Almatyda 1200-den astam oqýshynyń omyrtqasy qısaıǵan
ALMATY. KAZINFORM — Almatyda byltyr tereńdetilgen profılaktıkalyq tekserýlerdiń qorytyndysy boıynsha 1261 oqýshy jıi kezdesetin derttiń biri – skolıozǵa shaldyqqan.
Almaty qalalyq sanıtarlyq-epıdemıologııalyq baqylaý departamenti basshysynyń orynbasary Gaýhar Qatkenovanyń aıtýynsha, byltyr 101 805 oqýshy medıtsınalyq tekserýden ótti.
«Qaralǵan oqýshylardyń ishinde 18 890 oqýshyda patologııa anyqtaldy, onyń úles salmaǵy 18,5 paıyz. Medıtsınalyq tekserýdiń nátıjeleri boıynsha 1261 oqýshyda eń kóp taraǵan aýrýlardyń biri - skolıoz anyqtaldy, bul - 6,5 paıyz»,- dedi ol.
Spıkerdiń sózinshe, mektep jasyndaǵy balalarda skolıoz aýrýynyń kóptep kezdesýine birneshe sebep bar. Balalar eresekterge qaraǵanda partada jáne ústel basynda kóbirek ýaqyt ótkizedi: birneshe saǵat sabaqta, sodan keıin sabaqtan tys jumystarda, sondaı-aq úı tapsyrmasyn oryndaý kezinde uzaq ýaqyt otyrady.
«Skolıoz – mektep jasyndaǵy balalarda kezdesetin ózekti máselelerdiń biri. Bul omyrtqanyń qısaıýynan bolatyn tirek-qımyl júıesiniń aýrýy. Skolıoz kóbinese 6-8 jáne 12-16 jasta kezdesedi. Bul kezde jasóspirimderde gormonaldy turaqsyzdyqtan jáne fızıkalyq damýdyń jetkiliksizdiginen bulshyqet álsizdigine baılanysty áser etedi», - dedi dáriger.
Oqýshylardyń durys dene qalpyn saqtaıtyn, skolıozdyń aldyn alý úshin bilý kerek mańyzdy sharalar:
– balaǵa arnalǵan jıhaz balanyń jasy men boıyna sáıkes tańdalýy kerek. ıAǵnı, oryndyqqa durys otyryp, shyntaqtardy qoltyq tirekke qoıyp, tizeni tik buryshpen búgip, arqany túzetý qajet. Kózden ústelge deıingi ara qashyqtyq keminde 30 santımetr bolýy kerek;
– qozǵalyssyz 20 mınýttan artyq otyrmaý kerek. Jıi turyp, bólmede azdap júrý, kúnine birneshe ret arqa men omyrtqa bulshyqetterin qozǵaltý qajet;
– kompıýter ekrany tym joǵary nemese tym tómen emes, kóz deńgeıinde ornalasýy kerek. Sonymen qatar, noýtbýkpen dıvanda otyryp jumys isteýge bolmaıdy, bul moıyn omyrtqaǵa qatty zııanyn tıgizedi;
– arqaǵa aýyr rıýkzak asynbaǵan abzal, omyrtqaǵa shamadan tys júktemeni boldyrmaý kerek;
Balanyń qozǵalys belsendiligine asa mán berý qajet. Tańerteńgilik jattyǵý, dene shynyqtyrý, júzý, oıyn sporty, belsendi demalys- endokrındik, júıke jáne tynys alý júıeleriniń jumysyn jaqsartýǵa, balanyń denesiniń tonýsyn arttyrýǵa kómektesedi jáne omyrtqanyń qısaıýyna jol bermeıdi.
