziledi. Biraq, portal árdaıym naqty qunyn kórsete bermeıdi, óıtkeni menshik ıeleri ádette jarnamada odan ári saýda-sattyq úshin artyq qundy kórsetedi. Portaldy qoldana otyryp, baǵany manıpýlıatsııalaý faktileri kezdesedi. Mysaly, menshik ıeleri kommertsııalyq jáne memlekettik jobalar úshin jer ýchaskelerin satyp alý týraly bilip, múlikti joǵary baǵamen satý týraly habarlandyrýlar ornalastyra bastaıdy. Osylaısha, joq baǵa naryǵyn jasandy túrde qoldan jasaıdy.
Jer qatynastary basqarmasy qoldanystaǵy zańnama normalaryn qatań qoldanýdy jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda kózdelgen azamattarymyzdyń barlyq quqyqtarynyń saqtalýyn, sondaı-aq bıýdjet qarajatynyń maqsatqa saı jumsalýyn qamtamasyz etedi.
Usynylǵan qunmen kelispegen jaǵdaıda menshik ıesi baǵalaýǵa sot tártibimen narazylyq bildirýge quqyly.
Eski turǵyn úılerde «bıznes» qalaı jasalady
«Almaty Áleýmettik-kásipkerlik korporatsııasy» AQ derekteri boıynsha atalǵan aýdan turǵyndarynyń ótinishterin uıymdastyrýshy Ernar Rahymjanov túrli ınstantsııalarǵa birneshe ret shaǵymdarmen jáne atalǵan aýdanda renovatsııa júrgizýdiń baıaý qarqynyna, sondaı-aq ınvestordyń, qurylys salýshy – «UAR Group» JShS-niń qyzmetine shaǵymdandy. «Almaty ákimdiginiń kúrdeli qurylys kásiporny» JShS aǵymdaǵy jyldyń basynda onymen shartty buzdy.
Atalǵan aýdanda eski úılerdi jańartý jobasy júzege asyrylýda. Osy joba boıynsha 2021 jyldyń qazan aıynda birinshi kezektiń bastalýymen jáne 2028 jyldyń jeltoqsanynda aıaqtalýymen qurylystyń 8 kezegi qarastyrylǵan. Basqa eski úılermen qatar E. Rahymjanov pen onyń týystarynyń páterleri qurylystyń 7-shi kezeginde tur. Kezektiń bastalýy - 2023 jyldyń mamyr aıy, aıaqtalýy – 2026 jyl.
E. Rahymjanov 2021-2024 jyldary Súleımenov kóshesindegi renovatsııa baǵdarlamasy boıynsha №4 jáne №10 úılerden eki páter aldy. Sondaı-aq, onyń ápkesi men anasyna osy ýchaskede eki bólmeli jáne úsh bólmeli páter tirkelgen. Ol sharshy metrine 1,257 mln teńge esebinen árqaısysy 45 mln teńgeden eki eki bólmeli páter satýdy, al aýdany 45 sharshy metr úsh bólmeli páterdiń ornyna jańa úıde keminde 130 sharshy metr úsh bólmeli páter alýdy kózdep otyr. Áıtpese, ol barlyq tórt páterdi (bir bólmeli 24 sharshy metr, eki eki bólmeli 35,8 jáne 37,4 sharshy metr, úsh bólmeli 44,1 sharshy metr) 200 mıllıon teńgege satqysy kelgen.
7-shi kezektegi eski úılerdiń turǵyndaryn kóshirý barysynda 18 menshik ıesi, onyń ishinde E. Rahymjanov turǵyndardy kóshirý sharttarynan bas tartty. 2024 jylǵy 14 shildedegi jaǵdaı boıynsha 64 menshik ıesiniń 45-i qonys aýdardy.
Ótken jyly «Almaty qalasy ákimdiginiń kúrdeli qurylys kásiporny» JShS qonys aýdarý departamentiniń ókilderi E. Rahymjanovqa joǵaryda kórsetilgen eski úılerden 600 metr qashyqtyqta ornalasqan Jandosov kóshesindegi jańa páterlerdi tekserip, turaqty nemese ýaqytsha turý úshin tańdaý jasaýdy usyndy.
Atap aıtqanda, oǵan 2 qabatta alańy 84,6 sharshy metr eki bólmeli páter, 10 qabatta alańy 87,7 sharshy metr eki bólmeli páter kórsetildi. E. Rahymjanov usynylǵan nusqalardan jáne basqa páterlerden bas tartty.
Qazir ol óz páterlerin qolma-qol aqshaǵa satý úshin ınvestordy anyqtaýdy talap etip, tipti 2 ese ulǵaıǵan aýmaqta da aıyrbastaýǵa múldem kelispeı otyr.
E. Rahymjanovtyń ózi atalǵan eski turǵyn úıde turmaıdy, al páterlerdi renovatsııalaý baǵdarlamasyn iske asyrý kezinde ınvestorlarǵa odan ári qaıta satý úshin satyp alǵan.
